3-25-168/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-168

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 20. detsembri 2024. a täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ja 21. jaanuari

2025. a vaideotsuse osaliselt tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav X (kaebaja) esitas 21. jaanuaril 2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 17. jaanuari 2025. a käskkirja nr

2-25/1-2/21 ja vaideotsuse nr 1-8/2-25/18-1 osas, millega jäeti julgeolekuabinõude

kohaldamisel liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang kehtima. Muus osas soovib kaebaja, et

käskkiri jääks muutmata.

Kaebuse kohaselt lõpetas Tartu Vangla 17. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/21 tema

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaliselt. Käskkirjaga lõpetati käeraudade

kasutamine ja isiklike asjade keeld, kuid ei lõpetatud eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keeldu ja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangut.

Kaebajal on tervislikust seisundist tulenevalt vajadus inimestega palju suhelda, kuid ta saab

helistada kaks korda nädalas 60 minutit, mida on suhtlemisvajaduse rahuldamiseks liiga vähe.

Samuti vajab ta rohkem liikumist. Kaebaja saab praegu liikuda väikeses aedikus, kus on vähe

3-25-168

ruumi. Kaebuse kohaselt ei saanud ta 20. jaanuaril 2025 üldse õue, kuna valvur sundis teda õue

minema paljalt või mustade ja haisvate riietega. Tartu Vangla ei pesevat vahistatute riideid.

Kaebaja palub kaebuses esialgse õiguskaitse korras peatada käskkiri nr 2-24/1-2/338 VangS §

69 lg 2 p-de 2–5 osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning jätta VangS § 69 lg 2 p 1 osas jõusse.

2. Tartu Vangla esitas 23. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele asjakohased kohtueelse

menetluse materjalid.

2.1. Vastusest nähtuvalt kohaldati X-i suhtes Tartu Vangla 20. detsembri 2024. a käskkirjaga

nr 2-24/1-2/338 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; kehakultuuriga

tegelemise keelamine; ohjeldusmeetmete kasutamine: käerauad; vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine.

2.2. X esitas 21. detsembril 2024 käskkirja nr 2-24/1-2/338 peale vaide, milles taotles käskkirja

tühistamist ja palus anda uue käskkirja, millega lõpetada isiklike riiete kandmise või esemete

kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning käeraudade kasutamine. Muus osas palus ta jätta käskkirja

muutmata. X avaldas vaides, et eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine tuleb tühistada

alates 24. septembrist 2026, kui tal lõpeb karistuse kandmine Tartu Vanglas.

2.3. Tartu Vangla otsustas 17. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/21 lõpetada X-i

suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud osaliselt: lõpetati isiklike riiete kandmise või esemete

kasutamise keelamine ning käeraudade kasutamine.

2.4. Tartu Vangla 21. jaanuari 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/18-1 jäeti X-i 21. detsembri

2024. a vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt kohaldati liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piirangut eesmärgiga minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes võib

kinnipeetav olla negatiivselt meelestatud. Meetme kasutamine on vajalik, et distsiplineerida nii

isikut, kes paneb toime rikkumisi, kui ka teisi, näitamaks teistele kaaskinnipeetavatele, et

vangla korda rikkudes võetakse kasutusele meetmed, mille tagajärjel kaovad ära vangla

pakutavad mugavused või soodustused, mida saab kasutada tavarežiimil olles. Samuti on

meede vajalik võimalike raskete tagajärgede või uute rikkumiste ärahoidmiseks. Vaide esitaja

suhtes kohaldatud kehakultuuriga tegelemise keelamise eesmärk on keelata spordivahendite,

spordisaali ja spordiväljakute kasutamine, sest sportima saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning sellise vajaduse tingib ka eraldatud

lukustatud režiimil viibimise eripära. Nimetatud abinõude lõpetamise puhul kaoks lukustatud

kambrisse paigutamise eesmärk, sest vaatamata toime pandud rikkumistele, saaks isik vastavalt

kehtivale päevakavale teha oma igapäeva toiminguid elusektsioonis või osaleda muudes

tegevustes.

2.5. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Taotlusest ei selgu, milliste pöördumatult kahjulike tagajärgede tõrjumiseks on esialgne

õiguskaitse kaebajale vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tagastada (I) ning lahendab seejärel kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

3-25-168

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kaebaja palub kaebuses, et kohus tühistaks Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-8/2-25/18-1 ja

käskkirja nr 2-25/1-2/21 osaliselt, s. o liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise osas. Muus

osas soovib kaebaja, et asjas nr 2-25/1-2/21 tehtud käskkiri jääks muutmata.

Lähtudes kaebaja tahtest, mõistab kohus, et kaebaja soovib vabaneda talle vanglas kehtestatud

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangust ning on sel eesmärgil esitanud kohtule

tühistamiskaebuse Tartu Vangla 20. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/338 peale osas,

millega kohaldati tema suhtes täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisest liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist. Nimetatud nõue on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest

Tartu Vangla ei lõpetanud 17. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/21 täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist nimetatud piirangu osas. Kaebaja on läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1) – Tartu Vangla jättis 21. jaanuari

2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/18-1 kaebaja vaide vastavas osas rahuldamata. Kaebajal on

õigus esitada tühistamiskaebus ka vaideotsuse peale osas, millega jäeti vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piirang kehtima (HKMS § 45 lg 4). Kuna kaebaja on kaebuses palunud jätta

käskkirja muus osas muutmata, mõistab kohus, et kaebaja ei vaidlusta kaebusega täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ülejäänud osas, milles see veel kehtib, s.o eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist puudutavas osas.

Kaebaja on märkinud kaebuses ka seda, et talle on arusaamatu, miks ei lõpetatud 17. jaanuari

2025. a käskkirjaga tema liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Võttes arvesse, et kaebaja

taotleb Tartu Vangla 20. detsembri 2024. a käskkirja tühistamist ning ta ei ole Tartu Vangla

kinnitusel esitanud vanglale selle käskkirja alusel tehtavate täitetoimingute lõpetamise nõuet,

mõistab kohus, et kaebus ei hõlma vastavat nõuet. Seega taotleb kaebaja Tartu Vangla 20.

detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/338 ja Tartu Vangla 21. jaanuari 2025. a vaideotsuse nr

1-8/2-25/18-1 tühistamist osas, millega vangla piiras tema vanglasisest liikumis- ja

suhtlemisvabadust.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

5.1.1. VangS § 69 lg 1 võimaldab vanglal kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid

kinnipeetavale, kes rikub süstemaatiliselt vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja

nõudeid, või kes on ohtlik vangla julgeolekule. Sama normi kohaselt võib täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Ühe täiendava

julgeolekuabinõuna näeb VangS § 69 lg 2 p 1 ette kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramise. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka vahistatule (VangS § 103).

5.1.2. Tartu Vangla 20. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/338 kohaldati kaebajale

täiendava julgeolekuabinõuna liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist VangS § 69 lg 1 ja § 69

lg 2 p 1 alusel kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjast nähtuvalt kohaldati kaebaja suhtes

3-25-168

täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et ta on rikkunud süstemaatiliselt vanglas kehtivat

korda, tema meelestatus vanglas kehtivasse korda on negatiivne ning tal puudub motivatsioon

oma käitutumist muuta. Käskkirjas toodi esile, et kaebajat on varem karistatud

distsiplinaarkorras 60 korral, ta on suhelnud vanglateenistujatega ebaviisakalt ja ähvardanud

neid füüsilise vägivallaga ning on ära lõhkunud oma kambri sisustuse. Käskkirjas kirjeldati

eraldi 17. detsembril ja 20. detsembril 2024 toimunud intsidente, mille käigus kasutas kaebaja

vanglateenistujatega suheldes ebatsensuurseid väljendeid ning ähvardas neid vägivallaga.

Käskkirjas leiti, et vangla julgeoleku tagamiseks ei piisa enam üksnes kaebaja õiguskuulekale

käitumisele suunavate meetmete kohaldamisest, sest tema käitumine mõjutab ka teiste vanglas

kinni peetavate isikute õiguskuulekust. Seepärast pidas vangla vajalikuks eraldada kaebaja

suuremast osast kinnipeetavatest ning tagada tema üle tõhusam järelevalve, kuni ta mõistab

oma käitumise tagajärgi ja asub oma suhtumist ja käitumist parandama. Vanglasisese liikumis-

ja suhtlemisvabaduse piirangut peeti vajalikuks uute distsipliinirikkumiste ennetamiseks ja

kaasvahistatutele distsipliinirikkumistega negatiivse eeskuju näitamise takistamiseks.

5.1.3. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas ohu ennetamiseks. Tegemist on

prognoosotsusega, milles vangla annab piiratud teabe põhjal hinnangu, et kaitstava õigushüve

kahjustamine on tõenäoline. Konkreetse meetme valikul on vanglal kaalutlusõigus. Kohus saab

kontrollida õigusliku aluse koosseisu täidetust ja kaalutlusreeglite järgimist, kuid mitte

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Meetme kohaldamise õiguspärasus

ei sõltu sellest, kas kaitstava õigushüve kahjustus hiljem saabus. Kohtu hinnangul on Tartu

Vangla 20. detsembri 2024. a käskkirjas piisavalt ja veenvalt põhjendanud, miks oli kaebaja

suhtes vaja alates 20. detsembrist 2024 täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisest liikumis- ja

suhtlemisvabadust piirata: kaebaja käitus süstemaatiliselt viisil, mis seab ohtu vangla

julgeoleku. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piirangu ülemäärasusele. Seega saab pidada tõenäoliseks, et Tartu Vangla

20. detsembri 2024. a käskkiri ei ole liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu osas

õigusvastane.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

5.2.1. Kaebaja liikumisvabadust piirab eelkõige asjaolu, et ta paigutati Tartu Vangla 20.

detsembri 2024. a käskkirja alusel eraldatud lukustatud kambrisse. VangS § 28 lg 1 alusel

kehtestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“

(VSkE) § 8 lg 4 ja § 1 lg 2 kohaselt ei ole vahistatule ette nähtud liikumisõigust vahistatul, kes

viibib eraldatud lukustatud kambris. Samuti ei saa eraldatud lukustatud kambris viibiv vahistatu

kasutada spordisaali ja -väljakut (Tartu Vangla kodukorra p 17.5.5). Nimetatud sätetest

tulenevad liikumispiirangud ahendavad ka kaebaja suhtlemisvõimalusi, sest ta ei saa eraldatud

lukustatud kambris viibides teiste kinnipeetavate isikutega suhelda. Kaebaja ei ole soovinud 20.

detsembri 2024. a käskkirja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise osas vaidlustada.

Seepärast tuleb tal taluda eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisest tingitud piiranguid. Kui

kaebaja peab piiranguid ülemääraseks, on tal võimalik taotleda vanglalt eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamise toimingu lõpetamist.

5.2.2. Praeguses asjas vaidlustatud täiendavate julgeolekuabinõude meede (liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine) ei takista kaebajal kasutamast vahistatule ettenähtud võimalust

viibida päevas vähemalt üks tund vabas õhus (VangS § 93 lg 5). Kaebusest nähtuvalt on vangla

kaebajale nimetatud võimaluse taganud. Samuti on kaebajale olnud tagatud helistamisvõimalus.

Kaebaja on märkinud, et ta saab helistada kaks korda nädalas 60 minutit. Võttes arvesse, et

VSkE § 51 lg 2 kohaselt tuleb tavarežiimil viibivale kinnipeetavale tagada võimalus kasutada

telefoni vähemalt üks kord nädalas ning Tartu Vangla kodukorra p 12.13 kohaselt on telefoni

3-25-168

kasutamise maksimaalne aeg päevas 60 minutit, on vangla võimaldanud kaebajal helistada

rohkem, kui on tavaolukorras ette nähtud.

5.2.3. Kaebaja etteheited vanglale seoses vahistatute riiete pesemisega ei ole praeguses asjas

kaebuse aluseks. Samuti ei ole asjassepuutuvad kaebaja väide selle kohta, et teda sunnitakse

õues paljalt viibima.

5.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

6. Kaebaja taotleb asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist.

6.1. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta palub peatada käskkiri nr 2-24/1-2/338 VangS § 69 lg

2 p-de 2–5 osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning jätta käskkiri VangS § 69 lg 2 p 1 osas

jõusse. Kuna esialgse õiguskaitse korras taotletav abinõu ei või jääda väljapoole vaidluse eset,

tõlgendab kohus taotlust nii, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus hõlmab Tartu Vangla 20.

detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/338 vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist puudutavas osas. Kohus võib HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse

määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul piisaks

kaebaja õiguste kaitseks Tartu Vangla 20. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/338 täitmise

peatamisest kaebusega hõlmatud osas.

6.2. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest on esitatud koos kaebusega

(HKMS § 249 lg 5). Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse, peab kohus kaebaja

õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse

tagastamise määrus kohe ei jõustu.

6.3. HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks. Arvestades, et kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada

oma algatusel, ei jäta kohus esialgse õiguskaitse taotlust käiguta ning vabastab

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu

tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6.4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui

taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Seepärast hindab kohus järgnevalt, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Kohus selgitas eespool (vt käesoleva määruse p 5.2), et kaebaja vanglasisest liikumis- ja

suhtlemisvabadust piirab eelkõige kaebaja suhtes kohaldatud teine täiendav julgeolekuabinõu,

3-25-168

s.o eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Võttes

arvesse, et Tartu Vangla on taganud kaebajale värskes õhus viibimise võimaluse ja ettenähtust

suuremas ulatuses helistamisvõimaluse, ei ole kohtule äratuntav, et kaebajat ähvardaks VangS

§ 69 lg 2 p 1 alusel kohaldatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu tõttu mõni

kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem keeruline kõrvaldada. Kaebajal ei oleks senisest

märkimisväärselt ulatuslikumaid liikumis- ja suhtlemisvõimalusi ka juhul, kui nimetatud

piirang ei kehtiks.

6.5. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus kaebaja õigusi ja avalikku huvi

ega hinda kaebuse perspektiivi. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1

alusel rahuldamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen