2-24-12236/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt T. P.`ilt (P.) hageja ESTO AS kasuks võlgnevus kokku Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02
Legislator headnote
AI generated2-24-12236/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista kostjalt T. P.`ilt (P.) hageja ESTO AS kasuks võlgnevus kokku Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-24-12236
Kohtuasi
ESTO AS hagi T. P. vastu 4855,51 euro võlgnevuse ja
lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5343,31 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: ESTO AS, registrikood: 14180709, asukoht:
Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn; esindaja: S. R., e-post:
jurist@julianus.ee;
Kostja: T. P., isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX,
e-post XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
29. jaanuar 2025/ kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada ESTO AS hagi T. P. vastu 4855,51 euro võlgnevuse ja lisanduva
viivise nõudes tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt T. P.`ilt (P.) hageja ESTO AS kasuks võlgnevus kokku
summas 4855,51 eurot (neli tuhat kaheksasada viiskümmend viis eurot ja 51
senti), sh põhivõlgnevus 3982,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 873,49
eurot.
3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02
eurot) alates 13.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud
määras.
4. Jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku
summas 933 eurot
(s.o
riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 338 eurot) ning viivis hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud
Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1(4)
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2
alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv
(riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui
100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099
või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792
(viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Harju Maakohtusse on 24.09.2024.a esitatud parandatud Esto AS hagi võla nõudega T. P.
vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt, Esto AS ja S. V. (isikukood XXX – edaspidi ka
pärandaja) sõlmisid 15.07.2022 kliendilepingu nr #67051105654. Hageja teostas 01.11.2022
päringu rahvastikuregistrisse S. V. kohta, mille tulemusel selgus, et isik on surnud
15.08.2022. S. V. pärijaks on pärimisregistri andmetel T. P.. Lepingu alusel kanti S. V.
kontole hageja poolt 18.07.2022 summa 3992,00 eurot ning 21.07.2022 summas 3982,02
eurot. S. V. täitis lepingust tulenevaid kohustusi perioodil 15.07.2022 kuni 21.07.2022,
teostades tagasimakseid hagejale kokku summas 3992,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust
moodustub põhivõlanõue kokku summas 3982,02 eurot (3992,00+3982,02-3992,00).
Viivisenõue ajavahemiku 16.08.2022 kuni 12.08.2024 moodustab 873,49 eurot.
Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3982,02 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 873,49 eurot, viivised tasumata põhivõlalt alates 13.08.2024 VÕS §-s 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude
rahaline suurus. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 1102 eurot, sh riigilõiv
kogusummas 595 eurot ja õigusabikulud kogusummas 507 eurot. Kohustada kostjat tasuma
viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva
lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
2. Harju Maakohtu 07.10.2024.a määrusega saadeti Esto AS hagi T. P. vastu võlgnevuse
nõudes kohtualluvusel Viru Maakohtusse.
2(4)
MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohus võttis 10.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale
menetlusdokumendid, kohustades kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 20 päeva jooksul.
Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 21.12.2024, mis leiab kinnitust
allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat
hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi
rahuldada tagaseljaotsusega.
Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks
hagile kirjalikku vastust ei esita.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete
tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §
407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule
või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad
võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse
täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud S. V. pärijana S. V. ja
ESTO AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis
asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
7. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1, 3 kohaselt, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle
kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult
seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab
pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri
tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara
pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
8. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha
kirjeldava ja põhjendava osata.
9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6,
113 lg 2 p 3 ja PärS § 130 lg 1, 2 alusel kogu haginõude 4855,51 euro ulatuses, sh
põhivõlgnevus 3982,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 873,49 eurot. Samuti
kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (3982,02
eurot) alates 13.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
3(4)
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2
kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse
või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse
kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud
kostja kanda.
11. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595
eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus
põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb
kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu
11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulud
summas 507 eurot. Hageja esindajal on hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning
hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 3,0 töötundi, tunnihinnaga 169
eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et
hagejal tekiksid õigusabikulud 3,0 tunni ulatuses, s.o summas 507 eurot. Hageja poolt kohtule
esitatud standardne hagiavaldus, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, maksete
väljavõte, viiviseraport, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus
ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel
ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline
kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi
kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,0 tunni mahus mõistlikud ja on
põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse
koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik
ajakulu 2,0 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind
169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud
õigusabikulud käesolevas menetluses 338 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel
riigilõivu 595 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks
välja menetluskulud summas 933 eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud hagi
esitamisel 338 eurot.
12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja
taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olev Mihkelson
kohtunik
4(4)