2-24-9100/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9100

Kohtuasi

Osaühingu Alpois avaldus Pärnu linn, Riia mnt 189a

korteriühistu vastu korteriühistu pangakonto

väljavõttega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Alpois määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing Alpois (registrikood 10089389),

lepinguline esindaja Marko Jaani

Puudutatud isik Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu

(registrikood 80460514), seaduslik esindaja juhatuse liige

US

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata.

Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) on määrus

jõustunud.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu Alpois kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-9100

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Alpois (avaldaja) esitas 10.06.2024 Pärnu maakohtule avalduse Pärnu linn, Riia

mnt 189a korteriühistu (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus kohustada puudutatud

isiku juhatust esitama avaldaja e-posti aadressile elektroonilised ärakirjad korteriühistu

pangakonto väljavõtetest, millel on panga kinnitus ja oleks näha kõik väljaminekud, algsaldo

ja konto jääk 01.01.2023–30.04.2024 kohta. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud

isiku kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avaldaja on seisukohal, et

alates korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 45 lg 11 jõustumisest tuleks eelistada

dokumentidega tutvumise võimaldamist nende elektroonilisel kujul edastamisega. Avaldaja

soovib tutvuda dokumentidega kohapeal, kuna tal võib hiljem tekkida vajadus kasutada konto

väljavõtet tõendina.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata, kuna konto väljavõtet ei saadeta

elektrooniliselt ja puudutatud isik on korduvalt pakkunud avaldajale võimalust tutvuda

korteriühistu pangakontoga muul viisil, s.o puudutatud isiku asukohas.

3. Ärakuulamisel 25.11.2024 suunas kohus menetlusosalisi kompromissi sõlmima, kuid

menetlusosalised jäid enda seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud.

4. Puudutatud isik teatas 03.12.2024, et AS-lt LHV Pank ei ole võimalik saada pangakonto

väljavõtet avaldaja nõutud kujul. Kolmandate osapoolte andmetega väljavõtet puudutatud isik

saata ei tohi. Lähtudes pangalt saadud vastusest pakkus puudutatud isik avaldajale

lahenduseks, et esitatakse 5 päeva jooksul alates 09.12.2024 kolm eraldi väljavõtet panga

allkirjadega, millel on 01.01.2023 kontoseis, 30.04.2024 kontoseis ja 01.01.2023–30.04.2024

perioodi väljaminekud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 09.12.2024 määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isiku juhatust

edastama 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest avaldaja e-posti aadressile

puudutatud isiku panga kinnitusega arvelduskonto algsaldo seisuga 01.01.2023, lõppjääk

seisuga 30.04.2024 ja filtreeritud „väljaminekute“ väljavõtte internetipangast ajavahemiku

01.01.2023–30.04.2024 kohta. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli avaldaja nõude materiaalõiguslik alus KrtS §

45 lg-s 1 ning menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja on pangakonto väljavõtet

taotlenud, millega oli täidetud KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud esimene eeldus kohtu kaudu teabe

saamiseks. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas avaldajal on õigus saada filtreeritud

pangakonto väljavõte e-posti teel või tuleb avaldajal tulla pangakonto väljavõttega tutvuma

asukohas Riia mnt 189a Pärnu linn. Maakohus nõustus avaldajaga, et alates KrtS § 45 lg 11

jõustumisest tuleks eelistada dokumentide saatmist korteriomaniku teatatud elektronposti

aadressil. Muul viisil (näiteks tagades ligipääsu dokumentidele veebikeskkonnas) peaks

dokumentidega tutvumist võimaldama siis, kui dokumentide saatmine korteriomaniku

teatatud e-posti aadressil on liiga keerukas.

7. Avaldaja põhjendas vajadust saada teavet korteriühistu tegevusest, sh kontrollida, kellele

korteriühistu teeb ülekandeid ja mis summas. Kohtu hinnangul põhjendas avaldaja puudutatud

isiku pangakonto filtreeritud „ainult väljaminekud“ väljavõtetega tutvumise vajadust.

Tegemist ei ole KrtS § 45 lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et

2-24-9100

see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.

Puudutatud isik ei toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida, kui avaldajale saab

teatavaks korteriühistu tehtud maksete suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada

ülevaade korteriühistu rahalistest väljaminekutest . Maakohus leiab, et puudutatud isikul tuleb

esitada väljavõte internetipangast, millel on olemas panga kinnitus. Internetipangast

kontoväljavõtete esitamine ei nõua kohtu hinnangul ka suurt rahalist ega ajakulu.

8. Menetluskulud oli maakohtu hinnangul õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohus avaldaja nõude rahuldas,

oleks avaldaja kohtu hinnangul saanud dokumentidega Pärnu linnas asukohas Riia mnt 189a

tutvuda. Väide, et üks avaldajale kuuluvatest korteritest ei ole elamiskõlblik, ei ole

asjakohane. Vastupidi, maakohus järeldas, et avaldaja seaduslikul esindajal oli võimalik

kohtuda puudutatud isiku juhatuse liikmega temale kuuluvas korteriomandis ning puudus

vajadus minna puudutatud isiku korterisse või saada kokku koridoris. Asjas esitatud

materjalidest nähtus, et avaldaja on jäigalt nõudnud pangakonto väljavõttega tutvumist ainult

e-posti aadressile saatmisega ega ole muid viise aktsepteerinud, kuigi võimalus selleks oli.

Seega ei oleks õiglane puudutatud isiku suhtes mõista avaldaja menetluskulusid temalt välja.

Samas ei ole õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, kuna ka

puudutatud isik ei ole täies ulatuses arvestanud korteriomaniku õigustatud huvidega. Hagita

menetluses tuleks kohtu hinnangul hüvitada osalevate isikute menetluskulusid, sh

õigusabikulutusi piiratumalt kui hagimenetluses. Kohtul on hagita menetluses endal asjaolude

selgitamise kohustus.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas, ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

10. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja jättis ebaõigesti menetluskulud TsMS

§ 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Õiglane oleks jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda. Maakohus ei arvestanud piisava põhjalikkusega avaldaja poolt kohtusse

pöördumise vajalikkust, põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust.

11. Puudutatud isikul oli enne avalduse kohtusse esitamist võimalik ette näha, et avaldus

võidakse rahuldada ja menetluskulud võivad tervikuna jääda tema kanda. Avaldaja hinnangul

ei ole õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda seetõttu, et avaldaja oleks

saanud tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas Pärnus või avaldaja enda

korteriomandis. Avaldaja asukoht on Tallinn ja avaldaja juhatuse liige ei viibi tihti Pärnus.

Seega oleks pidanud avaldaja juhatuse liige sõitma Pärnusse ainuüksi selleks, et

dokumentidega tutvuda, millega oleks avaldajale tekkinud täiendav kulu. Teiseks, avaldajale

kuuluvas korteriomandis ei ole võimalik füüsiliselt tutvuda dokumentidega, kuna

korteriomand ei vasta elementaarsetele tingimustele. Kuna ühistu ei ole taastanud välisseina,

siis avaldaja ei ole korteriomandisse organiseerinud valgustust, samuti põrand on ülesvõetud

ja ohtlik. Tegemist on sisuliselt ehitusobjektiga. Lisaks ei ole seaduse mõttega kooskõlas

seisukoht, et korteriomanikul on õigus pelgalt tutvuda ja vaadata dokumente, mitte saada neist

ärakirju.

12. KrtS § 45 täiendati lõikega 11, mis annab korteriomanikule õiguse nõuda dokumentidest

elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning

dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. KrtS seletuskirja kohaselt vaid olukorras, kui

dokumentide saatmine korteriomanikule elektronposti aadressil on liiga keerukas, peaks

2-24-9100

dokumentide tutvumist võimaldava mõnel muul viisil. Puudutatud isik saatis avaldajale

nõutud dokumendid e-posti teel 13.12.2024. Vastav kohtupraktika annaks korteriühistutele

sisuliselt võimaluse enda kohustusi rikkuda kartmata tagajärgi, mis võivad kaasneda

kohtumenetluses tekkida võivate teise poole menetluskulude hüvitamisega.

Menetluse edasine käik

13. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p

1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

16. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Avaldaja

on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrus on

TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

17. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, mille teine lause annab

mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse

otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus

on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1

teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab

tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p

12).

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel

diskretsioonipiire. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid arvesse võttes

põhjendatult jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei

korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Hagita menetlused on olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega

sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes

peaks kandma menetluskulud. Kuigi praegusel juhul avaldaja saavutas kohtusse pöördudes

oma eesmärgi, saades soovitud dokumendid elektroonilisel kujul, märkis maakohus

menetluskulude jaotamisel põhjendatult, et avaldajale pakuti dokumentidega tutvumise

võimalust kohtueelselt puudutatud isiku asukohas, mistõttu ei ole õiglane jätta avaldaja

menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Seda asjaolu arvesse võttes ei ole maakohus

diskretsiooni piire rikkunud.

20. Avaldaja leiab KrtS § 45 lg-le 11 tuginedes, et puudutatud isik oli kohustatud esitama talle

ärakirja puudutatud isiku konto väljavõttest elektrooniliselt. Ringkonnakohus juhib

tähelepanu, et KrtS eelnõus on viidatud sätte kohta selgitatud, et korteriomanikel on võimalus

2-24-9100

nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist

keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. Avaldaja ei soovinud

üksnes konto väljavõttega tutvuda, vaid soovis saada e-posti teel krediidiasutuse kinnitusega

puudutatud isiku konto väljavõtet. Ärakirja konto väljavõttest sellisel kujul nagu avaldaja seda

nõudis, ei olnud puudutatud isikul olemas. Puudutatud isik pidi laskma avaldaja nõutud

dokumendid (krediidiasutuse kinnitusega 3 väljavõtet kontost) avaldaja jaoks koostada.

21. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et praegustel asjaoludel menetluskulude

menetlusosaliste endi kanda jätmine muudab KrtS § 45 lg 11 sisutühjaks või raskendaks selle

kasutamist. Viidatud säte ei kohusta korteriühistuid esitama korteriomanikele kõiki

korteriühistu tegevust puudutavaid dokumente elektrooniliselt, vaid suunab eelkõige

korteriühistuid võimalusel kasutama elektroonilisi keskkondi, mille kaudu on võimalik

korteriühistut puudutavad dokumendid üles laadida ning anda juurdepääs korteriomanikele,

mis võib aidata ennetada vaidlusi korteriomanike ja korteriühistu vahel. TsMS § 172 lg 1

annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid

arvestades õiglane menetluskulud jätta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka asja

materjalidest ei nähu kulude kandmist. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 järgi selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)