4-24-3866/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3866

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Viktor

Rekonini

(Rekonin)

väärteoasi

nr

2780,24,016863 liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

teo toimepanemise aeg 22.09.2024

Menetlusalune isik

Viktor Rekonin

isikukood 37805246556

elukoht: XXX

töötab XXX

e-post: XXX

tel XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja

Tarvo Säälik

asukoht Riia 132, Tartu, e-post louna@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) §-st 48 ja väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 107 lg 1 p-st 1:

1. Tunnistada süüdi Viktor Rekonin liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi ja mõista

karistuseks 7 (seitse) päeva aresti.

2. KarS § 66 lg 1 alusel on Viktor Rekoninil õigus käesoleva kohtuotsusega mõistetud

arestipäevad ära kanda osade kaupa, kusjuures järjest kantava aresti kestus peab

olema vähemalt 2 (kaks) päeva ja mõistetud arest tuleb ära kanda alates

kohtuotsuse jõustumisest 3 (kolme) kuu jooksul.

3. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristust ja võtta Viktor

Rekoninilt ära sõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus jõustub

kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on

jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiameti lähimasse liiklusregistri

büroosse.

4. VTMS § 111 p 4 alusel on Viktor Rekonin kohustatud pärast kohtuotsuse

jõustumist ilmuma kas kogu aresti või aresti esimest osa kandma Tallinna

arestimajja (Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1)

hiljemalt 25. veebruaril 2025.

5. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks isiku aresti

kandmisele saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti

tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks

astronoomiline päev, so 24 tundi.

6. Juhul, kui Viktor Rekonin ei ole aresti kandmisele asunud kohtuotsuses määratud

ajaks, teavitab Tallinna arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning

VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta

vanglasse.

7. KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1 ja VTMS § 2, § 38 lg 1 alusel välja mõista Viktor

Rekoninilt menetluskuluna ekspertiisitasu 22 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr

EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri : 99925700002766

ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

8. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälise menetleja

esindajale ning edastada pärast jõustumist Tallinna arestimajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus

Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Emil

Popazov vormistas 26.10.2024 väärteoasjas nr 2780,24,016863 väärteoprotokolli (lk 4), mille

kohaselt juhtis Viktor Rekonin 22.09.2024 kell 18:12 Tartu maakonnas Kannu külas Piiriotsal

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,18

mg. Alkoholisisaldus veres tuvastati EKEI uuringuga (uuringuakt nr 433T).

Sellega pani Viktor Rekonin toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, rikkudes LS §

69 lg 3 nõudeid.

2 (7)

21.11.2024 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48 alusel menetlemiseks Tartu

Maakohtule, leides, et kuna menetlusalust isikut on korduvalt karistatud ja tal on kehtiv

karistus samalaadse süüteo eest ning kuna isiku süü on suur, siis taotleb kohtuväline menetleja

isiku karistamist arestiga (lk 1). Samuti taotleb kohtuväline menetleja Viktor Rekoninile

kuuluva mootorsõiduki Toyota RAV4 reg nr XXX konfiskeerimist.

II KOHTU SEISUKOHT

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et V. Rekonin juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt

tarvitanud alkoholi. V. Rekonin avaldas kohtus, et ta tunnistab oma süüd. Mootorsõiduki

juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on tõendatud järgmiste tõenditega.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 7) tõendab V. Rekoninil 22.09.2024 esinenud

joovet. Protokolli kohaselt mõõdeti V. Rekonini joovet indikaatorvahendiga

AlcoQuant6020plus nrA433020 ja näiduks kell 18:12 mõõdeti 0,61 mg/l. Joobele omaste

tunnustena on samas protokollis viidatud: silmade punetus, suured pupillid, pikad

mõttepausid enne vastamist, arusaamatu kõne, kohataju häired-sõitis tupikusse-,kerged

koordinatsiooni häired, taaruv kõnnak, värisemine, rahutus, higistamine(lk 7p).

Kuna V. Rekonin keeldus puhumast tõenduslikku alkomeetrisse, siis toimetati ta Tartu

Ülikooli Kliinikumi, kus temalt võeti analüüsiks verd kell 19:08 (foto vereproovi katsutist lk

10). Verest leiti etanooli 1,24+/- 0,06) mg/g.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri

patrullpolitseinik H. V. otsustas 22.09.2024 kell 18:12 kõrvaldada V. Rekonini sõiduki

Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli

alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et

ta on joobeseisundis.

Viktor Rekonin avaldas kohtuistungil, et oli sel päeval (22.09.2024) XXX juures, jõi seal

kolm purki õlut ja läks kahe tunni pärast sõitma, sest XXX soovis minna metsa. Pidid XXX

sõitma väikesi teid pidi ja hiljem tagasi XXX juurde. V. Rekonin arvas, et on kaine.

Menetlusaluse isiku sõnul arvas tema XXX samuti, et mees on kaine. XXX on juhtimisõigus

ja peale kinnipidamist sõitis XXX sõidukiga koju. V. Rekonin avaldas ka seda, et tema XXX

ei näinud tema poolt õllede joomist.

V. Rekonin esitas kohtule Leningradi Meditsiinikeskuse poolt välja antud tõendi, mille

kohaselt on 19.10.2024 V. Rekoninile teostatud ravi preparaadiga XXX (XXX), 12 kuu

pikkuse toimeajaga.

Viktor Rekonini sõnul on ampullist abi olnud ja ta pole peale seda enam alkoholi joonud.

Kinnitas, et teda on korduvalt peatatud, kuid probleeme pole olnud. Tunnistas kohtus

probleeme seoses alkoholi tarvitamisega juba varem, kuid lootis ise hakkama saada. Mõistab,

et alkoholijoobes on ta liikluses ohtlik. V. Rekonini sõnul toimetati ta ekspertiisi sel põhjusel,

3 (7)

et ta ise soovis, sest arvas, et oli saanud kaineks. ToyotaRAV4 kuulub menetlusalusele

isikule ja ta kasutab sõidukit tööl käimiseks. Töökoht ( XXX) asub tema elukohast (XXX )

väidetavalt 15-16 km kaugusel. V. Rekonin avaldas, et elab koos XXX. Kui temalt

varasemalt juhtimisõigus ära võeti, siis saatis tööandja ta selleks perioodiks

komandeeringusse.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et V. Rekonin juhtis 22.09.2024 kell 18:12 Tartu

maakonnas Kannu külas Piiriotsal mootorsõidukit ToyotaRAV4, reg nr XXX, isikuna, kelle

ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,18 mg. Järelikult on V. Rekonini

tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje

tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS §

16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohus leiab, et V.

Rekonin pani LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning avaldas sõitmise põhjuse - XXX soovis metsa

minna. Ta oleks kindlasti saanud jätta rooli taha istumata, sest V. Rekonini sõnade kohaselt

on ka tema XXX juhtimisõigus. Seega oleks ta pidanud oma XXX teada andma, et ta on

alkoholi tarvitanud ja ei saa sõidukit juhtida. Arvestada tuleb ka V. Rekonini joobe suurust,

s.o mitte vähem kui 1,18 mg/g, mis on üsna lähedal LS § 224 lõike 2 ülemmäärale ehk

kriminaalse joobe määrale. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et vereproov V. Rekoninilt

võeti pea tund aega hiljem kui ta peeti sõiduki roolis kinni. Sellises joobes isik saab aru, et ta

on alkoholijoobes ning ta ei tohi sõidukit juhtida. V. Rekonin teadis, et ta tarvitas enne

sõitma asumist vähemalt kolm purki õlut, seega pidi tal olema kahtlus, et ta võib olla

alkoholijoobes. Sellest hoolimata asus ta sõidukit juhtima. Seega, V. Rekonin teadis, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, järelikult

subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut V. Rekoninit tuleb toimepandu eest karistada.

V. Rekonin palus kirjas PPA-le, et temalt ei võetaks ära juhtimisõigust ja soovis, et teda

karistataks rahatrahviga. Sama soovi juurde jäi ta ka kohtus.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti (maksimaalselt

kolmkümmend päeva) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

V. Rekonini süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et õnneks liikles V. Rekonin pigem

väikestel teedel, kus liiklustihedus pole ilmselt suur ning tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda

madalam. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada aga sellega, et menetlusaluse isiku joove oli

1,18mg/g, mis läheneb LS § 224 lg-s 2 ette nähtud ülemmäärale. Joobest veres alates 1,50 mg/

g kohta alustatakse juba kriminaalmenetlus. Seega saab asuda seiskohale, et V. Rekonini süü

on keskmine, sest õnneks ei liigelnud ta suure liiklustihedusega teel, kuid samas oli LS § 224

lg 2 kvalifikatsiooni mõttes üle keskmise joobes, mis ilmselgelt muutis tema tegutsemise

ohtlikuks.

4 (7)

V. Rekonini tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Menetlusalune isik kahetses tehtut, seega arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku

kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V. Rekoninil kaks kehtivat väärteokaristust,

mõlemad kvalifitseeritud LS § 224 lg järgi ning viimane karistus ka LS § 201 lg 2 järgi.

19.12.2023 PPA Põhja prefektuuri otsusega väärteoasjas 2303,23,001053 määrati V.

Rekoninile lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine.

V. Rekoninit iseloomustavast materjalist nähtub, et joobes juhtimise eest on teda karistatud ka

2021 aastal. Seega on viimase kolme ja poole aasta jooksul V. Rekonin joobes autoroolis

vahele jäänud neljal korral. V. Rekonini suhtumist liikluseeskirjade täitmisesse ilmestab

asjaolu, et kui temalt oli 19.12.2023 otsusega väärteoasjas 2303,23,001053 (tl 22-23)

juhtimisõigus LS § 224 lg 2 kvalifitseeritava teo toimepanemise eest ära võetud 3 kuuks, siis

tabati ta taas joobeseisundis sõiduki juhtimisel 30.03.2024 (tl 24-25), s.o ajal, mil

juhtimisõigus oli peatatud.

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab

tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja

puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see

ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-

6-17, p 16).

Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul

on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades enamohtlik rikkumine ning

see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegevus. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus inimese

organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama

liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud

mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui

ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge

signaal, et korduval liiklussüütegude toime panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb

menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise eest mõista rangem karistus, mis loodetavasti

edaspidi suunab V. Rekoninit õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude

edasist toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt

põhjendatud V. Rekoninit karistada nii põhi- kui ka lisakaristusega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt lahendites rõhutanud, et isikule mõistetud põhi-

ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust

ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem.

Kuna varem korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid , s.h ka maksimummääras määratud

rahatrahv 300 trahviühikut summas 1200 eurot, ega ka juhtimisõiguse äravõtmine, ei suutnud

heidutada V. Rekoninit uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et

rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Kuivõrd V. Rekonin on

korduvalt ja tahtlikult eiranud liiklusseaduse nõudeid, juhtinud mootorsõidukit alkoholi

piirmäära ületavas seisundis, on ta teistele liiklejatele ohtlik ning mingiks perioodiks tuleb ta

taas liiklusest kõrvaldada.

5 (7)

Eeltoodud põhimõttest lähtudes peab kohus põhjendatuks mõista V. Rekoninile

põhikaristusena aresti, kuid mitte selle keskmises määras, vaid oluliselt väiksemas määras.

Kohus karistab V. Rekoninit määras, mida kohtuväline menetleja taotles, s.o 7 päeva arestiga.

V. Rekonin töötab ja selleks, et ta ei kaotaks tööd peab kohus põhjendatuks KarS § 66 lg 1

alusel anda talle õigus käesoleva kohtuotsusega mõistetud arestipäevad ära kanda osade

kaupa, kusjuures järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva ja mõistetud arest

tuleb ära kanda alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul.

Kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel

asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt RKKKm 3-1-1-55-07, p 6).“

LS § 224 lg 3 sätestab, et kohus võib kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:

1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud;

2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud.

V. Rekoninit on varem LS § 224 lg 2 järgi korduvalt karistatud. Seega tuleb lisakaristus

mõista LS § 224 lg 3 p 2 alusel.

Kolme kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine ei mõjutanud V. Rekoninit mitte toimepanema

uusi liiklusalaseid süütegusid. Kohus hindas V. Rekonini süü suurust keskmiseks. Samas V.

Rekonin kahetseb toimepandut ja on ka asunud tegelema oma alkoholi tarvitamise, ilmselt

liigtarvitamise, probleemiga. Seega on tegemist KarS § 57 mõttes ühe karistust kergendava

asjaoluga. Kohus leiab, et karistuse määra võib vähendada ka seetõttu, et V. Rekonin on

alluvud omal soovil alkoholi liigtarvitamisele suunatud ravile. Lähtudes eeltoodust ja

põhimõttest, et põhi-ja lisakaristus peavad vastama süü suurusele, leiab kohus on käesoleval

juhul on proportsionaalne ja põhjendatud juhtimisõiguse ära võtmine V. Rekoninilt 4 kuuks.

Kohus selgitab, et tulenevalt LS §-st 127, on V. Rekonin kohustatud loovutama oma juhiloa

elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava

sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

Kohtuväline menetleja taotleb V. Rekoninile kuuluva sõiduki ToyotaRAV4, reg nr XXX

konfiskeerimist.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale.

Riigikohtu üldkogu poolt 12.12.2014 asjas 3-1-1-82-14 avaldatud seisukoha järgi on

konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju

süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu

6 (7)

ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid

õigusjärelmeid kogumis.

Kohtu hinnangul on V. Rekonin lõpuks mõistnud, et ta on alkoholijoobes liikluses ohtlik. Ta

on mõistnud ka seda, et ilma ravi või spetsialistide abita ei suuda ta toime tulla alkoholi

liigtarvitamise probleemiga. Ta on 19.10.2024 alustanud raviga, mille toime peaks olema 12

kuud. Seega saab asuda seisukohale, et tal on tekkinud kriitika enda ohtliku käitumise osas

liikluses.

Seetõttu leiab kohus, et käesoleval ajahetkel pole põhjendatud koostoimes põhi-ja

lisakaristuse mõistmisega kohaldada V. Rekoninile kuuluva sõiduki konfiskeerimist.

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1 ja VTMS § 2, § 38 lg 1 alusel tuleb välja mõista Viktor

Rekoninilt menetluskuluna ekspertiisitasu 22 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

kohtunik

7 (7)