2-24-6153/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-6153

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6153

Tsiviilasi

M.K. hagi A.K. ja S.K. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.K. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

Kostja I: A.K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx, XXX).

Kostja II: S.K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx, XXX).

Kostjate seaduslik esindaja: M.T. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada täiteasjas nr 084/2024/1920 sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses.

3. Tunnistada täiteasjas nr 084/2024/1921 sundtäitmine lubamatuks täies ulatuses.

4. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

5. Välja mõista A.K.-lt M.K. kasuks menetluskulud 455 eurot.

6. Välja mõista S.K.-lt M.K. kasuks menetluskulud 455 eurot.

7. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel 18.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine,

millega peatati täitemenetlused täiteasjades nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-8, 158-160)

1. M.K. (hageja) esitas 17.04.2024. a Tartu Maakohtule hagi A.K. (kostja I) ja S.K.

(kostja II) vastu, milles palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjades nr

084/2024/1920 ja 084/2024/1921. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17.11.2016. a määrusega tsiviilasjas 2-16-12995

kokku lepitud, et hageja maksab kostjatele igakuiselt elatist 2/3 ulatuses

perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäärast.

3. 19.03.2024. a esitas kostjate seaduslik esindaja M.T. kohtutäiturile avalduse täitemenetluste

läbiviimiseks ning täitmisteadete kohaselt on hagejal kummagi kostja ees elatise võlgnevus

5032,70 eurot perioodi 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a eest.

4. Hageja ei ole alates 01.01.2022. a igakuiselt kostjatele elatist tasunud, sest leppisid kostjate

emaga kokku, et kohustus kohtumääruses kokku lepitud ulatuses elatise maksmiseks

puudub. Kokkuleppe sai sõlmitud asjaolust, et muutunud oli perekonnaseaduses sätestatud

elatise arvestamise põhimõtted ning alates 01.01.2022. a viibivad kostjad kummagi vanema

juures võrdse osa ajast ning on selle vanema vahetul ülalpidamisel kelle juures nad

parasjagu elavad. Kord toimis kokkuleppeliselt kuni 24.01.2024. a, mil jõustus samasisuline

kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-9684. 08.02.2024. a esitas hageja hagi elatise muutmiseks

(tsiviilasja nr 2-24-2215), mille kohaselt ei pea kumbki vanem teisele elatist tasuma.

5. Hageja ei nõustu kostjate ema väitega, et ei ole lastele midagi ostnud. Hageja on käinud

lastega puhkusereisidel, spaades, juuksuris, tasunud mobiilse interneti ja telefoni eest.

Hageja on täitnud kõiki samu kohustusi (nt viinud lapsi kooli, trenni, muudesse

huvialaringidesse ja tagasi, andnud lastele hommiku- ja õhtusööki, taskuraha, ostnud riideid,

hobidega seotud asju ja muud vajalikku), mida täidab laste tema juures viibides laste emagi.

Lisaks laekuvad kostjate emale alates laste sünnist kuni tänase päevani kõik riiklikud pere-

ja lapsetoetused, samuti puudega laste toetused ja hooldajatasud.

6. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et suhtluskord, nö 50:50 polnud perioodil 01.01.2022. a

kuni 31.10.2023. a, kokku lepitud ega seda ei rakendatud. Kokkulepe oli suuliselt olemas

ning koostatud ka kirjalikult poolte enda ja 27.10.2022. a perelepitaja poolt, kuid jäänud

laste ema poolt allkirjastamata põhjendusega, et milleks seda vaja suhtluskord ju toimib.

7. 08.10.2024. a toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-24-2215 oli põgusalt juttu, et riideid

lastele ostavad mõlemad vanemad ja kokkuvõttes laste emal etteheiteid ei olnud. Samuti on

laste ema tunnistanud, et kooli ja treeningutega seotud kulusid on ta kandnud peretoetuste

arvel. Seegi kinnitab, et hageja on osalenud lastega seotud kulude kandmisel.

KOSTJATE VASTUS HAGIAVALDUSELE (dtl 74-76)

8. Kostjad on seisukohal, et neil puudus kindel kokkulepe suhtluskorra osas, mil elatis on

väljamõistetud ning jagamine on toimunud teatatud kuudel pool ja pool, kuid mitte

igakordselt, tegelik olukord on kujunenud teistsuguseks. Kuna kostjate vajadused muutuvad

ei saa kindlat suhtluskorda kokku leppida. Elatise osas pole uut otsust, seega kehtis Tartu

Maakohtu 17.11.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-12995.

9. Kostjate ema ja hageja on arutanud laste liikumist vanemate vahel lähtuvalt igakordsest

olukorrast, seega oli tegemist liikuva graafikuga ning ei saa väita, et lapsed elasid igakuiselt

pool aeg isaga ja et on kokkulepitud pidevas suhtluskorras. Hageja viidatud kirjavahetuses

puudub kinnitus, et selline suhtluskord oli kokku lepitud nii tagasiulatuvalt kui ka

edasiulatuvalt.

10. Kuigi kostjate ema oli nõus proovima suhtluskorda nädal ja nädal avaldas kostja I

perelepituses septembris 2022 soovi emaga rohkem koos olla. Kahjuks jäi kokkulepe

sõlmimata, kuna perelepitus teenusel sai oma arvamust avaldada ainult kostja I, sest kostja II

on kõnetu. Ka perelepitaja kinnitas, et kostja I soovib rohkem aega veeta emaga.

11. Uuele kokkuleppele jõudsid lapsevanemad 07.12.2023. a kohtuistungil (tsiviilasjas nr 2-15-

9684) ning jaanuarist on kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga.

12. Hageja ei ole tõendanud vahetult kulude kandmist riiete ja jalanõude osas. Laste

ülalpidamiskulud ei koosne vaid toidust, mida lapsed isa juures söövad või elektrist ja veest,

mida nad tarbivad isa juures olles. Kostja II õpib xxxxxxxxxxxx koolis, kus on igakuine

kooli tarvikute raha. Kõiki kulusid on lapse ema pidanud üksinda kandma. Hageja poolt

toodud mõned tšekid jope ja jalanõude kohta ei tõenda ka seda, et lastele on ostetud 22

kuuks vajalikud kõikvõimalikud riided ja jalanõud sh kooliks vajalikud vahetusjalatsid,

spordiriided jne. Lisaks tuleb võtta arvesse ka seda, et lastel on erivajadusi, mille kulud on

kandnud laste ema, näiteks sõidud kostjaga II haigla vahet ja eriarstide vastuvõtud. Isegi

laste dokumentide eest on tasunud ema. Laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise summa

vähendamine ei ole ka põhjendatud perioodil veebruar 2023 - august 2023, kui laste emale

oli määratud osaline töövõimetus. Hageja on kasutanud kõik need aastad laste arvelt õiguse

deklareerida täiendavalt maksuvaba tulu ja saanud tulu tagastuse.

KOHTU SEISUKOHT

13. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel,

mis näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

14. Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 17.11.2016. a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-16-12995 (TMS § 2 lg 1 p 1), mille punktides 2.1 ja 2.2 on hageja ja kostjad

kokku leppinud, et M.K. maksab A.K.-le ja S.K.-le igakuiselt elatist 2/3 ulatuses

perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäärast, millest on seni kuni A.K. ja S.K.-le

käivad lasteaias maha arvestatud lasteaiatasud.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu 17.11.2016. a määruse (tsiviilasjas nr 2-16-

12995) alusel algatatud hageja suhtes

-

täiteasi nr 084/2024/1920, nõude sisuks on A.K. elatise võlgnevus 01.01.2022. a kuni

31.10.2023. a summas 5032,70 eurot (dtl 12-15, 61-62);

-

täiteasi nr 084/2024/1921, nõude sisuks on S.K.-le elatise võlgnevus 01.01.2022. a kuni

31.10.2023. a summas 5032,70 eurot (dtl 16-19, 63-64).

16. Hageja on seisukohal, et ei olnud ajavahemikul 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a kohustatud

kostjatele kohtumäärusega kokkulepitud suuruses elatist tasuma, kuna lapsevanemate vahel

oli kokkulepe, et kostjad elavad pool ajast emaga ja pool isaga ning on sel ajal vahetul

ülalpidamisel. Kostjad on seisukohal, et kokkulepe puudus ning hageja ei ole kostjatele

vahetut ülalpidamist andnud.

17. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis

alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui

kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on

lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta

ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui aga

asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud

lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema,

võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab

kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi

kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 08.03.2017. a määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 11, 12, 14).

18. Seega tuleb kohul tuvastada kas pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises

teistsugusel viisil, kui see nähtub Tartu Maakohtu 17.11.2016. a määrusest tsiviilasjas nr 2-

16-129950, või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostjad sellega nõustunud.

19. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostjate seaduslik esindaja M.T. (kostjate

ema) pidanud kirjavahetust seoses laste (kostjate) viibimisega hageja juures ning koostatud

on ka 07.01.2022. a kokkuleppe projekt laste suhtluskorra kohta, millest nähtuvalt on pooltel

soov muuta laste suhtluskorda selliselt, et lapsed viibivad kummagi lapsevanema juures ühe

nädala kaupa (dtl 131). Kostjate ema on avaldanud, et on kokkuleppe nõus allkirjastama, kui

sinna saab sisse, et katseaeg on 4 kuud ja kui lapsed rahul, siis on tähtajatu (dtl 132). Kuigi

kokkulepe jäi kostjate ema poolt allkirjastamata nähtub 14.01.2022. a kirjavahetusest, milles

kostjate ema on öelnud, et lapsed teavad, et on prooviaeg ja tulevad nädalaks sinu juurde (dtl

133), et tegelikkuses see siiski sellisel kujul toimima hakkas. Ka märtsi ja maikuu 2022

kirjavahetusest (dtl 128-130) nähtuvalt on lapsed nädala kaupa ühe ja teise vanema juures,

vahetatakse vajadusel kuupäevi ning lapsed on uue graafikuga harjunud (dtl 128-130, 123).

Lisaks on kostjate ema mais 2022 hagejale kirjutanud, et pole elatist soovinud kui lapsed on

poole ajast hageja juures (dtl 124).

20. Sama kord jätkub ka oktoobris 2022, mil lapsevanemad arutasid vanemluskokkuleppe

sõlmimist (dtl 117), kuid jäi kostjate ema poolt allkirjastamata, sest ei näinud selleks eraldi

vajadust. Ka 2023. aastal jätkub enamjaolt samasugune kord, mille järgi on lapsed nädala

kaupa või isegi pikemalt ühe ja teise vanema juures ning vanemad sobitavad kuupäevi laste

elukorraldust ja endi vajadusi arvesse võttes (dtl 119-122).

21. Kohus on seisukohal, et esitatud kirjavahetusest ja lapsevanemate käitumisest kogumis saab

järeldada, et kostjad viibisid alates jaanuarist 2022 vanemate kokkuleppel ning enamasti

võrdse aja mõlema vanema juures. Kuigi kirjalikult jäid kokkulepped laste ema poolt

allkirjastamata, siis tegelikkuses viibisid kostjad enamasti nädal ühe ja nädal teise vanemaga

ning vajadusel vahetasid vanemad omavahel kuupäevi ning kui mõnes kuus ei olnud lapsed

mõlema vanema juures võrdse arvu päevi, siis tehti see järgneva kuuga tasa. Samuti nähtub

esitatud tõenditest, et ainult ühel korral tõusetus elatise küsimus, mil vanemad kasutasid

elatiskalkulaatori abi. Seega saab kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldada, et

hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi

elatise maksmise laste kasvatamises vahetult osalemisega ning kostjad võtsid täitmise vastu.

22. Kohtule esitatud kviitungitest ja kostjate ema konto väljavõtetest nähtuvalt panustasid lisaks

vahetule ülalpidamisele mõlemad vanemad sel peroodil ka lastele riiete ja jalanõude

ostmisse, laste ema maksis S.K. koolitoidurahad (kokku 178,85 eurot), A.K. trennimaksud

(kokku 228,05 eurot) ja suvelaagri (kokku 154,95 eurot) ning S.K. kooliga seotud kulud

(kokku 69 eurot) (dtl 77-83). Samas ei ole vaidlust selles, et sel perioodil laekusid kõik pere-

ja lastetoetused ning puudetoetus kostjate ema arvelduskontole, mille eest sai ta tekkinud

kulutused katta. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, et ühe vanema tehtud kulutused oleksid

sedavõrd suuremad, et riiklikest toetustest ei piisanuks.

23. Seega on leiab kohus, et kuna kostjad viibisid ajavahemikul 01.01.2022. a kuni 31.10.2023.

a vahelduvalt nii hageja kui enda ema juures ja olid sel ajal selle vanema vahetul

ülalpidamisel, kelle juures nad parasjagu viibisid, ei olnud hagejal täiendavalt kohustust

elatist tasuda.

24. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusaluse perioodi elatisenõue on rahuldatud,

mistõttu tuleb sundtäitmised täiteasjades nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921 tunnistada

TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks ning hagi rahuldada.

25. 18.04.2024 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras täitemenetlused täiteasjas nr

084/2024/1920 ja 084/2024/1921 kuni antud tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Kuna kohus

tunnistas sundtäitmised lubamatuks, tuleb hagi tagamine tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel.

MENETLUSKULUD

26. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4, § 162 lg 1 ja § 165 lg 1.

27. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

28. Kuna kohus hagi rahuldas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel

võrdselt kostjate kanda.

29. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 910 eurot,

mille hageja palub kostjatelt välja mõista.

30. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõue loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ning mittevaralise nõude puhul loetakse,

et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja 5). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa

1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3500 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot, mille hageja on

mõlema nõude pealt tasunud ja mis on põhjendatud kulu. Hagi tagamise taotluse esitamisel

tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 17). Seega määrab kohus hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 910 eurot (420 + 420 + 70).

31. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna riigilõiv selliselt, et kostjalt I 455 eurot ja kostjalt II 455 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik