3-22-590/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-590

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla 14.10.2021. a käskkirja nr 6-

3/879-1 ja 02.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/496-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

2. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Tasutud

riigilõiv tuleb tagastada Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011

viitenumbriga xxx koos selgitusega „Riigilõivu tagastamine 3-22-590“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.09.2021 koostas Viru Vangla valvur ettekande nr 3-21-7002 (dtl 13), mille kohaselt

14.09.2021 kella 13.45 paiku avastati ja võeti ära Viru Vanglas viibivalt kaebajalt tema voodi

ülemiselt narilt sama kuupäeva kandev ajaleht Õhtuleht, mis kuulus teisele kinnipeetavale.

Lisaks võeti ülemiselt narilt ära ka kerra keeratult neli viiemeetrist lõnganööri tükki (dtl 13).

2. Viru Vangla tunnistas 14.10.2021. a käskkirjaga nr 6-3/879-1 (dtl 25–30) kaebaja süüdi

Viru Vangla kodukorra p-de 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumises (keelatud on vallata teisele

kinnipeetavale kuuluvaid esemeid, st antud juhul ajalehte) ning karistas teda noomitusega.

Sama käskkirjaga tunnistas Viru Vangla kaebaja süüdi ka kodukorra p 7.1.2 rikkumises

(kinnipeetavale on keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese, v.a esemed, mille on

väljastanud vangla sihtotstarbeliselt kasutamiseks) ning karistas teda noomitusega.

3. Käskkirjast selgub, et kaebaja rikkumised on tõendatud ning tema väited, et rikkumisi ei

esinenud, pole asjakohased. Viru Vangla leidis, et kohane on kaebajat karistada noomitusega,

kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi seoses analoogsete distsiplinaarrikkumistega kaebajal ei

olnud.

4. Kaebaja esitas ülal viidatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale 15.11.2021

vaide (dtl 31–41), mille Viru Vangla jättis 02.02.2022. a vaideotsusega nr 6-12/496-2 (dtl

77–79) rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 07.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 1–11) ja 05.08.2024

täiendava seisukoha (81–85). Kaebaja palus tühistada Viru Vangla 14.10.2021. a käskkirja

nr 6-3/879-1 ja 02.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/496-2. Kaebaja väitel määrati talle ühes

käskkirjas kaks karistust ühel ja samal läbiotsimisel toime pandud väidetava rikkumise eest.

Kaebaja sõnade kohaselt on vaidlusalune lõng olnud tema kambris juba seitse aastat ja seda

nähtaval kohal. Kaebaja ei teadnud, et keelatud oli võtta ajalehte lugemiseks, samas kui

vangla aktsepteeris 10 aastat seda, et kinnipeetavad andsid üksteisele ajalehti lugeda.

Noomituse määramine oli ebaproportsionaalne karistus, vangla oleks pidanud piirduma

vestlusega.

6. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2024. a otsusega (dtl 87–96) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus nõustus Viru Vanglaga, et tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-dest 1.12.19 ja

8.2.2 on keelatud ühel kinnipeetaval võtta teise kinnipeetava käest enda valdusesse teise

kinnipeetava asju. See kehtib ka lühikeseks ajaks enda valdusesse teisele kinnipeetavale

kuuluva ajalehe võtmise kohta. Halduskohus ei pidanud erinevalt kaebajast viidatud

kodukorra punkte õigusselgusetuteks. Vangistusseaduse (VangS) § 30 kohaselt on

kinnipeetaval õigus lugeda ainult vangla ja enda tellitud ajalehti ja ajakirju, mitte teise

kinnipeetava tellitud ajalehti ja ajakirju. Halduskohus nõustus ka sellega, et kaebaja

karistamine Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 rikkumise osas oli õiguspärane, sest kaebaja omas

nelja viie meetri pikkust lõnganööri, mille omamine vastavalt viidatud kodukorra punktile on

keelatud. Kahe valvuri seletustega on kinnitust leidnud asjaolu, et enne 14.09.2021 toimunud

läbiotsimist kaebaja kambris lõnga ei olnud. Ühtlasi kinnitasid valvurid seda, et kui

varasemate läbiotsimiste käigus oleks lõng leitud, oleks see ära võetud. Halduskohus märkis,

et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis selle väite usaldusväärsuse kahtluse alla seaks.

Kaebajat karistades ei ole rikutud topeltkaristamise keeldu. Määratud karistus on põhjendatud

ja proportsionaalne. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on

õiguspärased.

7. Kaebaja esitas 30.10.2024 Tartu Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse (dtl 97–110)

Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et ta ei

teadnud ja ei saanud aru, et kodukorrast tulenevalt on keelatud võtta lugemiseks teisele

kinnipeetavale kuuluvat värsket ajalehte. Varasemalt ei ole vangla ajalehe lugeda võtmisest

probleemi teinud. Kinnipeetav, kellelt ta ajalehe lugeda võttis, karistada ei saanud, kuigi tema

pani samuti toime keelatud teo, milleks on isikliku ajalehe edasiandmine. Ka lõnga omamise

osas ei saanud kaebaja aru, et see on keelatud, kuna Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 ei nimeta

lõnga. Lõng oli seitse aastat kaebaja kambris nähtaval kohal ning vangla ei teinud sellest

probleemi. Seega ei ole keelunorm õigusselge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus

pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

9. HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus

võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

10. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus

leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata

lihtsustatud korras. Kuigi kaebaja vaidlustab distsiplinaarkaristust, on tegemist noomitusega,

mis on VangS § 63 lg 1 järgi kergeim võimalik distsiplinaarkaristus,1 millega ei kaasne

täiendavat vabaduse piirangut.

11. Kaebaja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole talle määratud karistus, s.o noomitus,

proportsionaalne. Kaebaja leiab, et Viru Vangla kodukorra p-d 1.12.19, 8.2.2 ja 7.1.2 ei ole

õigusselged. Ühtlasi ei ole vangla kunagi mitte kedagi karistanud selle eest, et üks kinnipeetav

on teisele andnud lugemiseks isikliku ajalehe, kuigi taoline kinnipeetavate vaheline tegevus

on toimunud üle kümne aasta. Kaebaja kambris on ülemisel naril olnud lõngakera viimased

seitse aastat ning enne 14.09.2021 aset leidnud läbiotsimiste käigus neid ära ei võetud.

Järelikult pole tegemist keelatud esemega.

12. Halduskohus on õigesti Viru Vangla kodukorra p-dest 1.12.19 ja 8.2.2 järeldanud, et ühel

kinnipeetaval on keelatud võtta teise kinnipeetava käest enda valdusesse teise kinnipeetava

asja, seejuures ei oma tähtsust see, kui asi võetakse valdusesse lühiajaliselt. Asjaolu, et

kodukorra viidatud punktid ei nimeta konkreetselt küll ajalehte kui keelatud eset, ei tähenda,

et ajalehe üleandmine ja/või vastuvõtmine selliselt oleks lubatud. Ei ole mõeldav, et

kodukorras oleks üles loetletud kõikvõimalikud esemed, mille enda valdusesse võtmine on

keelatud. Õige on halduskohtu järeldus, et kuna kaebaja võttis enda valdusesse teisele

kinnipeetavale kuuluva ajalehe, pani ta toime distsiplinaarrikkumise. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga ka selles osas, et varasem keelatud tegevuste lubamine või nendele

reageerimata jätmine ei saa luua kinnipeetavale õiguspärast ootust, et keelatud tegevusega

jätkamise eest karistust ei järgnegi. Ühtlasi ei tähenda kaebaja karistamine ja väidetavalt

kaebajale ajalehe andnud teise kinnipeetava karistamata jätmine seda, et tegemist oleks

ebavõrdse kohtlemisega vms. Käesoleval juhul ei ole arutluse all teise kinnipeetava

karistamine või väidetav karistamata jätmine, vaid kaebajale määratud distsiplinaarkaristus.

13. Halduskohus leidis, et kaebajal oli keelatud omada kambris ka nelja viiemeetrist

lõnganööri, sest tegemist on keelatud esemega Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 kohaselt.

Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei ole kinnipeetavale lubatud esemega. Ühtlasi ei ole

õige kaebaja väide, et nimetatud kodukorra punkt oleks õigusselgusetu. Kaebaja viitab küll

sellele, et see lõng on olnud tema kambris aastaid ilma, et läbiotsimiste käigus oleks seda ära

võetud, kuid sellest ei järeldu, et kaebaja võiks keelatud eset omada või et olukorras, kus

keelatud ese avastatakse, jäetakse see ikkagi kaebajale alles.

14. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, ebaõigesti tõendeid hinnanud ja oluliselt kohtumenetluse normi

rikkunud, nagu väidab kaebaja apellatsioonkaebuses. Ükski kaebaja poolt väljatoodud asjaolu

ei viita sellele, et vangla oleks kaebajale distsiplinaarkaristust määrates rikkunud

kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui

ka valikukaalutlus. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, on

vanglal võimalik valida mitme erineva VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel.

Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik

distsiplinaarkaristus. VangS § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul

distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Viidatud sättest tulenevalt on käesolevaks ajaks

kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustunud ega mõjuta enam

kuidagi kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas kogutud

1 Vt RKHKo 14.11.2012, 3-3-1-44-12, p 20; 16.02.2016, 3-3-1-62-15, p 14.

tõenditele tuginedes ja haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

15. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187

lg-s 31 sätestatud tingimused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei

ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada.

Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

16. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega

15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja

jooksul määruskaebust Riigikohtule, jõustub käesolev määrus.

17. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot oma vanglasiseselt

arvelt. Kuna ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada, kuulub

tagastamisele ka tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3. Vastavalt HKMS § 104

lg-le 8 lausele 2 võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada ka omal algatusel.

(allkirjastatud digitaalselt)