2-23-18325/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18325

Tsiviilasi

W.H hagi X.C vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.C 14.11.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2288,16 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.H (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.Q

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand

Kostja X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Helen Hääl

1(14)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.10.2024 otsus muutmata ja X.C apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.H (hageja) esitas 29.12.2023 hagi X.C (kostja) vastu elatise suurendamiseks, millega palub

suurendada kohtuotsusega välja mõistetud elatist 288 eurot kuus suurendada 584 euroni alates

hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja elab koos emaga ning kohtub kostjaga

harva. 31.05.2022 mõisteti tsiviilasjas nr 2-21-15822 kostjalt hageja kasuks välja elatis hageja

ülalpidamiseks 228 eurot kuus.

Tingituna muudatustest lapse elamistingimustes,

treeningkoormuses ja üldisest hinnatõusust on hageja vajadused suurenenud.

Hageja on kolinud üüripinnalt oma ema soetatud elamispinnale. Hagejal on 3-toalises korteris

omaette tuba ja korteris elatakse emaga kahekesi. Eluasemekulud on 484 eurot kuus. Hageja

toidukulu on 200 eurot, teleteenuste kulu on 21,99 eurot, sidekulud 10 eurot; kooliga seotud

kulud (õppevahendid, ekskursioonid, klassiraha jms) 30 eurot; huvitegevuse kulud 136,50 eurot;

rõivaste ja jalanõude kulu 107 eurot; meelelahutusega seotud kulu (kino, veekeskus,

muuseumikülastus jne) 25 eurot, tervishoiukulu 32 eurot, hügieenitarbed 68,50 eurot; juuksur,

maniküür, kulmuhooldus 63,40 eurot; sünnipäevapeo kulud (peoruumi rent, söök-jook, sõprade

sünnipäevad) 32,50 eurot ning tehnikaseadmete soetamise kulu 37 eurot kuus.

Hagejal ei ole treeninguid suvekuudel, kuid ta jätkab suvel sõpradega vabatahtlikult treenimist

ning kulud suvel ei vähene. Treeninguteks renditakse väljak, mille ühe tunni rendihinnaks on 12-

31 eurot. Keskmiseks kuluks on seega ca 20 eurot korra eest kahele mängijale, s.o 10 eurot ühe

mängija kohta. Keskmiselt käib hageja suvevaheajal sulgpalli mängimas kaks kuni kolm korda

nädalas, seega on kulu ühes kalendrikuus vahemikus 80-120 eurot.

2(14)

Jalanõudest vajab hageja aastas keskmiselt 2 paari jooksujalatseid (70 eurot paar, kogukulu

aastas 140 eurot); 1 paari vabaajajalatseid (ca 60 eurot paar), mida kantakse kas koolis

vahetusjalanõudena või suvel niisama. Hageja ja tema seadusliku esindaja riideid ostetakse

erinevatest poodidest, kuna nende stiilid ei kattu. Sooduspakkumiste ajal ostetakse mitu

samalaadset toodet ning esemete tegumoe tõttu võivad suurused olla erinevad.

Hageja tervishoiukulu on 32 eurot kuus ning sinna alla kuuluvad D-vitamiin, magneesium (mida

tarvitab hageja treeneri ja perearsti soovitusel), C-vitamiin ning ravimid keskmiselt 7 euro

ulatuses.

Vajalikud hügieenitarbed on näokreem 9,50 eurot, näopuhastusvaht 11 eurot, hooldusvahendid

kuivale nahale 8 eurot, hügieenisidemed/ pesukaitsmed 10 eurot, meigi- ja

meigieemaldusvahendid 12 eurot, raseerimisvahendid 8 eurot ning kehahooldusvahendid

(dušigeel, šampoon, palsam, juuksemask, juukseõli, kehakoorija, kehakreem) 10 eurot.

Tehnikaseadmete soetamise kulu on hagejal 37 eurot kuus. Hageja kasutab sülearvutit ja

nutitelefoni, samuti on tema arvutisse soetatud Office 365 litsents (69,99 eurot aastas, s.o 5,83

eurot kuus). Nutitelefoni võimalik kasutusiga on kuni 4 aastat. Viimati soetatud telefoni

maksumus oli 639,99 eurot, praegu on samaväärse telefoni hind soodustusega 699 eurot.

Sülearvuti on hagi esitamise ajal 3 aastat vana ning tuleb peatselt välja vahetada, uue maksumus

on ca 800 eurot. Kui jagada need kulud 4 aasta peale, on igakuise nutiseadmete fondi suuruseks

31,25 eurot kuus (1500 eurot nelja aasta peale, igakuine kulu seega 31,25 eurot).

Ülalpidamiskulude puhul tuleb arvestada üldist hinnataseme kasvu kõigis valdkondades. Kokku

on hageja põhjendatud vajadused 1248 eurot kuus. Sellest 80 eurot on kaetud lapsetoetusega.

Kuna vanemad peavad pidama last ülal võrdses ulatuses, on hageja nõue kostja vastu 584 eurot

kuus. Hageja palub summat muuta alates hagi esitamisest ning määrata, et elatis tuleb kanda iga

jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Hageja ei ole tõendanud kahekordset vajaduste muutumist 1,5 aasta jooksul ja see ei ole eluliselt

usutav. Vanemad ei ole seda omavahel kokku leppinud. Hageja emal majanduslike võimaluste

paranemine ei tähenda, et kostja peaks enam panustama.

Mõistlikud kulud on toidukulu 100 eurot, eluasemekulu 370 eurot, teleteenuste kulu 5,50 eurot,

sidekulu 10 eurot, kooliga seotud kulu 15 eurot, huvitegevuse kulu 93 (miinus tulumaksutagastus

ning samuti tuleb arvestada, et suvel treeninguid ei toimu, sh võistluste ja laagrite kulu on kostja

kandnud ise), riiete ja jalanõude kulu 44 eurot, meelelahutusega seotud kulu 15 eurot,

tervishoiukulu 6,2 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, iluteenuste kulu 5,5 eurot, sünnipäevapeo

kulu 0 eurot, tehnikaseadmete soetamise ja kasutamise kulu 0 eurot. Hageja käib kostja vanemate

juures pärast kooli söömas. Kostja annab vanematele selleks igakuiselt täiendavalt raha.

Ema otsus vahetada senine eluase luksuslikuma vastu ei saa tuua kaasa kulutusi kostjale ja

hageja ei pea elama eliitrajooni uusarenduse kolmetoalises korteris. Varasem elukoht oli lapse

koolile ja trennile lähemal.

3(14)

Hageja käib ise suvel tööl ning kostja ja kostja vanemad annavad hagejale samuti taskuraha,

mille eest hageja ise endale riideid ja jalanõusid soetab. Hageja esitatud tõenditest ei ole

võimalik eristada, millised on hageja enda ja millised tema emale soetatud rõivad.

Hagejal ei ole vajalik võtta vitamiine, kui hageja järgib tasakaalustatud ja tervislikku toitumist.

Näokreemi, dušigeeli jne ei ole vaja soetada iga kuu, ühte 50 ml kreemi saab kasutada keskmiselt

3 kuud. Ei ole tõendatud, kui palju kulub näopuhastuvahendi, hooldusvahendi, hügieenisidemete

ja meigieemaldusvahendite peale. Hageja on tõendanud seda kulu summas 20,50 eurot.

Sülearvuti mõistlik kasutusiga on 7 aastat ning telefonil 5 aastat. Kostja soetas hagejale aastal

2020 sülearvuti hinnaga 459 eurot ja uut ei ole vaja enne 2025. aastat. Reaalse vajaduse korral

saavad vanemad omavahel kokku leppida. Klick.ee kodulehel algavad uute Lenovo sülearvutite

hinnad 199,99 eurost ning korralikkude hinnad on 300–400 eurot. Hageja ei vaja keskmisest

kallimat sülearvutit.

Kostja on andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja on katnud hageja transpordikulusid siis,

kui hageja on sõitnud Tallinnast kostja juurde. Kostja on tasunud väljamõistetust suuremas

ulatuses elatist, et laps saaks treeninguid jätkata. Kostja on maksnud hageja viimase ja eelmise

sünnipäeva kulu ning on valmis seda kulu edaspidi kandma. Samuti annab kostja hagejale

taskuraha 30-50 eurot kuus. Ajavahemikul 23.03.2024–01.09.2024 on kostja kandnud hageja

arvelduskontole taskuraha 430 eurot, mida hageja kasutab iluteenuste eest tasumiseks. Seega ei

kanna hagejaga seotud iluteenuste kulusid hageja ema. Kui laps vajab täiendavaid kulutusi ja isa

käest küsib, siis ta saab raha.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis tsiviilasjas nr 2-21-15822 kindlaksmääratud elatise

suurust ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 29.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(s.o 29.10.2026) välja elatise 482,24 eurot kuus. Maakohus määras otsuse täitmise viisi ja korra

ning arvestas sellega, et kostja on andnud hagejale ajavahemikul 29.12.2023-15.10.2024 vahetult

ülalpidamist 175 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kada.

3.1. Elatise väljamõistmisel ei kuulu kohaldamisele PKS § 101 lg-d 6–7 ning lg 5 kohaselt tuleb

arvestada lapsetoetusega (hetkel 80 eurot).

3.2. Ammendavalt ei ole võimalik tõendada nt toidukulu või hügieenitarvete, rõivaste ja

jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks

hooajarõivaid ja -jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat

hooaega või selle alguses. Selliste kulude põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üldtuntud

asjaoludest ja kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride kohta. Siiski on võimalik

tõendada suuremate kulutuste kandmist ning hageja on sellekohased tõendid ka esitanud.

3.3. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- hageja on kostja laps;

- Harju Maakohtu 17.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-15822 on kostjalt hageja kasuks

mõistetud välja igakuine elatis 228 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks

saamiseni; Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2022 otsusega jäi lahend selles osas muutmata;

- XXX linnaosas asuva kolmetoalise 70 m2-se korteri üürihind on 750 eurot, s.o 10,7 eurot/m2;

- hageja ema korteri ühe aasta kommunaalteenuste kulu ühe kuu hageja osa on 93,39 eurot;

4(14)

- hageja toidukulu on 160 eurot, teleteenuste kulu 21,99 eurot, huvitegevuse kulu 124,50 eurot,

sidekulu on 10 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 20 eurot, juuksurikulu 5,50 eurot,

meelelahutusega seotud kulu 25 eurot, tervishoiukulu 27 eurot, põhjendatud tehnikavahendite

kulu ühes kuus 19,72 eurot, tehnikavahendite kulu 19,72 eurot, sünnipäevadega seotud kulu 25

eurot ning riiete ja jalanõude kulu 107 eurot kuus;

- ajavahemikus 14.02.2023–08.12.2023 on hageja rõivastele tehtud kulutused 974,40 eurot ja

jalanõudele 325,90 eurot.

3.4. Kasutuseelise osas lähtus maakohus sellest, et kogu korter on võrdses ulatuses ema ja lapse

kasutuses (kumbki kasutab oma tuba ainuisikuliselt ning ülejäänud ruume ühiselt) ning korteris

elavate isikute vahel jaguneb kasutuseelise väärtus võrdselt. Hageja eluruumi vajaduse

rahuldamiseks kulub kuus (741,51/2) 370,76 eurot, s.o pool kasutuseelise väärtusest. Kokku

koos kommunaalkuludega on igakuised põhjendatud vajadused hageja eluasemele 463,76 eurot.

3.5. Hageja on 15-aastane aktiivne kolm korda nädalas treeniv neiu, kes vajab piisavas koguses

kvaliteetset toitu. Kuivõrd laps treenib aktiivselt ja veedab aega ka kodust väljas, siis toitub ta

samuti aeg-ajalt kodust väljas. Varasemas lahendis on hinnatud hageja toidukuluks 2,97 eurot

päevas, mille eest ei ole tänaste hindade juures võimalik katta aktiivse eluviisiga hageja

energiavajadust. Üldtuntud asjaoluna on alates aastast 2022 toiduained oluliselt kallimaks

muutunud. Varem sai hageja pärast kooli kostja vanemate juures süüa. Nüüd õpib hageja XXX

Gümnaasiumis, mis ei ole kostja vanemate kodu lähedal. Arvestades, et hagejal on suurenenud

nii õppekoormus kui ka treeningute maht, samuti võib eeldada sotsiaalse suhtluse tõttu

varasemast enam kodust eemal viibimist, ei saa eeldada, et ta saab jätkata igapäevaselt

vanavanemate külastamist ja nende juures söömist. Mingis ulatuses on vajalik kodust väljas

söömine ning mingis ulatuses on võimalik kodus ise toitu valmistada.

3.6. Hageja on oma väiteid teleteenuste kulu kohta tõendanud. Kostja on kulu vaidlustanud, kuid

ei ole välja toonud, milliseid komponente ja teleteenuste pakette ta täpsemalt vaidlustab ja mis

oleks alternatiiv.

3.7. Hageja kooliga seotud kõigi kulude osas pole ilmselt võimalik tõendeid esitada. Eeldada ei

saa, et kooliks tarvilikud esemed soetatakse ühekorraga. Samuti on usutav, et laps vajab kord

aastas kas siis kooli-, käe- või spordikoti väljavahetamist. Klassiraha kulub aastas kindlasti

rohkem kui 10 eurot – koolides on sageli väikese piletihinnaga kontserdid, samuti külastatakse

koos teatrit ja kino. Ka tekib lisaks jooksvalt ettenägematuid kooliga seotud kulusid –

klassipiltide tellimine, jõulukink klassikaaslasele ja õpetajale jne. Klassiekskursiooni mõõduka

summa eest ei saa pidada selliseks luksuseks, mille toimumises peaksid vanemad eelnevalt

kokku leppima. Hageja kooliga seotud kulu on suurenenud seonduvalt üleüldise elukalliduse

tõusuga.

3.8. Huvitegevusega seotud kulude igakuise keskmisena on hagis toodud 136,50 eurot ning see

hõlmab treeningute kulu (93 eurot kuus), kord kuus toimuvate võistluste kulu (20 eurot kord),

treeninglaagri maksumust (282 eurot). Laps on aastaid tegelenud sulgpalliga ja laagrites käimine

ning võistlustel osalemine on tema jaoks arusaadavalt väga oluline osa treeningutest.

Põhjendatud ei ole lähtuda väljakute keskmisest hinnast, kuna suvel on mittetöötaval isikul

võimalik külastada soodsama hinnaga klubi väiksema tasuga. Samuti ei ole usutav, et suvel

jätkatakse treenimist 3 korda nädalas, kuivõrd suvi on mõeldud ka puhkamiseks ja reisimiseks.

Usutav võiks olla treenimine maksimaalselt kaks korda nädalas. Suveperioodil on arvestusega 2

treeningut nädalas ühe kuu keskmine kulu (13 nädalat, 2*5 eurot) ca 45 eurot ning läbi aasta

5(14)

keskmine treeningukulu 81 eurot. Kui suvine väljaku rendi kulu peaks jääma alla selle, siis

tuleks ikkagi arvestada, et hageja kogukulu aastas on suurem kui väljakute kulu, laager,

võistlused ja igakuised treeningud. Nimelt ei ole hagis arvestatud vajaliku treeningvarustusega

(jalanõud, spordirõivad, muu varustus), mis samuti maksab.

Hageja on tõendanud, et hageja seadusliku esindaja enda koolituskulud ületavad maksustatavast

tulust maha arvatavat summat (kuni 1200 eurot aastas). Hageja ema ei pea eelistama

tulumaksutagastuse taotlemisel hageja kulude hüvitamist enda kulude hüvitamisele.

Asjaolu, et kostja tasus osa viimase laagri kulust, ei välista laagrikulu väljamõistmist

edasiulatuvalt. Arvestades, et kostja väidete kohaselt ei ole võistlustel ja laagris osalemine

ilmtingimata vajalik, võib eeldada, et vanemate vahel tekib iga kord vastava kulu kandmise

vajalikkuse osas vaidlus ja taolist olukorda ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks.

Kuna kostja kinnitusel on ta valmis neid kulusid vabatahtlikult kandma, ei saa kostja huve kuigi

palju riivata see, kui need on juba elatise summa väljamõistmisel sisse arvestatud. Taoliselt on

lapsel kindlustunne, et ta saab võistlustel ja laagrites osaleda. Kostja on loobunud vastuväidetest,

mille kohaselt ei ole tal piiratud sissetuleku tõttu võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda.

Lapse enda jaoks olulises laagris osalemist ei peaks igakordselt otsustatama lähtuvalt sellest, kas

kostjal on parasjagu tema kulude katmiseks raha või mitte.

3.9. Hageja väited riiete ja jalanõude kulu kohta 107 eurot kuus on usutavad ning tõenditest ei

nähtu, et tegemist oleks hageja asemel tema emale rõivaste soetamisega. Tuvastamist ei leidnud,

et hageja oleks ostnud rõivaid omateenitud raha eest.

Kõigist kuludokumentidest ei nähtu küll konkreetse toote andmed, kuid SuperDry, Cropp,

Sinsay, H&M jne on eeskätt noorte hulgas populaarsed rõivabrändid. Hagis toodud rõivaste kulu

ei saa pidada elulise usutavuse pinnalt ülemäära suureks. Hageja on vanuses, kus jalanumber

veel suureneb, samuti vajab spordiga aktiivselt tegelev ja palju liikuv noor jalanõude kulumise

tõttu vigastuste vältimiseks sagedamini jalanõude vahetust. Hageja selgituses toodud ühes aastas

soetatavate jalanõude arv on ilmselt isegi tagasihoidlik, erinevatel aastaaegadel ja erinevatel

puhkudel ei ole arvestatud erinevate kasutatavate jalanõudega. Kindlasti on võimalik soetada ka

odavamaid jalanõusid, kuid siis tuleb neid kehvema kvaliteedi tõttu veel sagedamini uute vastu

vahetada.

Asjaolu, et kostja kandis hageja lõpuaktuse kingade kulu, ei välista kostjalt püsikuluna jalanõude

kulu väljamõistmist. Küll aga saab arvestada selles konkreetses summas ülalpidamise andmise

kohustuse täidetuks.

3.10. Maakohus leidis, et koos üleüldise elukallidusega on tõusnud ka meelelahutusega seotud

kulud ning meelelahutusega seotud kulu 25 eurot kuus ei ole ülemäära suur ja selle saab lugeda

põhjendatuks.

3.11. Hageja on tõendanud tervishoiukulude kandmist väljavõttega ostukorvist, mis ei ole

otseselt kuludokument. Kui vaadata sama ettevõtte veebilehel (www.ecosh.ee) sisalduvat

täpsemat teavet, siis sisaldab D3 vitamiinide purk 90 kapslit, mida võetakse 1 kapsel päevas.

Kuna D-vitamiini tuleb võtta Eestis elades eeskätt sügisel, talvel ja kevadel, kulub aastas seega 3

purki ehk (3*22 eurot) 66 eurot. C-vitamiini tuleb võtta vajaduse tekkimisel, eeskätt sügisesel

perioodil ennetamaks lähenevat viiruste leviku hooaega. Magneesiumit ei tarbita samuti

aastaringselt, vaid vajaduse tekkimisel ja ka siis kuuridena. Seega ei ole tõendatud ja

põhjendatud vitamiinide kulu hagis väidetud ulatuses. Ravimite kulu on hageja tõendanud 51,50

6(14)

euro ulatuses aastas. Ravimikulu puhul on võimalik lähtuda ka üldtuntud teabest, mille kohaselt

haigestub keskmine inimene rohkem kui kord aastas ning vajalik on soetada ka

palavikualandajaid vms, ka samu ravimeid võib olla vaja osta aastas mitu korda. Ravimikulule

lisanduvad veel vajaduse tekkimisel eriarstide visiidi tasud, näiteks alaealise lapse hambaravi

visiiditasu 5 eurot. Seega on mõistlikus suuruses tervishoiukulu ühes kuus keskmiselt 27 eurot.

3.12. Maakohus nõustus kostjaga, et 50 ml näokreem, 150 ml näopuhastusvaht ning ka muud

hooldustooted ei kulu ilmselt ära ühe kuuga. Samas vajab noore inimese nahk nahaprobleemide

ennetamiseks mitmeid hooldustooteid. Ka tekib selles vanuses vajadus juba

dekoratiivkosmeetika tarbimise järele. Arvestades, et hageja on noor naisterahvas, kes vajab

erinevaid hooldustooteid, ei ole kostja väidetud 10 eurot ilmselgelt piisav ja kulu on põhjendatud

35 euro ulatuses kuus.

3.13. Asjaolu, et kostja on vahel toetanud hagejat sõpradele kingituste ostmisel, ei välista taolise

kulutusega arvestamist elatise väljamõistmisel.

3.14. Sülearvuti ja nutitelefon on 15-aastase gümnaasiumis õppiva noore jaoks esmavajadus,

ilma milleta on õppetöö takistatud. Kuigi arvuti kasutusiga võib olla ka 7 aastat, ei saa olla

kindel, et arvuti selle aja ka vastu peab. Usutavam on arvuti väljavahetamine maksimaalselt 6

aasta järel. Sama lugu on telefoniga, ka see võib pidada vastu 5 aastat, kuid võib katki minna ka

enne selle aja möödumist. Seega on mõistlik, kui eksisteerib nutiseadmete fond, mille abil saab

seadme kiiresti uuega asendada, et õppetöö ei kannataks.

Samas ei saa lugeda esmavajalikuks Apple iPhone omamist. Mõistlike omadustega nutitelefoni

hind võiks olla ca 400 eurot. Samuti saab lugeda tõendatuks, et korraliku sülearvuti saab soetada

samuti 400 euroga. Kui lähtuda sülearvuti kasutuseast kuni 6 aastat ning telefoni kasutuseast

kuni 4 aastat (sellises vanuses telefoni kasutamine eeldab tegelikult ka juba vähemalt

akuvahetust), siis teeb see ühe kuu keskmiseks kuluks arvuti puhul 5,56 eurot ning nutitelefoni

korral 8,33 eurot. Seega on põhjendatud tehnikavahendite kulu ühes kuus 19,72 eurot.

3.15. Kostja kantud vahetu kulu hagejale ei lähe elatise väljamõistmisel arvesse, kuna tegemist ei

ole PKS § 101 lg-s 6 sätestatud olukorraga. Seadusandja ei ole näinud ette, et lahus elava

vanema juures viibimist peaks arvestama elatise väljamõistmisel olukorras, kus teise vanemaga

koos viibitakse vähem kui keskmiselt 7 päeva kuus.

Kohus arvestas kostja kantud hageja ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mille võrra on ema

ülalpidamiskohustus vähenenud ja mis on tehtud ajavahemikus alates hagi esitamisest:

10.02.2024 kingiraha 10 eurot, 17.03.2024 kingiraha 15 eurot, lõpuaktuse kingad 50 eurot ning

lõpuaktuse soeng ja meik 100 eurot, kõik kokku 175 eurot.

Kostja oktoobris ja novembris 2023 ettenähtust suuremas osas elatise maksmisega ei olnud alust

arvestada, kuna seda oli tehtud ajavahemiku eest, mis haginõudes ei kajastu.

3.16. Olukorras, kus kostja on kutsunud hagejat välismaa reisidele, on kohatu kritiseerida näiteks

87 eurot maksval ekskursioonil osalemist, 44 eurot kuus ületavat riiete ja jalanõude kulu, lapsele

vitamiinide soetamist või leida, et gümnasist peaks jõudma teha kodused õppetööd ära

kooliarvutis.

3.17. Hageja põhjendatud vajadused on 1044,47 eurot kuus. Tarbijahinnaindeksi muutus on

alates 2022. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta novembrini olnud 22,6% ja muutus septembris

7(14)

2024 võrreldes jaanuariga 2022 on lausa 26,8%. Osaliselt on ülalpidamiskulud suurenenud ka

hageja ema tehtud otsuse tõttu (eluaseme vahetus). Kuigi vanematel on ühine hooldusõigus, ei

pea lapse ema kõiki hageja suhtes tehtavad kulutusi kostjaga kokku leppima. Arvestades hageja

vanust, on ka treeningkoormuse suurendamise ja võistlustel osalemise otsustamine tema enda

valik.

Täidetud on TsMS § 459 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste

osas. PKS § 101 lg 5 alusel tuleb lugeda, et hageja vajadused (kokku 1044,46 eurot) on kaetud

80 euro ulatuses lapsetoetuse arvel. Lähtudes vanemate võrdsusest tuleb hagi rahuldada osaliselt

ning suurendada elatist selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.12.2023 elatis

((1044,47-80)/2) 482,24 eurot kuus.

3.21. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ja nende suurust

kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise

suurendamise osas, jätta hagi rahuldamata seadusjärgset miinimummäära ületavas osas ja

arvestada, et kostja on andnud hagejale alates hagi esitamisest ülalpidamist kokku 1308,60 euro

ulatuses. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja kulud on ülepaisutatud, tõendamata ja põhistamata.

4.1. Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti kasutuseelise väärtuse kohta. Põhjendatud on

võtta kasutuseelise määramisel aluseks, et hageja eluruumi osa on maksimaalselt 30 m2, mis teeb

eluasemekuluks 30x10,7=321 eurot ning koos kommunaalkuludega (põhjendatud 50 eurot kuus)

maksimaalselt kokku 370 eurot.

4.2. Otsusest ei selgu, miks toidukulu on ca 1,8 korda suurenenud. Hageja põhjendatud toidukulu

ühes kuus saab olla maksimaalselt 100 eurot.

4.3. Kostja ei nõustu, et ta ei toonud välja, milliseid komponente ja teleteenuste pakette ta

täpsemalt vaidlustab ja mis oleks alternatiiv. Kostja vaidlustas kulu täies ulatuses. Teleteenuse

pakkujaid on palju ning alati on võimalus võtta vastu soodsam pakkumine.

4.4. Igal aastal ei ole vajadust osta uut kooli-, käe või seljakotti, kõiki uusi koolitarvikud. Kooli-

või käekott on eeldatavasti piisavalt kvaliteetne, et seda kasutada rohkem kui ühe õppeaasta.

Hageja koolikohustustega seotud kulu on põhjendatud maksimaalselt 15 euro ulatuses.

4.5. Hageja põhjendatud huvitegevuse kulu ei ole 124,50 eurot. Pole tõendatud, et hageja käib

reaalselt 2-3 korda nädalas suvel treenimas. Vaidlusalusel perioodil (2024. a suvel ja edaspidi)

hageja enam sulgpallitreeningutes ei käinud. Treeninglaagrit kui ühekordset kulu ei saa arvestada

põhjendatud kulude hulka. Pole teada, kas hageja edaspidi treeninglaagrites käib.

4.6. Riiete ja jalanõude kulu ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. Tõendid ei tõenda ainult hageja

tarbeks tehtud kulutusi.

8(14)

4.7. Meelelahutuse põhjendatud kulu on 15 eurot kuus. Spaas käimist ei saa püsikulude hulka

arvestada, kuivõrd see on võimalik vastavalt vanemate rahalisele olukorrale ja luksuslik kulu.

4.8. Otsusest ei selgu arvutuskäik tervishoiukulu 27 eurot kohta. Kuludokumendid võivad

kajastada ka hageja ema kulusid. D-vitamiini ei pea soetama hinnaga 22 eurot purk, vaid

sooduskampaania ajal soodsamalt ning erinevate tootjate pakutavaid tooteid võrreldes.

4.9. Otsusest ei selgu, miks on hügieenitarvete kulu põhjendatud 35 euro ulatuses kuus, kui

tõendatud kulu on 20,50 eurot. Kostja on seisukohal, et kulu on põhjendatud 10 eurot kuus.

4.10. Isegi kui maakohus leidis, et 2023. aasta sünnipäevakulu ei ole põhjendatud elatise suuruse

määramisel arvestada, tõendab see, et hageja ema keeldus 2023. aastal hageja sünnipäeva eest

tasumast ning kostja täitis ülalpidamist selle kulu osas lisaks igakuisele elatise tasumisele. Kostja

on valmis sünnipäevakulusid vahetult kandma ning ta ei vaielnud kuludele vastu. Pärast

maakohtu otsuse tegemist kandis ka 2024. aastal hageja sünnipäevapeo kulud 400 eurot kostja.

4.11. Tehnikavahendite kulu 19,72 eurot kuus püsivajaduste hulka arvestamine on

põhjendamatu. Kostja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja soetas 09.11.2024

hagejale uue mobiiltelefoni iPhone 14 128GB hinnaga 719,99 eurot, mistõttu ei ole vajadust

lähiaastatel uusi tehnikaseadmeid soetada ning seetõttu ei ole kulu põhjendatud.

4.12. Võrreldes varasema kohtulahendiga on hageja elustandard otsuse kohaselt oluliselt

tõusnud, mis ei ole tingitud vaid elukalliduse tõusust. Hageja elustandardit on oluliselt tõstnud

hageja ema ainuisikuliselt ilma kostjaga seda kooskõlastamata.

4.13. Ülalpidamisega seotud vahetult kantud kulude hulka tuleb lisaks arvestada: bussipilet 6,55

eurot, rongipilet 7,06 eurot, 2024. aasta sünnipäevapeo kulu 400 eurot ning telefoni soetamise

kulu 719,99 eurot, kokku (175+6,55+7,06+400+719,99) 1308,60 eurot. Alternatiivselt tuleb

nende kulukategooriate arvestamine ülalpidamiskuludes võrdsustada igakuise kuluga 0 eurot

ning selle arvelt maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurust vähendada.

4.14. Maakohus ei arvestanud ka, et hageja viibib keskmiselt 7 ööpäeva kuus kostja juures ning

kostja kannab sel ajal hageja ülalpidamiskulusid, mis on võrdväärsed ema poolt kantavate

kuludega. Bussi- ja rongipiletid, mis kinnitavad transpordi eest tasumist, tõendavad ka seda, et

hageja on kostja juures viibinud. Kohus ei hinnanud, mitu päeva kuus hageja kostja juures viibib.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

5.1. Hageja on tänaseks vähendanud sulgpallitreeningute osakaalu varasemalt kolmelt korralt

nädalas kahe korrani nädalas, lisades samaaegselt juurde rühmatreeningud kodulähedases

spordiklubis alates oktoobrist 2024. Hageja igakuise treeningpaketi maksumus spordiklubis on

48,50 eurot. Hageja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et suvel treeninguid ei toimu ja hageja

käib ise väljakut rentides sõpradega mängimas.

9(14)

5.2. Hageja selgitas oma 20.01.2025 lõplikes seisukohtades, et hageja on sulgpalli asemel

hakanud mängima padelit alates jaanuarist 2025 ühel korral nädalas treeningutasuga 75 eurot

kuus. Sarnaselt sulgpallitreeningutega käivad padelimängijad regulaarselt võistlemas (soovitavalt

korra kuus) nii Eestis kui ka välismaal, ja selle maksumus on keskmiselt 30–35 eurot turniiri

kohta. Samuti käiakse treeninglaagrites. Hageja ei ole veel võistlema jõudnud, kuna on

harrastusega tegelenud vähest aega. Seega moodustavad hageja tänased treeningukulud

48,50+75=123,50 eurot, arvestamata kulutusi turniiridele ja laagritele. Kulud on suuremad, kui

maakohtu menetluse ajal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis elatise välja seadusjärgses

miinimummmääras ja määras elatise tasumise korra. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456

lg 4 järgi jõustunud.

7. TsMS § 442 lg 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud

uute tõendite kohta. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei võta asja juurde poolte esitatud järgmisi tõendeid.

7.1. Kostja esitats 12.11.2024 kirjavahetuse telefoni sõnumirakenduses (dtl 372) ja telefoni

ostukviitungit (dtl 373). Kirjavahetusega soovib kostja tõendada, et laps ei käi treeningutes alates

01.06.2024. Kviitungiga soovib kostja tõendada, et ostis 09.11.2024 hagejale uue mobiiltelefoni

iPhone 14 128GB, mille maksumus oli 719,99 eurot. Hageja esitas mobiiltelefoni iPhone 16

ostutšeki (dtl 395), millega soovib tõendada, et tema ema ostis talle 26.11.2024 nutitelefoni

maksumusega 979 eurot. Pooled vaidlevad ühtlasi, kelle ostetud telefoni hageja kasutab.

Poolte esitatud tõendid mobiiltelefonide ostmise kohta ei tõenda, et hageja ema või kostja

ostetud telefoni kasutab hageja, või hageja ema ostetud telefoni kasutab ta ise.

Hageja ja kostja 12.11.2024 kirjavahetusest nähtub, et laps vastab isa pärimise peale end mitte

mäletavat, millal ta viimati sulgpallitreeningus käis. Tõend ei ole asjakohane, sest sellest ei

nähtu, millal ja mis ulatuses on hageja sulgpallitreeningutest loobunud ning kas ta on mänginud

sulgpalli sõpradega suvel, kui treeninguid ei toimunud.

7.2. Kostja esitas oma lõplike seisukohtadega väite, et laps kasutab Elisa ELAMUS rakendust ja

esitas selle kohta tõenditena sõnumirakenduse väljavõtte lapse ja isa vahel, kus laps küsib Elisa

paroole (dtl 425), samuti Elisa arved viimaste kuude eest (dtl 426). Nimetatud asjaolud ja

tõendid on esitatud hilinemisega, sest põhjustaksid vajaduse anda vastaspoolele tähtaeg ja

kohtuotsuse edasilükkamise, kohus neid ei menetle ega esitatud tõenditega ei arvesta (TsMS §

331 lg 1, § 652 lg 4).

7.3. Hageja esitas 02.11.2024 16+ peo pileti (dtl 392), millega hageja tõendab kulutusi

meelelahutusele; sünnipäevatordi tellimuse ja arve (dtl 393–394), millega hageja tõendab

10(14)

sünnipäeva pidamist kodus ja selle tarbeks tema ema poolt tordi tellimist. Kostja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et hageja osaleb pidudel või tema ema on teinud 2024. aastal kulutusi talle

sünnipäeva organiseerimiseks. Seetõttu puudub vajadus hagejal neid väiteid tõendada ja tõendeid

ei ole vaja asja juurde võtta.

8. Ülejäänud asjaolude ja tõendite osas arvestab ringkonnakohus sellega, et tegemist on

ülalpidamisasjaga, poolte esitatud tõendid on asjakohased ja vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks ning neid ei olnud võimalik esitada maakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2).

8.1. Asja juurde tuleb võtta kostja vestlus sulgpallikeskusega (dtl 399), spordiklubi arve (dtl

391), padeliklubi treeneri 11.01.2025 e-kiri hageja trenniaegade kohta (dtl 409) ja väljavõtte

klubi kodulehelt trennide, turniiride ja laagrite aegade ning hindade kohta (dtl 410–413).

8.2. Sulgpallikeskuse sõnumist nähtub, et sulgpallitreeingute eest tasus hageja viimati

07.06.2024. Kuna pooled ei vaidle, et hagejal suvel treeninguid ei ole, eeldab ringkonnakohus, et

tegemist on mai kuu eest makstud tasuga. Tõendist saab järeldada, et alates juunist 2024 hageja

sulgpallitreeningutel ei osalenud.

8.3. Hageja ei ole väitnud, et käiks suvel kolm korda nädalas sulgpallitrennis, vaid et mängib

suvel sulgpalli sõpradega 2 korda nädalas ja üürib selleks eraviisiliselt väljakuid.

Mänguväljakute rendihindade üle pooled ei vaidle. Maakohus on põhjendatult eeldanud

sõpradega mänguväljakutel käimise ja selle tiheduse väidete elulist usutavust ja kostja pole

vastupidist tõendanud. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses, et hageja on sulgpalli

mängimise asendanud rühmatreeninguga spordiklubis ja padelimänguga.

8.4. Spordiklubi arvest nähtub, et hageja on tasunud novembri kuu eest 48,50 eurot. Padeliklubi

kodulehe väljavõttelt trennide, turniiride ja laagrite aegade ning hindade kohta nähtub, et

treeningkorra maksumus kuus on 75 eurot, lisaks on võimalik osaleda turniiridel maksumusega

35 eurot ja laagrites maksumusega 200 eurot. Ringkonnakohus järeldab tõenditest, et hageja

hakkas alates novembrist 2024 käima rühmatreeningus maksumusega 48,50 eurot ja alates

jaanuarist padelitrennis maksumusega 75 eurot kuus. Seega ei olnud hagejal kulutusi

sulgpallitreeningutele juunist kuni oktoobrini 2024, alates oktoobrist olid kulutused

rühmatreeningutele 48,50 eurot ja alates jaanuarist 2025 on need 48,50+75=123,50 eurot.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega apellatsioonkaebuses vaidlustatud kulude

osas ja ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.

9.1. Maakohus arvestas põhjendatult hageja kasutuseelise määraga ½ lähtudes sellest, et 69,30

m2-ne korter on hageja ja tema ema ühiskasutuses ning kummalgi on oma tuba. Maakohus ei

jätnud põhjendatult arvestusest välja ema kasutuses olevat 13 m2 suurust tuba, kuna ka hageja

kasutuses on üks tuba. Sellest tulenevalt ei määranud maakohus ebaõigesti hageja

eluasemekulude suurust.

9.2. Maakohus on põhjendatult tuginenud mõistliku ja vajaliku toidukulu hindamisel toiduainete

kallinemisele alates 2022. aastast, võimaluse puudumisele süüa peale koolipäeva lõppu

isapoolsete vanavanemate juures, tulenevalt lapse vanusest suurenenud õpikoormuse ja

treeningute mahule, samuti mingis ulatuses väljas söömise vajadusele. Kokkuvõttes on

maakohus põhjendatult leidnud, et hageja vajalik toidukulu on 160 eurot kuus.

11(14)

9.3. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud koolikohustusega, riiete ja jalanõudega seotud

kulude suurust vastavalt 20 ja 107 eurot kuus (otsuse p-des 13.2 ja 15 koos selle alapunktidega).

Osaliselt on maakohus nende kulude suuruse põhjendatult hinnanguliselt määranud. Samuti on

maakohus selgitanud (otsuse p 15.3), miks asjas esitatud tõendid tõendavad kulutuste tegemist

riiete osas hagejale ja miks on eluliselt usutav sellises suuruses kulutuste tegemine.

9.4. Ringkonnakohus leiab, et kui vanemate elustandard lapse spaaskäimist võimaldab, ei ole

tegemist põhjendamatu kulu või luksusega. Kostja ei ole väitnud, et tema sissetulekud sellise

teenuse pakkumist lapsele ei võimalda.

9.5. Iseenesest on õige kostja väide, et vitamiine saab osta ka sooduskampaaniate ajal. Siiski on

hageja põhistanud keskmisest kallima hinnaklassiga toodete valimist põhjusel, et need sisaldavad

võrrelduna odavamatega rohkem toimeaineid. Arvestades, et hageja näol on tegemist kasvueas

aktiivselt spordiga tegeleva lapsega, ei pea ringkonnakohus kulutusi selles osas 27 euro ulatuses

kuus põhjendamatuks. Kostja väited, et maakohus oleks pidanud kaaluma, kas kõik

kuludokumendid kajastavad vaid hageja või ka tema ema kulutusi, on sedavõrd üldine, et seda ei

ole võimalik hinnata.

9.6. Maakohus on leidnud õigesti, et hügieenitarvete kulu hageja kui 14–15-aastase tütarlapse

puhul 35 eurot kuus on siinsel juhul põhjendatud. Osaliselt on maakohus lähtunud esitatud

tõenditest ja osalt määranud kulu hinnanguliselt. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et

sellises vanuses vajab noore inimese nahk nahaprobleemide ennetamiseks mitmeid hoolustooteid

ja tekib ka vajadus dekoratiivkosmeetika järele.

9.7. Maakohus tuvastas, et hageja teleteenuste kulu on 21,99 eurot. Kostja väited, et teleteenuste

pakkujaid on palju ja alati on võimalik suhelda erinevate pakkujatega ja võtta vastu soodsam

pakkumine, on sedavõrd üldised, et nende põhjal pole võimalik maakohtu otsust muuta.

9.8. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et juunist kuni oktoobrini (k.a) hageja kulutusi

sulgpallitrennile ei teinud, alates novembrist 2025 oli rühmatreeningute kulutuste suurus 48,50

eurot ja alates jaanuarist 2025 koos padelitreeningutega 123,50 eurot kuus. Hageja on möönnud,

et ta ei ole veel padeli võistlustel ja laagris käinud, kuid selle harrastusega tegelejad tavatsevad

käia nii turniiridel maksumusega 30–35 eurot turniiri kohta kui ka laagrites maksumusega 200

eurot. Puudub alus arvata, et hageja kogemusega sporditüdruk ei sooviks pallimängu liigi

väljavahetamisel jätkata esimesel võimalusel turniiridel ja laagrites käimist. Padeli turniirid on

kuni 15 eurot kallimad ja laagrid 82 eurot odavamad.

Kostja ei ole selgitanud, millel põhinevad tema väited, et hageja ei jätkanud 2024 aasta

suvekuudel sõpradega mänguväljakute rentimist ja nädalas 2 korda iseseisvalt oma lõbuks

mängimist. Maakohus tuvastas, et ilma treeninguteta suvekuudel on hageja kulutused spordile

vahemikus 80–120 eurot kuus. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et treeninglaagri kulu on

ühekordne kulu, mida elatise hulka ei tuleks arvestada. Maakohus on õigesti liitnud kõik

huvitegevuse komponendid ja jaganud need 12 kuuga. Ka treeninglaagrid kuuluvad selliste

kulutuste hulka.

Kuigi hageja kulud vähenesid septembrist kuni oktoobrini 2025 93+20=113 euro võrra (õppetasu

sulgpallitreeningute eest ja võistluste kulu), suurenesid need alates novembrist kuni detsembrini

48,50 euro võrra ja alates jaanuarist 2025 48,50+75=123,50 võrra. Arvestades, et treeningud

kestavad aastas 9 kuud, hagejal on plaan hakata osalema turniiridel ja laagrites, on igakuise

12(14)

maksumuse suuruseks ((9×123,50)+200+30):12=134,15 eurot. Siinjuures ei arvesta

ringkonnakohus suviste padeliväljaku üürimise kuludega, mis eelduslikult varasema praktika

kohaselt samuti tekivad. Kuna kulutused huvitegevusele suurenevad, tasakaalustab see paari kuu

(september kuni oktoober 2024) puudunud trennitasude ja november kuni detsember väiksemas

ulatuses trennitasude) maksumuse. Seetõttu maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole.

10. Asjas ei ole võimalik arvestada kostja kulutustega hageja 2024. aastal peetud sünnipäevapeo

pidamiseks 400 euro ulatuses. Tegemist on kuludega, mida hageja igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks on kandnud isa olukorras, kus ema ei ole nõustunud selliste kulude kandmisega.

Puudub vanematevaheline kokkuleppe nende kulude elatisest mahaarvestamiseks.

11. Maakohus ei arvestanud põhjendatult kostja ostetud bussipiletiga maksumusega 6,55 eurot

(dtl 150, 151), rongipiletiga maksumusega 7,06 eurot (dtl 153). Elatise vahetuks andmiseks

transpordikulutuste osas ei saa pidada lapsele enda juurde sõitmiseks bussi- ja rongipileti

tasumist. Kulutusi, mida lahusolev vanem on teinud lapsega koosolemiseks, ei saa arvestada

elatise hulka.

12. Maakohus leidis põhjendatult, et tehnikavahendite kulu ühes kuus on põhjendatud 19,72 euro

ulatuses. Kostja kulutus telefoni ostmiseks on tehtud peale maakohtu otsuse tegemist, kui kohus

oli mõistnud kostjalt välja elatise hageja kasuks, mis hõlmas ka sidevahenditele tehtud kulutusi.

Kostjal tulnuks kooskõlastada telefoni ostmine hageja seadusliku esindajaga ja viimase

nõusolekul saanuks kulutuse elatisest maha arvestada. Olukorras, kus mõlemad vanemad on

väidetavalt teinud vastavaid kulutusi peale kohtuotsuse tegemist, ei ole kostja tehtud kulutuste

mahaarvamine elatisest põhjendatud.

13. Kostja väide, et hageja elustandard on maakohtu otsusest lähtuvalt oluliselt tõusnud ja ei ole

tingitud vaid elukalliduse tõusust, on sedavõrd üldine, et seda ei ole võimalik hinnata.

14. Maakohus ei arvestanud põhjendatult asjaoluga, et hageja viibib keskmiselt 7 ööpäeva kuus

kostja juures, sest kostja ei ole seda maakohtus väitnud ega tõendanud. Hageja ei võta neid

väiteid omaks. Kostja juures viibimist nimetatud ulatuses ei tõenda kostja maakohtus esitatud

bussi- ja rongipiletid, sest need kajastavad vaid üksikjuhtumeid. Tegemist on uue asjaoluga,

mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

15. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja loobus oma vastuväitest, et ta ei ole võimeline lapsele

nõutavas ulatuses elatist maksma. 06.09.2024 kohtuistungi protokollist (dtl 297-298, ajamärge

00:03:08) nähtub, et kohus küsis kostjalt, kas ta tugineb jätkuvalt sellele, et tal ei ole varaliselt

võimalik maksta nõutud ulatuses elatist ja kostja vastab (samas, ajamärge 00:03:31): „Ei. Me ei

ole seda ka niimoodi väitnud. Kostja üritas näidata, et tal on ka suures mahus kohustusi.“ Selle

peale kordab kohus küsimust (samas, ajamärge 00:03:43) ja kostja vastab: „Ei tugine. Kostjal on

töökoht olemas ja ta suudab ennast üleval pidada, aga kostja positsioon on jätkuvalt, et hagi on

ülepaisutatud.“

16. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ja kostja apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

17. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et

13(14)

kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolud.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)