2-22-145432/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-145432

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi L Ei vastu võlgnevuse, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes

Hagihind

1 427,17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046)

Hageja esindaja: A T (e-post xxx)

Kostja: L E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista L Eilt põhivõlg 823,50 eurot ja viivis 28,15 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded L Eilt intressivõlgnevuse ja

sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta 40,33% ulatuses B2 Impact OÜ ning 59,67% ulatuses L Ei

kanda.

5. Välja mõista L Eilt menetluskulu 334,15 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb L Eil tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. xxx AS ja kostja sõlmisid 10.12.2021 krediidiandja iseteeninduskeskkonnas laenulepingu nr xxx,

mille alusel sai kostja laenu 1 300 eurot ning mille kostja kohustus tagastama igakuiste

osamaksetena 15 kuu jooksul. Kostja kohustus tasuma intressi 36,36% aastas. Kostja jättis

tasumata 2022.a juuli-, augusti- ja septembrikuu osamaksed. Krediidiandja ütles lepingu üles

27.09.2022 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus

1 113,30 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 91,97 eurot. Seoses

maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu kokku 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 1 113,30 eurolt perioodi 28.09.2022 – 01.03.2023 eest määraga 36,36% aastas kokku

summas 171,90 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingute sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt

esitatud andmetest, kostja kontoväljavõtetest, pensioniregistri andmetest ning maksehäireregistri

andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu

teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 113,30 eurot,

intressivõlgnevuse 91,97 eurot, viivisvõlgnevuse 171,90 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50

eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.09.2024 avalikult. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et:

4.1. xxx AS ja kostja sõlmisid 10.12.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 1 300 eurot

intressiga 36,36% aastas ning kostja kohustus laenu tagastama 15 kuu jooksul igakuiste

osamaksetena. Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on

märgitud maksegraafikus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 55,83% aastas.

Lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu 65 eurot (leping dtl 209, andmed

kostja isiku tuvastamise kohta dtl 234);

4.2. xxx AS andis 10.12.2021 kostjale üle krediidisumma 1 300 eurot (konto väljavõte dtl 217);

4.3. xxx AS loovutas 27.09.2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teade dtl

226).

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 10.12.2021 lepingu

sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 55,83% aastas

tegelikku ei ületanud ning vastav määr ka VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 10.12.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades

kostja poolt esitatud andmeid, kostja konto väljavõtteid ja pensioniregistri ning maksehäirete

päringuid. Esialgne võlausaldaja lähtus laenu andmisel sellest, et kostja pangakonto väljavõtete

alusel on kostja keskmiseks sissetulekuks arvestatud 905 eurot kuus, finantskohustusi pangakonto

väljavõtetelt ei nähtunud. Majapidamiskohustuste tarbeks arvestas krediidiandja 500 eurot.

Igakuise tagasimakse suuruseks jäi 117,47 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud.

13. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostja kohta kogutud

andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suuruse tuvastanud, sh igakuised

vältimatud nn majapidamiskulud. Kostja laenutaotlusest (dtl 234-235) nähtuvalt märkis kostja oma

majapidamiskuludeks 500 eurot kuus. Laenutaotluse kohaselt elab kostja üürikorteris. Kostja xxx

AS-i kontoväljavõttest (dtl 240-244) nähtuvalt oli perioodil 04.11.2021 – 09.12.2021 kostja kulud

eluasemele 447,50 eurot (makse xxx OÜ-le selgitusega „xxx + december rent“) ja kulud

telekommunikatsioonile 46 eurot (xxx AS ja xxx AS). xxx panga väljavõte kajastab tehinguid

üksnes alates 2021.a. novembrist, so lepingu sõlmimise seisuga üksnes ühe täieliku kuu ulatuses.

xxx väljavõtte kohaselt moodustasid ainuüksi kostja eluaseme- ja sidekulud kokku ca 500 eurot

kuus. Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja toidu- ja transpordikulude

suuruse kohta täiendavat infot küsinud. Kostja xxx AS-i kontolt nähtuvad sagedased kulud

hasartmängudele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks vastava osas kostjalt selgitust küsinud.

Kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontodel püsivalt vahendeid

märkimisväärses ulatuses ei ole. xxx konto väljavõte (dtl 245 – 289) kostja sissetulekutest ja

väljaminekutest terviklikku ülevaadet saada ei võimalda, valdavas osas on vahendeid kantud

kontole üksnes üksiktehingute tarbeks vajalikus summas, enamiku ajast on arve jääk 0. Seejuures

on regulaarselt ära kantud kogu palk selle laekumisega samal päeval.

14. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 10.12.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

15. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale

etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

16. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär

0%.

17. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

18. Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse (dtl 207), mille kohaselt on kostjal tasumata

igakuised osamaksed alates 2022.a. juunist (k.a). Kohtule on esitatud 06.09.2022 teade (dtl 219),

millega krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 26.09.2022,

märkides, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 26.09.2022 ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu

üles. Hageja tõi välja, et krediidiandja saatis nimetatud teate kostja lepingus märgitud

postiaadressile, mida tõendab väljavõte (dtl 220), kuid samal väljavõttel on märgitud, et saadetis on

27.09.2022 tagasi saadetud. Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 kindlale

isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja

see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna hageja esitatud tõendi kohaselt ei saanud kostja posti

teel saadetud 06.09.2022 teadet kätte, ei saanud leping ülesütlemisega alates 27.09.2022 lõppeda.

Hageja on täiendavalt välja toonud, et hageja saatis kostjale 27.09.2022 e-posti teel ka nõudekirja

(dtl 226), kuid nimetatud e-kiri VÕS § 416 lg 1-nõuetele vastavat ülesütlemisavaldust ei sisalda.

19. Ümberarvestuse kohaselt saabus viimase osamakse tasumise tähtpäev 05.01.2023. Seoses sellega

on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks alates 06.01.2023 täies ulatuses lõppenud.

20. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

laenusumma 823,50 eurot (saadud 1 300 - kõik tagasimaksed 476,50, dtl 223). Kuna VÕS § 94-

järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses

rahuldamata.

21. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

22. Kuna lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe oli vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Hageja on esitanud viivisenõude perioodi 28.09.2022 kuni 01.02.2023 eest. Kohus rahuldab

viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 28,15 eurot vastavalt

järgmisele arvestusele:

põhisummalt 463,26 (2022.a. juuni (tasutud 6,62 eur osas) – septembri osamaksed) viivis 17,64

eurot

põhisummalt 117,47 eurot (oktoober 2022 osamakse) viivis 4,22 eurot

põhisummalt 117,47 eurot (november 2022 osamakse) viivis 3,47 eurot

põhisummalt 117,47 eurot (detsember 2022 osamakse) viivis 2,7 eurot

põhisummalt 7,83 eurot (jaanuar 2023 osamakse) viivis 0,12 eurot

23. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega summas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise

nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

24. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 427,17 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 851,65 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 40,33% ning kostja kanda 59,67% menetluskuludest.

25. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tekkis hagejal kulu 560 eurot, millest 280 eurot on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv ja 280 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Nähtuvalt kohtute

infosüsteemist on riigilõivu tasutud kokku 560 eurot.

26. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid

tekkinud, kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjale

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

27. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

334,15 eurot (560 x 59,67%).

28. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

29. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik