2-24-133103/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

28. jaanuar 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-133103;

Bondora AS hagi G.L. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1404,93 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (isikukood 11483929; aadress A.H.Tammsaare tee

47, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

Elari Arjakas (XXX)

Kostja

G.L. (isikukood XXX; aadress XXX,; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista G.L.-ilt Bondora AS-iga 13.05.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr L4570539 alusel tasumata põhivõlgnevus 900 eurot; mõista G.L.-ilt

Bondora AS kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (900 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni võlgnevuste tasumiseni, kuid

mitte suuremas summas kui põhinõue.

1. Seoses eelnevaga:

1.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda;

1.2 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;

1.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja G.L. on sõlminud tarbijakrediidilepingu BL4570539.

Lepingu üldtingimused: hageja andis kostjale laenu summas 956 eurot (lep p.1.4); poolte

kokkulepitud intressimäär oli 29,99% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.10); kostja

tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.11); lepingu sõlmimisel

tasub kostja lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.3);

krediidi kulukuse määr lepingus on 46,29% (lep p.1.13). Leping sõlmiti 13.05.2024. Pärast

poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 900 eurot kostja

märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale

regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Hageja ütles 13.09.2024 a

saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1074,8 euro tasumist, mis

hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud

laenulepingu(te) alusel tasumata täielikult 10.06.2024, 09.07.2024, 09.08.2024, 09.09.2024

osamaksed. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti

aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud. Hageja palub mõista kostjalt hageja

kasuks välja 1118,23 eurot, millest 956 eurot on tagastamata krediidisumma, 91,31 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 12,34 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud

ning 48,58 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 16.11.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,99% tagastamata krediidisummalt aastas.

Jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 19.11.2024,

kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 1404,93 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1.

TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5.Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr BL4570539 (dtl 28-62), mille alusel sai kostja 13.05.2024 laenu

900 eurot (dtl 63). Leping on üles öeldud 13.09.2024 (dtl 66).

6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 13.09.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 900 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Hagiavalduse kohaselt enne laenamist tegi kindlaks kostja vastavuse vastutustundliku

laenamise põhimõttele. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot,

igakuisteks kohustuseks 0 eurot ning elamiskuludeks 600 eurot. Hageja analüüsis kostja

esitatud pangakonto väljavõtet ning sellest nähtus, et kostja sissetulek oli 1245,91 eurot, ning

igakuised kohustused puudusid. Samuti ei nähtunud kulutusi hasartmängudele ning hageja oli

teinud päringu krediidiregistrisse, mille tulemusel selgus, et kostja suhtes oli avaldatud

maksehäire, kuid see oli lõpetatud enam kui 2 a tagasi kui laenutaotlust esitati. Maksevõime

hindamisel lähtus hageja kostja sissetulekust 1245,91 eurot, elamiskuludest 600 eurot ning

igakuistest kohustustest summas 0 eurot. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine

kuumakse oli 34,12 eurot ning kostjale jäi vaba raha muude kulutuste tarbeks igakuiselt

611,79 eurot (1245,91-600-34,12). Vastutustundliku laenamise väljavõte ehk krediiditoimik

KAVS § 48 mõttes lisatud käesolevale hagiavaldusele (Lisa 8). Selle krediiditoimiku

alamlehtedel „Bank Statement“ ja „Bank Statement details“ on välja toodud hageja poolt

analüüsitud kostja pangakonto väljavõte. Tõendina on hageja esitanud kostja konto väljavõtte

5.06.2023-11.05.2024 (dtl 96-137).

9.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada

üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele

peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate

igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid

majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulekuteks sotsiaaltoetused kuni

138,08, toimetuleku toetused kuni 268,57 ja toetus Eesti Töötukassalt kuni 607 eurot.

Arvestades, et laenutaotlustes märgitu kohaselt oli kostja sissetulek 2000 eurot, pidi

laenuandjale olema kostja pangakonto väljavõtte põhjal selge, et kostja tegelikeks

sissetulekuteks on erinevad toetused ning väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Ka ei

nähtu kontoväljavõttest tegelikke elamiskulutusi, mis on kajastatud laenutaotluses. Kohtule on

esitatud väljavõte kostja kontost nr EE131010011884704226, laenutaotluses on märgitud

kostja konto numbriks EE241010011721065222 ja laen on kantud kontole nr

EE241010011721065222. Laenutaotluses nimetatud konto väljavõtet pole laenuandja poolt

analüüsitud ega kontrollitud. Krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet

ja ei ole piisava hoolsusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning kohustusi ning teinud

laenuandmise otsuse tegelike andmete põhjal. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole laenu

andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

11.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale

krediiti kokku 900 eurot ja kostja makseid teostanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevus 900 eurot.

12. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

13.Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud

seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on

tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhinõue 900 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest.

Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

14.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 900 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik