2-23-6438/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6438 Kohtuasi X.M hagi T.Q vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.06.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik T.Q apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X.M (isikukood XXX), seaduslik esindaja Q.R , lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja T.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tiiu- Ann Kaldma Menetluse liik Asja läbivaatamine 27.01.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 24.06.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis T.Q- lt välja X.M kasuks tagasiulatuva elatise perioodi 22.06.2022–30.04.2023 eest summas 2328,78 eurot ja ajavahemiku 01.05.2023–23.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud elatise kokku 3335,07 eurot (resolutsiooni p-d 3 ja 4). 2. Harju Maakohtu 24.06.2024 otsus on muus osas jõustunud (resolutsiooni p-d 1–2, 5–8). 3. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-23-6438 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised: 3.1. T.Q tasub X.M-ile tagasiulatuva elatise perioodi 22.06.2022–30.04.2023 eest ja ajavahemiku 01.05.2023–23.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud elatise katteks kompromissisummana 2800 eurot, tasudes selle alates 01.02.2025 igakuiste võrdsete osamaksetena 100 eurot kuus kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Juhul kui T.Q on viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, siis muutub kogu veel tasumata kompromissisumma koheselt sissenõutavaks. 3.2. T.Q tasub p-s 3.1 kokkulepitud elatise kompromissisumma C. Q.R-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX vastava kuu 18. kuupäevaks selgitusega „varasema elatise kompromissisumma“ näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatise osamakse makstakse.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X.M (hageja) esitas 01.05.2023 hagi T.Q (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.05.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot, mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus välja mõista ka perioodil 14.06.2022–30.04.2023 tekkinud elatisvõlgnevus 2398,95 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5908 lõpetatud osaliselt Q.R-i (hageja isa) ja kostja ühine hooldusõigus hageja suhtes lapse viibimiskoha määramise, hariduse- ja tervisekorralduse osas ning antud selles osas ainuhooldusõigus üle hageja isale. Hageja elab alates 14.06.2022 alaliselt isaga ning on sellest ajast alates üksnes isa ülalpidamisel. Hageja isa on pöördunud korduvalt kostja poole palvega asuda lapse ülalpidamiseks elatist tasuma. Kostja ignoreerib hageja isa pöördumisi ega ole asunud kohustust vabatahtlikult täitma. Hageja nõuab alates ajast, mil hageja on hageja isa ülalpidamisel, elatist seadusjärgses miinimummääras. 2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja viibib poole ajast kostja juures. Kuni 22.06.2022 ei pidanud hageja isa hagejat ülal ning seda tegi ainuisikuliselt kostja. Hageja on isa juures viibimise perioodil viibinud ka tegelikkuses turvakodus. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, kuna sel ajal kehtis suhtluskord, mille kohaselt pidi laps viibima emaga enamuse ajast. Isa on suhtluskorda rikkunud. Asjaolu, et laps on isapoolse rikkumise tõttu viibinud enam isa juures, ei anna alust elatise väljamõistmiseks emalt. Kohtu menetluses on tsiviilasi, kus määratakse ilmselt kindlaks uus suhtluskord. Hageja ei ole elatise arvestamisel arvesse võtnud saadavaid peretoetusi. 3. Harju Maakohus rahuldas 24.06.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 22.06.2022–30.04.2023 eest summas 2328,78 eurot, ajavahemiku 01.05.2023–23.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud elatise kokku 3335,07 eurot, elatise alates 24.06.2024 kuni täisealiseks saamiseni summas 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras kindlaks täitmise korra. Maakohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva perioodi 14.06–22.06.2022 nõude osas, samuti selles osas, milles on taotletud jätta arvestamata hagejaga seonduvalt makstav lasterikka pere toetus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 2

4. Kostja esitas 25.07.2024 apellatsioonkaebuse, paludes tühistada Harju Maakohtu 24.06.2024 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 , millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 22.06.2022–30.04.2023 eest summas 2328,78 eurot ja ajavahemiku 01.05.2023–23.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku 3335,07 eurot, ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 6. Pooled sõlmisid 27.01.2025 istungil kompromissi, mille paluvad ringkonnakohtul kinnitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumata osas (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel. Muus osas on Harju Maakohtu 24.06.2024 otsus jõustunud, kuna seda ei ole vaidlustatud (TsMS § 456 lg 4). 8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise. 10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 3