Legislator Case Law & Legislation
2-24-12236/17 AI generated

2-24-12236/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-12236/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt T. P.`ilt (P.) hageja ESTO AS kasuks võlgnevus kokku Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02

Legislator headnote

AI generated

2-24-12236/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista kostjalt T. P.`ilt (P.) hageja ESTO AS kasuks võlgnevus kokku Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02

Keywords

AI generated
late payment of fees accord and satisfaction debt payment maximum sum mortgage european order for payment procedure outstanding balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-12236

Kohtuasi

ESTO AS hagi T. P. vastu 4855,51 euro võlgnevuse ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5343,31 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: ESTO AS, registrikood: 14180709, asukoht:

Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn; esindaja: S. R., e-post:

jurist@julianus.ee;

Kostja: T. P., isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX,

e-post XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. jaanuar 2025/ kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ESTO AS hagi T. P. vastu 4855,51 euro võlgnevuse ja lisanduva

viivise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T. P.`ilt (P.) hageja ESTO AS kasuks võlgnevus kokku

summas 4855,51 eurot (neli tuhat kaheksasada viiskümmend viis eurot ja 51

senti), sh põhivõlgnevus 3982,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 873,49

eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02

eurot) alates 13.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku

summas 933 eurot

(s.o

riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 338 eurot) ning viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

1(4)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv

(riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099

või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792

(viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtusse on 24.09.2024.a esitatud parandatud Esto AS hagi võla nõudega T. P.

vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt, Esto AS ja S. V. (isikukood XXX – edaspidi ka

pärandaja) sõlmisid 15.07.2022 kliendilepingu nr #67051105654. Hageja teostas 01.11.2022

päringu rahvastikuregistrisse S. V. kohta, mille tulemusel selgus, et isik on surnud

15.08.2022. S. V. pärijaks on pärimisregistri andmetel T. P.. Lepingu alusel kanti S. V.

kontole hageja poolt 18.07.2022 summa 3992,00 eurot ning 21.07.2022 summas 3982,02

eurot. S. V. täitis lepingust tulenevaid kohustusi perioodil 15.07.2022 kuni 21.07.2022,

teostades tagasimakseid hagejale kokku summas 3992,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust

moodustub põhivõlanõue kokku summas 3982,02 eurot (3992,00+3982,02-3992,00).

Viivisenõue ajavahemiku 16.08.2022 kuni 12.08.2024 moodustab 873,49 eurot.

Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3982,02 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 873,49 eurot, viivised tasumata põhivõlalt alates 13.08.2024 VÕS §-s 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude

rahaline suurus. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 1102 eurot, sh riigilõiv

kogusummas 595 eurot ja õigusabikulud kogusummas 507 eurot. Kohustada kostjat tasuma

viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

2. Harju Maakohtu 07.10.2024.a määrusega saadeti Esto AS hagi T. P. vastu võlgnevuse

nõudes kohtualluvusel Viru Maakohtusse.

2(4)

MENETLUSE KÄIK

3. Viru Maakohus võttis 10.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 20 päeva jooksul.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 21.12.2024, mis leiab kinnitust

allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat

hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi

rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks

hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud S. V. pärijana S. V. ja

ESTO AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis

asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

7. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1, 3 kohaselt, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle

kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult

seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab

pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri

tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara

pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

8. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6,

113 lg 2 p 3 ja PärS § 130 lg 1, 2 alusel kogu haginõude 4855,51 euro ulatuses, sh

põhivõlgnevus 3982,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 873,49 eurot. Samuti

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02

eurot) alates 13.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

3(4)

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

11. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595

eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus

põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu

11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulud

summas 507 eurot. Hageja esindajal on hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning

hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 3,0 töötundi, tunnihinnaga 169

eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et

hagejal tekiksid õigusabikulud 3,0 tunni ulatuses, s.o summas 507 eurot. Hageja poolt kohtule

esitatud standardne hagiavaldus, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, maksete

väljavõte, viiviseraport, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus

ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel

ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline

kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi

kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,0 tunni mahus mõistlikud ja on

põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse

koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik

ajakulu 2,0 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind

169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud käesolevas menetluses 338 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 595 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 933 eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud hagi

esitamisel 338 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

4(4)