2-22-126691/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-126691

Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi J. T. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1498,04 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindajad lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja J. T. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista J. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1000 eurot ja

seisuga 29.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 319,68 eurot.

3. Mõista J. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.01.2025 kuni nõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue intressi 92,10 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro

nõudes.

5. Jätta hageja menetluskulud 89,20% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud

10,80% ulatuses hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei

ole.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1043,60 eurot.

7. Mõista välja J. T.lt välja mõistetud menetluskuludelt (1043,60 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada otsus J. T.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 13.09.2022 hagi J. T. vastu võla nõudes. 22.09.2022

kohus võttis asja menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale Ametlike teadaannete kaudu

kätte 27.10.2022. Kostja hagile ei vastanud ning kohus tegi 08.12.2022 tagaseljaotsuse, millega

rahuldas hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus 14.06.2024 tühistas Harju Maakohtu

08.12.2022 tagaseljaotsuse ja saatis asja kogu ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2.

13.12.2024 Harju Maakohus määras asja lahendada kirjalikus menetluses ning andis

kostjale tähtaja esitada 13.09.2022 hagiavaldusele ja hageja 03.12.2024 vastusele seisukoht.

Samuti anti pooltele tähtaeg esitada menetluskulude nimekiri ning määrati kohtuotsuse

kuulutamise aeg etoimiku kaudu 30.01.2025. Määrus toimetati kostjale kätte Ametlikud

Teadaanded kaudu.

HAGEJA NÕUE

3.

13.09.2022 hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 1000,00 eurot, intress 92,10 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 255,87 eurot. Samuti viivis alates 14.09.2022 kuni põhinõude

summas 1000,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja

hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Hageja esitas 02.12.2024 vastuses kohtunõudele alternatiivnõude, kui kohus peaks

leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on seisukohal, et

krediidiandja on analüüsinud kostja sissetulekuid ja kohustusi kontoväljavõtte alusel, mistõttu on

krediidiandja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja tegi päringu esialgsele

võlausaldajale seoses tagasimaksetega ning esialgne võlausaldaja on märkinud, et kostja ei ole

ühtegi tagasimakset teinud. Seega kuna ühtegi tagasimakset ei tehtud oli lepingu ülesütlemine

25.01.2022 kehtiv, kuna kostjal oli tasumata 01.11.2021, 01.12.2021 ja 01.01.2022 osamaksed.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1000 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast so

26.01.2022.

5. Hageja nõue tuleneb kostja ja P OÜ vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx, mille

alusel kostja on võtnud välja krediiti summas 1000 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama

esitatud arvete alusel. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 40,43%

aastas ning krediidikulukuse määr oli aastas 49,00%. Minimaalne põhiosa makse suurus oli 2%

krediidilimiidi summast ehk minimaalselt 20 eurot. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teostanud

ei põhivõla ega intressi katteks.

6. Kuna kostja laenulepingulisi kohustusi ei täitnud korrapäraselt ehk jäi võlgnevusse kolme

järjestikuses maksega, edastas 10.01.2022 P OÜ teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Hageja

andis tasumiseks tähtaja 24.01.2022 ning selgitas, et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust märgitud

kuupäevaks, loeb hageja lepingu lõppenuks alates 25.01.2022. Kostja kohustust ei täitnud ning

võlgnevus kuulus koheselt tasumisele. P OÜ loovutas 26.01.2022 kostja vastase nõude OÜ

Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mis saadeti kostja poolt lepingu

sõlmimisel antud aadressile.

7. Kuivõrd kostja tagasimakseid põhinõude osas ei ole teinud, siis hageja põhivõlg on

summas 1000 eurot. Hageja on esitanud intressinõude 92,10 eurot, lugedes lepingust tulenevalt

intressimääraks 40,43% aastas. Intressi võlgnevus kolme järjestikuses makse intressiga

(23,59+33,69+34,82). Kuivõrd laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt

kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud, siis kostjale saadeti tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hageja sissenõudekulud 50,00

eurot on kujunenud järgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5

eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 26.01.2022 kuni hagi esitamiseni 13.09.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 40,43% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 255,87 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva

seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 255,87 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2022 seadusjärgses

viivisemääras 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt:

põhivõlg 1000,00 eurot x 8% = 80,00 eurot.

8.

13.01.2025 esitas hageja lõpliku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

avalduse, milles palub hageja kasuks välja mõista kostjalt riigilõiv summas 450 eurot ja

esindustasu 1620 eurot (mis on maakohtu, kui ka ringkonnakohtu kulud kokku). Hageja palub

mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni,

menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTVÄITED

9. Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 12.11.2022.

Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjale on Ametlikud Teadeanded kaudu 29.12.2024

kätte toimetatud 13.12.2024 kohtumäärus, milles kohus määras otsuse avalikult

teatavakstegemise ajaks 30.01.2025 ning palus kostjal vastata hagiavaldusele, kui ka hageja

poolt esitatud hagi ümberarvestusele. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja menetluses ei

osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast

päevast, so alates 26.01.2022.

11. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

12.

10.08.2021 sõlmisid P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, millega kostja sai

krediiti 1000 eurot ning kostja kohustus krediiti maksma talle esitatud arvete alusel. Hageja on

tõendanud, et laenusumma väljamakse tehti kostjale 10.08.2021. VÕS § 401 kohaselt on

krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja)

käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu

ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Poolte

vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on kehtiv.

13. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18.68%

(laenuleping sõlmitud 10.08.2021, antud määr kohaldus alates 31.05.2021 sõlmitud lepingutele).

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3*

18,68% = 56,04%. Kostja laenulepingus oli krediidi kulukuse määr 49,0% aastas. Maakohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

16.

13.09.2022 esitatud hagiavalduses ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohta midagi välja toonud. 02.12.2024 vastuses kohtunõudele on hageja selgitanud, et enne

laenulepingu sõlmimist on tehtud krediidianalüüs, kus analüüsiti kostja krediidivõimelisust

pangakonto väljavõtte alusel. Lepingu sõlmimise eel hinnati kliendi poolt esitatud andmeid

kulude ning kohustuste kohta. Kostja oli märkinud sissetulekuks töötasu 2500/1000 eurot,

finantskohustused 0 ning majapidamiskulude suuruseks hinnati 100 eurot ning osamakse suurus

53,69 eurot. Maksehäired puudusid. Krediidiandja leidis, et kostjale jäi vaba raha 3221,31 eurot

kuus ja kostjale jäi reservi 3446,31 eurot.

17. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama

tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

18. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Tallinna

Ringkonnakohus on 08.11.2021 kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661 märkinud, et

ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi hinnangul ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).

19. Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, et oleks hinnanud kostja krediidivõimet

pangakonto väljavõtte kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ei ole võetud kostja

pangaväljavõtet piisava perioodi kohta, mis kajastaks laenutaotleja sissetulekuid ja

väljaminekuid. Kostja on ise märkinud sissetuleku suuruseks palga näol 2500 eurot, kuid see ei

ole tõendatud. Samuti ei ole teada igapäeva eluks kuluvad kulud kostjal, samuti puudub teave

ülalpeetavate kohta.

20. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta

teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli

vastuoluline.

21. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Kostja kohustus oli maksta laenusumma (minimaalselt 20 eurot) tagasi talle esitatud

arvete alusel. Kostja pole teinud makseid tagasi ei põhivõla katteks. Hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks. Kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse põhisumma maksega (01.11.2021,

01.12.2021 ja 01.01.2022 osamaksed), seetõttu luges hageja lepingu lõppenuks alates

25.01.2022.

24. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Hageja on esitanud

alternatiivnõude, kui kohus peaks leidma, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 1000 eurot.

25. Kuivõrd lepingu ülesütlemine on kehtiv, tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 26.01.2022. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 26.01.2022 kuni

29.01.2025 eest summas 319,68 eurot. Hagejal on TsMS § 367 kohaselt õigus nõuda kostjalt

viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõla tasumata osalt alates 30.01.2025 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

26. Hageja intressi ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, kuna

kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

MENETLUSKULUD

27. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

28. Hageja esitas nõude kostja vastu summas hagiavalduse kohaselt 1477,97 eurot ning kohus

rahuldas hagi 1319,60 euro ulatuses (põhivõlg 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

319,68 eurot), s.o. 89,20% ulatuses. Seega jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele selliselt et hageja kanda jääb 10,80% ning kostja kanda 89,20%

menetluskuludest.

29. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 450 eurot riigilõiv

(riigilõiv hagilt 280 eurot ja 170 eurot apellatsioonikaebuselt) ning esindustasu summas 1620

eurot maa- ja ringkonnakohtus.

30. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 450 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

31. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses

võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte kehtib

maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle

hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse. Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda

tõendama. Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20

eurot.

32. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) ei pea kohus

põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja mahtu peab kohus

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot/1 tund (käibemaksuta).

33. Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 3,8 tundi: täiendavate alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 1,5

tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade

komplekteerimisele) lugeda 1,5 tundi ehk 150 eurot. 09.01.2023, 03.06.2024, 03.12.2024 ja

13.01.2025 toimingute osas kohus ajakulu ei vähenda, kuid loeb lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasuks 100 eurot, mitte 120 eurot ilma käibemaksuta.

34. Seega on

hageja põhjendatud õigusabikulude suurus

kokku 720

eurot

(20+150+400+25+100+25).

35. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude suurus kokku 1170 eurot (riigilõiv 450 +

õigusabi 720 eurot), mis tuleb kostjalt välja mõista 89,20% ulatuses. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 1043,60 eurot.

36. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida

hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

37. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

38. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

39. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik