2-24-7452/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Angelina Abol

29. jaanuar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

2-24-7452

E T hagi E T vastu elatise nõudes. Tsiviilasja hind 2 589.48

eurot.

Hageja: E T (IK xxxx, elukoht xxxx); seaduslik esindaja K L

(e-post xxxx)

Kostja: E T (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post

aleksei@ratnikovab.com)

03.12.2024 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista E Telt E Te kasuks alates 02.06.2024 kuni E Te täisealiseks saamiseni (xxxx)

välja elatis muutuva suurusena, s.o hetkel igakuine elatis 287.72 eurot kuus (valem:

elatise baassumma 272.76 eurot, millele on liidetud 54.96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40.00 eurot, s.o 50 %

lapsetoetuses). Elatise summa muutub PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 01. aprillil (esimest

korda 01.04.2025) ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele

järgnevast kuust.

3. E Tel tuleb tasuda alaealise lapse E Te elatis igakuiselt K Lu arvelduskontole, kuu 05.

kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Jätta rahuldamata E Te nõue tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2023-01.04.2024 eest

summas 2 863.63 eurot ning perioodi 01.04.2024-01.06.2024 eest summas 575.44 eurot

kostjalt väljamõistmiseks.

5. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 02.07.2024 määrusega käesolevas

tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati E Tet tasuma hagejale

elatist summas 287.72 eurot kuus, alates määruse tegemisest kuni asjas menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E Te poolt võimalike menetluse ajal tehtud

elatise maksetega.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue

E T (hageja, alaealine laps) esitas 12.05.2024 Harju Maakohtule hagi E T (kostja, lapse isa) vastu

elatise nõudes. Harju Maakohus 31.05.2024 määrusega edastas hagi kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Viru Maakohtule.

Vastuseks 10.06.2024 kohtunõudele (puuduste kõrvaldamine) esitas hageja 21.06.2024 täiendatud

hagiavalduse. Hageja taotleb kostjalt tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2023-01.04.2024 eest

summas 2 863.63 eurot, perioodi 01.04.2024-01.06.2024 eest summas 575.44 eurot ning

edasiulatuva igakuise elatise alates 02.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 287.72

eurot, mis muutub iga aasta 01. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust,

väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu mais 2023. Pärast hageja vanemate

kooselu lõppemist elab hageja alaliselt emaga. Hageja ei viibi kostja juures ühtegi päeva nädalas ja

kostja ei osale lapse ülalpidamises. Kostja ei ole alates maist 2023 täitnud lubadust tasuda lapsele

elatist.

03.12.2024 kohtuistungil teatas hageja seaduslik esindaja K L (lapse ema), et kõik lapsega seotud

toetused tasuti kostja kontole, nimetatud summad on kostja hageja emale ka edasi kandnud. Alates

suvest laekub lapsetoetus hageja seadusliku esindaja enda kontole. Kostja on küll pärast

lahkuminekut lapsel külas käinud, kuid ei ole kunagi hagejaga üksi aega veetnud. Hageja

seaduslik esindaja töötab kahel töökohal, xxxx ning xxxx. Hageja soovib kostjalt saada

miinimummääras elatist kuus, väiksema summaga hageja nõus ei ole. Hageja igakuised kulud on

suured – laps kasutab siiani mähkmeid, vajab toitu, riideid, tihti ka ravimeid jms ning käib

lasteaias. Lisaks soovib hageja ka aasta eest tagasiulatuva elatise kostjalt väljamõistmist. Hageja ei

ole varem kostjalt elatist nõudnud.

Kostja vastuväited

Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta rahuldamata, menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei ole kunagi lapse kasvatamisest ega ülalpidamisest kõrvale hoidunud ning on täitnud oma

vanemlikku kohustust.

Kostja ja hageja seaduslik esindaja elasid perena kuni 2024 mai lõpuni. Enda väidete

tõendamiseks esitab kostja kirjavahetuse hageja emaga ja fotosid perena koos veedetud ajast. Pere

elas alguses xxxx, seejärel üürikorteris xxxx. Oli perioode, kus pooled elasid mõnda aega lahus,

kuid leppides, elati edasi koos. 2023 suve alguses elas hageja seaduslik esindaja lapsega veel

xxxx, seejärel kolis xxxx. Kostjale teadaolevalt elasid ema ja laps vaid mõned kuud xxxx, siis

kolis ema lapsega xxxx. Sel ajal pidas kostja peret (sh last) üleval, kostja tasus korteriüüri.

2023 suve lõpust – sügise algusest töötab kostja välismaal. Kostja käis Eestis kodus ja veetis kogu

oma vaba aja perega, ostis lapsele vajalikke asju, perele toitu ja tasus arveid. Pooled võtsid koos

vastu ka 2023/2024 aastavahetuse xxxx. 2023 detsembris tähistas pere koos lapse sünnipäeva

xxxx, isa xxxx asuvas üürikorteris. Perena oldi koos põhimõtteliselt kuni 2024 aprillikuuni.

Alates 14.04.2024 asus lapse isa püsivalt xxxx tööle ning Eestis käis ca korra paari nädala jooksul.

Kostja äraoleku ajal, suhtles ta lapse ja lapse emaga telefoni teel, sh video teel. Kui isa plaanis

tulla Eestisse, teavitas ta sellest lapse ema ja kohtus lapsega. Hageja seaduslik esindaja kirjutas

kostjale ja kutsus lapse juurde xxxx külla. Kui kostja oli xxxx, jättis hageja seaduslik esindaja ta

koos lapsega koju ja läks ise pidutsema. Isa ja lapse suhtlus on olnud katkematu. Hageja väited,

nagu ei oleks kostja last ülal pidanud, on alusetud ja tõendamata.

Hageja seadusliku esindaja poolt välja toodud hageja kulutused on ka ebausutavad. Ei ole usutav,

et hageja lasteaia kohatasu on 120.00 eurot. Samuti ei ole eluliselt usutav, et lapse ema kulutab iga

kuu 150.00 eurot lapse riietele, 50.00 eurot mänguasjadele, 60.00 eurot ravimitele ja 100.00 eurot

hügieenitarvikutele. Kostja leiab ka, et hageja välja toodud 300.00 eurot toidule on nii lapse kui ka

ema toidule tehtavad kulutused koos. Kostja osaliselt nõustub eluaseme kuludega summas 120.00

eurot kuus, kuid juhib tähelepanu, et xxxx regioonis on 3-toalise korteri 2 inimese kohta

kommunaalkulud ligikaudu 120.00 eurot kuus.

Kostja iseenesest nõustub, et laps vajab ülalpidamist, kuid mitte sellises ulatuses nagu hageja

seaduslik esindaja seda nõudnud on. Elatise arvutamisel tuleb arvestada lapsetoetustega ning ka

isa ja lapse koos veedetud ajaga. Tulenevalt oma töögraafikust, on isa lapsega iga kuu aega

veetnud ca 7 päeva kuus. Laps elab kostja juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Sellest

tulenevalt välja mõistetava elatise suurus peab olema mitte suurem kui 153.44 eurot kuus.

Kostja leiab ka, et tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puudub igasugune alus, kuna pere elas

koos ja lapse isa täitis lapse ülalpidamiskohustust, osales lapse elus, veelgi enam, pidas üleval nii

last, kui ka lapse ema. Lisaks ei ole hageja seaduslik esindaja kostja poole varasemalt lapse

ülalpidamise kohustuse küsimusega pöördunud.

Kostja esitas kohtule kontoväljavõtted, millest nähtub, et ta on lapsele elatist tasunud kogu

perioodi jooksul, mil pooled on koos last kasvatanud ja tema eest hoolitsenud. Kokku on kostja

tasunud perioodil august 2023 - juuli 2024 lapsele elatist summas 1 954.72 eurot. Sellele lisandub

4 397.00 eurot, mida kostja tasus lapse emale elatisena. Kostja palvel, on ka kostja ema I P

tasunud hageja seaduslikule esindajale lapse ülalpidamiseks kokku 1 182.00 perioodil 20.08.2022-

10.05.2024.

03.12.2024 kohtuistungil teatas kostja, et töötab Soomes, tema sissetulekuks on töötasu ca 2

500.00 eurot kuus (neto). Kostja maksab igakuiselt hageja seadusliku esindaja kohustuste

tasumiseks võetud laenu, mistõttu ei ole elatise hageja nõutud summas tasumine võimalik. Kostja

on nõus tasuma lapsele elatist 200.00 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud

esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest

tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps

õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja

tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab

lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13, p 12).

Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam

lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses

(vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).

Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et hageja seaduslik esindaja K L ja kostja E T

on alaealise lapse E T vanemad. Iseenesest puudub vaidlus, et 2023 aastal (hageja seaduslik

esindaja väidab küll, et mais 2023, kostja aga, et suvel 2023) kolis hageja seaduslik esindaja koos

hagejaga elama xxxx ning seejärel xxxx. Kostja elukoht on xxxx, kostja töötab välismaal. Hageja

seaduslik esindaja leiab, et kostja ei ole alates maist 2023 hagejale elatist tasunud, ema on pidanud

last üleval üksi. Kostja leiab, et vaatamata lapse ja ema kolimisele, elasid pooled perena kuni 2024

mai lõpuni (kostja on väitnud ka, et kuni 2024 aprillini), s.o kostja käis välismaal tööl ning Eestis

viibides veetis kogu oma vaba aja perega, ostis lapsele vajalikke asju, perele toitu ja tasus arveid.

Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule kontoväljavõtteid, millest nähtub, et ta on

maksnud hageja seadusliku esindaja kontole perioodil august 2023 - juuli 2024 kokku 1 954.72

eurot, s.o ca 162.89 eurot kuus, selgitustega „E T“, „ALIMENDID“ või „E ALIMENDID“

(viimase selgitusega on maksed tehtud M K kontole) (dtl 194-195, 197). Tõenditest nähtub ka, et

kostja ema on hageja seadusliku esindaja kontole tasunud perioodil 20.08.2022-10.05.2024 kokku

1 182.00 eurot, selgitusega „Raha“ (dtl 198).

Seoses kostja (ja ka tema ema) hageja seadusliku esindaja kontole tehtud maksetega peab kohus

vajalikuks märkida, et makstud summad on väga erinevates suurustes (s.o 2.00 eurot, 3.70 eurot,

4.00 eurot jne) ning tasutud väga ebakorrapäraselt (erinevatel kuupäevadel ja mitu korda kuus).

Kohus on seisukohal, et kostjalt kindlas summas elatise väljamõistmine on praegusel juhul

põhjendatud juba seetõttu, et lapse emal, kelle juures laps elab, peab olema kindlustunne, et tal on

olemas iga kuu piisavalt raha lapse ülalpidamiseks, millega saab arvestada, ning seda sõltumata

lapse ema palvetest, vanemate vahelisest läbisaamisest jne. Hageja seadusliku esindaja esitatud

tõenditest nähtub ka, et hageja ülalpidamiseks antav riiklik toetus summas 80.00 eurot kuus tasuti

kuni juuli 2024 kostja kontole (dtl 256-261), mistõttu on ka eluliselt usutav hageja väide, et kostja

poolt hageja esindajale tehtud rahalised ülekanded on suures osas tehtud tasutud peretoetuse

arvelt.

Hageja on palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 02.06.2024 kuni tema täisealiseks

saamiseni miinimummääras, s.o summas 287.72 eurot, mis muutub iga aasta 01. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

Kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassummat indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil.

Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis

võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise

enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolude

tuvastamisel PKS § 101 sätestatud elatise suurust vähendada. Nii sätestab PKS § 101 lg 5, et

vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud

elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja

laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Puudub vaidlus, et hageja on tema seadusliku esindaja ja kostja ainuke laps. Käesolevas asjas on

kohus tuvastanud, et hageja eest tasuti lapsetoetust kuni juuli 2024 kostja kontole, nüüd laekub see

hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja on kohtule teatanud, et laps viibib temaga ca 7 päeva

kuus ning et hageja on kostja juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Kostja tõendina esitatud

fotodest ja hageja vanemate kirjavahetusest nähtub küll, et kostja ja hageja seaduslik esindaja

suhtlesid omavahel märtsis 2023 (dtl 179-181) ja juunis-märtsis 2024 (dtl 190-191) ning veetsid

lapsega koos aega 30.09.2023 ja 09-10.12.2023 (dtl 182-185), kuid igakuist hageja kostja juures

viibimist ei enne hagi esitamist ega ka pärast seda nimetatud tõendid siiski kohtu hinnangul ei

tõenda. Muid sellekohaseid tõendeid ei ole kostja esitanud. Lisaks on kostja ise kohtule teatanud,

et töötab välismaal ning käib Eestis ca korra paari nädala jooksul, mistõttu ei ole nimetatud kostja

väide, et laps viibib temaga ca 7 päeva kuus, ka eluliselt usutav. Kohtule esitatu põhjal ei ole seega

võimalik asuda seisukohale, et oleks täidetud PKS § 101 lg 6 eeldus.

Kohus selgitab ka, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad

ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse

§ 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus selgitab ka, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem

ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt

Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses

toodud näidisloeteluna. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab hinnata, kas asjas

esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

11905/66, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12). Ka alates

01.01.2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla

muu hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg 5-7.

Kostja on kohtuistungil välja toonud, et tema sissetulek on ca 2 500.00 eurot (neto), kuid kuna

kostja tasub siiani hageja seadusliku esindaja kohustuste tasumiseks võetud laenu, on tema

võimalused hageja nõutud summas elatise tasumiseks piiratud. Kohtule tõendina esitatud konto

väljavõttest nähtub, et kostja on 08.06.2021 Bondora AS-ilt võtnud laenu ning 09.06.2021

kandnud sellest 4 397.00 eurot hageja seadusliku esindaja kontole, selgitusega „BUSS“ (dtl 193).

Kohus selgitas pooltele, et vanemate vahelised mistahes varalised vaidlused käesoleva asja

vaidlusesse ei puutu ning need tuleb lahendada eraldi menetluses, mistõttu kohus sellega elatise

väljamõistmisel ei arvesta. Muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks ei ole kostja esile

toonud. Antud juhul ei ole seega kohus tuvastanud, et esinevad alused PKS § 102 alusel elatise

vähendamiseks.

Kostja on välja toonud ka, et hageja märgitud kulutused kuus ei ole usutavad ja on ülepaisutatud.

Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus, ei pea kohus vajalikuks

hageja poolt välja toodud kulutuste tõendamist ning peab vajalikuks selgitada järgmist. Kohus

selgitab, et seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse

minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks lapse arengut

toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on

arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele,

telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale,

huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele,

vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).

Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla

miinimummäära, mistõttu kohus rahuldab selles osas hagi ning mõistab kostjalt alates 02.06.2024

kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise summas 287.72 eurot kuus (elatise baassumma 272.76

eurot, millele on liidetud 54.96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest

summast on maha arvestatud 40.00 eurot, s.o 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01.04.2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus märgib ka, et 02.07.2024 määrusega on kohus hagi tagamise korras kohustanud kostjat

tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 287.72 eurot kuus, alates määruse tegemisest kuni

tsiviilasjas 2-24-7452 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et kooskõlas

TsMS § 386 lg 5 tuleb hagi tagamise abinõu käesoleva otsuse jõustumisel tühistada. Kohtuotsuse

täitmisel tuleb aga arvestada kostja poolt menetluse ajal tehtud võimalikke elatise maksetega.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuavalt perioodi 01.05.2023-01.04.2024 eest

summas 2 863.63 eurot ning perioodi 01.04.2024-01.06.2024 eest summas 575.44 eurot.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt

elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab

ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku

toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist

seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes.

Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest

käesoleval juhul põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõutud tagasiulatuva elatise puhul oleks

tegemist märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, s.o asetaks kostja

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks enda hädavajalikke kulutuste

ja kohustustele ning igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse

suurusega kohustuse, mis ületab oluliselt tema kuusissetulekut. Vaatamata sellele, et kohus on

jätkuvalt seisukohal, et vanemate vahelised varalised vaidlused elatise väljamõistmisel üldjuhul

tähtsust ei oma, leiab kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel on siiski põhjendatud arvesse

võtta asjaolu, et kostja on hageja seadusliku esindaja kohustuste tasumise tarbeks võtnud laenu,

mida on juba aastaid tasunud ning tasub ka edaspidi. Lisaks on kohus juba eelnevalt tuvastanud, et

kostja on enne hagi esitamist hageja elus osalenud ning hagejale ülalpidamist andnud, s.o küll

ebaregulaarselt ja ebapiisavas suuruses, kuid siiski tasunud lapsele elatist. Ka hageja on

kohtuistungil teatanud, et ta ei ole varasemalt kostjalt elatist nõudnud. Eeltoodu põhjendustel jätab

kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

Tulenevalt hageja soovist, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust,

tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda hageja

seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks. Kohus selgitab ka, et PKS § 100 lg 4

kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus selgitab ka, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

oluliselt muutunud.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik