2-24-117650/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Mai Grauberg

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117650

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929; lepinguline

esindaja: Elari Arjakas;

Kostja: X, isikukood XXX, lepinguline esindaja Andrei

Vesterinen

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus Bondora AS -i hagis Xi vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista Bondora AS-lt Xi kasuks menetluskulusid 400 €.

4. Määrata kindlaks täitmise viis ja kord ning hagejal tasuda resolutsiooni p-s 4

väljamõistetud summad kostja lepingulise esindaja arveldusarvele WestLegal OÜ

kontole XXXXXXXX.

5. Tagastada hagejale riigilõiv summas 335 eurot Bondora AS-i kontole XXXXXXXX,

selgitus: 2-24-117650.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse.

10.12.24.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab kohus

menetluse Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes seoses hagist loobumisega.

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama

paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kuivõrd käesolevas asjas on hageja üksnes märkinud, et 03.12.2024 on kostja esitanud tõendi,

millest nähtub, et 29.11.2024 on alustatud kriminaalmenetlus nr xxxxxxxx, mis seisnes selles, et

14.12.2020 oli Xi nimele sõlmitud Bondora AS-is laenuleping. Hagja märkis, et kriminaalmenetluse

tulemus ei ole hetke seisuga teada, kuivõrd menetlust alustati alles möödunud kuu viimasel

tööpäeval; samuti on selge see, et käimasolev kriminaalmenetlus ei mõjuta tsiviilasja menetlust.

Ülaltoodust hoolimata andis hageja teada, et soovib TsMS § 428 lg 1 alusel hagist loobuda.

Esitatust ei nähtu aga hagist loobumise otsene põhjust (eriti kuna hageja on välja toonud, et

käimasolev kriminaalmenetlus ei mõjuta tsiviilasja menetlust) ja seega jätab kohus hageja ning

kostja menetluskulud TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt

muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 3130 eurot. Tunnitasu on 200 eurot ja on

kulunud kokku 15 tunnid ja 39 minutid.

Hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväited, leides et menetluskulud peaksid jääma poolte

endi kanda, ning juhul, kui kohus peaks (kasvõi osaliselt) hüvitama kostja menetluskulusid, on need

ilmselgelt põhjendamata ja ülepaisutatud nii ajalt kui maksumuselt.

Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles pooled on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks

200 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas,

ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et

kostja esindaja märgitud teenustasu summas 200 eurot tunni eest tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on

seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning

peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh

lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline,

tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega. Kohus märgib, et ehkki kohus ei pea

tuginema hageja viidatud ringkonnakohtu lahenditele (mis peavad mõistlikuks mitte-advokaadi

tunnihinnaks 80-120 eurot), on nimetatud tunnimäärad siiski indikatsiooniks maakohtule ja ka

eluliselt usutavad. Eeltoodut arvestades peab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks

100 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja esindajal on juuni-juuli

2024 toimunud kirjavahetus Bondora AS-iga, vastuväite esitamise kokku 5 h 15 minutit,

15,19.08.2024 hagiavaldusega tutvumine, vastuse koostamine kokku 4 h 23 min, 29.08.24

kohtukirjaga tutvumine 10 min, 18.11.24 hageja 27.09.24 seisukoha, tõendiga tutvumine, analüüs,

vastuse koostamine 4h 53 min, 03.12.24 seisukoha koostamine 28 minuti, 13.12.24 hageja 10.12.24

taotlusega tutvumine 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kokku on

kostja esindaja ajakuluks 15 tundi 39 minutit.

Käesolevas tsiviilasjas on kostja esitanud üksnes vastuse hagile (ca 3 lehekülge, mille peamiseks

vastuargumendiks on asjaolu, et kostja ei ole vaidlusalust laenu võtnud ning on langenud

arvutikurjategijate tegevuse ohvriks), 18.11.24 seisukoha (mille sisuline osa on ca 3 lehekülge,

kordab osaliselt eelnevat seisukohta, ei sisalda keerukat õiguslikku argumentatsiooni ega tugine

suurele hulgale tõenditele) ning menetluskulude nimekirja 17.01.25 ning 24.01.25 seisukoha

(viimast kohus kostjalt ei küsinud). Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ning eeltoodust, asja

keerukusest, esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahust, kogu menetluse kestusest ning

asjaolust, et asjas ei toimunud istungeid, peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks kostja

lepingulise esindaja kulusid kokku 4 tunni ulatuses (millest peamisteks kostja toiminguteks olid

hagi vastus, seisukoht, menetluskulude nimekiri) kokku summas 400 eurot (4*100).

Kostja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus menetluskulude maksmise

viisiks ja korraks menetluskulude tasumise kostja lepinguline esindaja arveldusarvele WestLegal

OÜ XXXXXXXX.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus.

TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes

ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast

summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi

tasuma, või tema korraldusel muule isikule (lg 4).

Hageja esitas taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja tasus maksekäsu

kiirmenetluses riigilõivu 240 eurot ning hagiavalduse esitamisel riigilõivu 670 eurot. Seega TsMS §

150 lg 2 p 2, lg 3, lg 4 alusel kuulub pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 335 (670/2)

eurot tagastamisele Bondora AS-i kontole XXXXXXXX, selgitus: 2-24-117650, vastavalt hageja

taotlusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik