2-21-18739/147 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18739

Kohtuasi

M.S-i hagi O.W vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.S-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9654,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: M.S (isikukood XXX)

Kostja: O.W (isikukood XXX)

Istungi toimumise aeg

8. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja menetlus otsust tegemata osas, millega M.S nõudis O.W-lt

enda kasuks 1059,82 euro (sh põhivõlg 1057,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 2,02 eurot) ja 1057,80 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

2. Jätta M.S-i apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, millega ta palub tühistada

Harju Maakohtu 9. juuli 2024 otsuse resolutsiooni punkti 1 OÜ X suhtes

kuriteoteate esitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja ülejäänud osas jätta

kaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2024 otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud M.S-i kanda.

5. Jätta O.W menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

6. Mõista M.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 770 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda võrdsete osamaksetena viie kuu jooksul, s.o 154 eurot kuus.

Esimene osamakse tuleb teha 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

2-21-18739

ja iga järgmine osamakse hiljemalt 30 päeva jooksul eelmise osamakse tasumise

tähtpäevast.

7. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 6 nimetatud osamaksete tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.S esitas 30.11.2021 (täpsustatud 21.01.2022, 01.02.2022, 07.03.2023 ja 20.03.2023)

Harju Maakohtule hagi O.W vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise

kahju hüvitised 1939,77 eurot ja 7200 eurot, alates 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise 64,50 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse 04.05.2023 tervikteksti kohaselt palub kostja mõista hagejalt välja varalise

kahju hüvitised 1925,97 eurot, 6156 eurot ja 798 eurot, alates 01.07.2021 kuni 25.11.2021

1925,97 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 62,48 eurot ja alates 26.11.2021 viivise

8879,97 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt esindas kostja hagejat tsiviilasja nr 2-20-4258

menetluses riigi õigusabi korras määratud esindajana. Hageja nõudis selles asjas OÜ-lt X

(tööandja) saamata jäänud töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest ajavahemiku eest

01.01.2018–30.04.2019 kokku 1912,17 eurot, samuti kahjuhüvitist 13,80 eurot.

4. Tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi jäi Harju Maakohtu 30.06.2021 otsusega

rahuldamata kostja ebaprofessionaalsuse tõttu. Ringkonnakohtus ei õnnestunud esimeses

kohtuastmes tehtud vigu parandada. Hageja kanda jäeti ka tsiviilasja menetluskulud. Sellega

on kostja põhjustanud hagejale kahju.

5. Kostja põhjustas kahju järgmise tegevuse ja tegevusetusega:

5.1. Kostja ei esitanud vastuväidet tööandja poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud uute

tõendite vastuvõtmisele.

2-21-18739

5.2. Kostja ei esitanud kohtule selgitusi nõude suuruse kujunemise kohta, kuigi kohus seda

palus.

5.3. Kostja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja poolt kohtule esitatud töögraafikud

kajastavad tehtud tööaega õigesti.

5.4. Kostja jättis välja nõudmata mehitatud valve žurnaalid.

5.5. Kostja ei põhistanud veenvalt ega tõendanud, et tööandja esitatud töögraafikud on

võltsitud ja jättis taotlemata ekspertiisi nende võltsituse tõendamiseks.

5.6. Kostja esitas kasutamata puhkuse hüvitamise nõude alles 25.11.2020, kuigi see oleks

tulnud esitada hiljemalt 20.05.2020 ja ei selgitanud tähtaja ennistamise võimalikkust.

5.7. Kostja jättis tegemata toimingud, mis oleksid võimaldanud tõendada T-särgi ostmiseks

kulunud summa hüvitamise nõuet.

5.8. Kostja ei teavitanud hagejat menetluse käigust, ei suhelnud hagejaga ja ei selgitanud

vaidluse perspektiivi, pidas hageja teadmata kompromissläbirääkimisi ning teavitas hagejat

tööandja ettepanekust kuu aega hiljem.

6. Kostja väljastas hagejale 26.11.2020 järgmise sisuga võlakirja: „Kui minu tegevuse tõttu

tekib M.S-ile kahju seoses vaidlusega OÜ Xga hüvitan selle kahju“. Tegemist on

võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Hagejale ongi kahju tekkinud. Hageja kahju on

tsiviilasjas nr 2-20-4258 nõutud, kuid saamata jäänud töötasu, ületunni- ja öötöö ning T-särgi

kulu kokku 1925,97 eurot (1912,17 + 13,80), hagejalt tööandja kasuks välja mõistetud

menetluskulud 6156 eurot ja sellega kaasnenud täitemenetluse kulu 798 eurot. Hageja nõue

muutus sissenõutavaks Harju Maakohtu 30.06.2021 otsuse tegemisega tsiviilasjas nr 2-20-

4258. Kostja ei ole võlatunnistusest tulenevat kohusust täitnud.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Maakohus ei oleks hagi rahuldanud ka siis, kui kostja oleks tööandja 20.05.2021 esitatud

tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. Ka ringkonnakohus leidis, et nende tõendite

vastuvõtmine maakohtu poolt ei mõjutanud asja lahendust, kuna need ei omanud asja

lahendamisel tähtsust.

9. Õige ei ole väide, et kostja ei täitnud maakohtu korraldusi nõude täpsustamise vajaduse

kohta. Kostja poolt 22.03.2022 esitatud seisukohtadest nähtub selgelt töötaja nõude

kujunemine ja selle suurus. Samas ei mõjutanud töötasu arvestus ega maakohtu hinnang

sellele hagi rahuldamata jätmist, kuna maakohus leidis, et tööaega kajastas õigesti tööandja

esitatud tööajagraafik. Nii märkis ka ringkonnakohus, et maakohtul ei olnudki vaja töötasu

nõude kujunemist ega selle suurust hinnata. Seega ei mõjutanud see hagi rahuldamata jätmist.

10. Hageja väide, et mehitatud valve žurnaalid olid üldse olemas ja et kostja oleks pidanud

need välja nõudma, on tõendamata.

11. Väide, et kostja oleks pidanud taotlema tööandja esitatud töögraafikute suhtes ekspertiisi

läbiviimist, on arusaamatu. Hageja ei ole selgitanud, millisel viisil oleks saanud toimuda

digitaalsete andmete väljatrüki võltsimine ja kuidas oleks kostja saanud seda tõendada.

Kohtud tuvastasid, et hageja esitatud nn värvilised töögraafikud olid esialgsed ja neid

muudeti.

2-21-18739

12. Alusetu on etteheide, nagu oleks kostja viivitanud hageja kasutamata puhkuse hüvitamise

nõude esitamisega, kuna see tulnuks esitada hiljemalt 20.05.2020. Kostja määrati hageja

esindajaks Harju Maakohtu 16.06.2020 määrusega ja ta ei oleks saanud nõuet varem esitada.

Nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseid ei esinenud, samuti ei olnud nõude aegumine

peatunud või katkenud.

13. Väide, et kostja ei selgitanud hagejale piisavalt menetluslikku olukorda seoses T-särgi

kahju hüvitamise nõudega ega teinud toiminguid, mis oleksid võimaldanud hageja nõuet

tõendada, on paljasõnalised. Selgusetuks jääb, milliste toimingute tegemist kostjale ette

heidetakse.

14. Menetluskulude jätmine hageja kanda ei olnud põhjustatud kostja tegevusest. Samuti ei

olnud kostja tegevusest põhjustatud ringkonnakohtu otsus maakohtu otsuse muutmata jätmise

kohta. Põhjendamatu on ka täitemenetluse kulu ja viivise hüvitamise nõue.

15. Õige ei ole väide, nagu ei oleks kostja hagejaga suhelnud ega olukorda selgitanud.

Hagejaga suhtlemine muutus konfliktseks pärast seda, kui kostja teavitas hagejat, et viimane

on esitanud menetluses valeandmeid. 26.11.2020 kinnitus on antud just selle konflikti tõttu.

Samas ei kinnitanud kostja sellega, et oleks kahju tekitanud. Kostja ei ole andnud

võlatunnistust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus vabastas

hageja riigilõivu 770 euro ja riigi õigusabi tasu 9197,52 euro riigituludesse tasumise

kohustusest. Sama otsusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse OÜ X suhtes

kuriteoteate esitamiseks.

17. Kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust VÕS 30 lg 1 tähenduses, arvestades

26.11.2020 dokumendi teksti tingivat kõneviisi (vt p 6 ülal) ja kostja selgitusi selle andmise

kohta. Kostja ei tunnista dokumendis kohustuse olemasolu ega luba kohustuse täitmist

selliselt, et sellega luuakse iseseisev kohustus.

18. Kostja osutas hagejale tsiviilasjas nr 2-20-4258 õigusabiteenust maakohtu 16.06.2020

määruse alusel riigi õigusabi korras. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg-st 1 ja

advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-st 3 tulenevalt on ka riigi õigusabi korras õigusabiteenuse

osutamine käsitatav VÕS § 619 jj alusel käsundina. Kostja ei ole AdvS § 44 lg 1 p-dest 1 ja 2

ning VÕS §-st 620 tulenevat hoolsuskohustust rikkunud. Hagi rahuldamiseks pidi hageja

tõendama, et kostja kohase hoolsusega toimimisel oleks hageja tsiviilasjas nr 2-20-4258

esitatud hagi rahuldatud.

19. Tööandja poolt pärast eelmenetluse lõppemist esitatud tõenditele vastuväite esitamine ei

oleks toonud kaasa hageja nõude rahuldamist, sest maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata ei

põhinenud nendel dokumentidel. Tööandja möönis ringkonnakohtu 09.11.2021 istungil ka ise,

et need dokumendid ei oma vaidluse lahendamisel olulist tähtsust. Ringkonnakohus jättiski

19.11.2021 otsuse p-s 9 tööandja 20.05.2021 esitatud tõendid tähelepanuta ja märkis, et kuigi

maakohus rikkus tõendite vastuvõtmisel menetlusõiguse normi, ei mõjutanud see asja

lõppjäreldust, sest tõendid ei omanud asjas tähtsust ja maakohus ei olegi nende põhjal

asjaolusid tuvastanud. Seega, isegi kui kostjale saab ette heita hilinenult esitatud tõenditele

vastuväite esitamata jätmist, ei mõjutanud see asja lahendust.

2-21-18739

20. Hageja ei kaotanud võimalust nõuda tööandjalt kasutamata puhkuse hüvitist kostja

tegevuse tõttu. Kostjal ei olnud võimalik esitada seda nõuet hiljemalt 20.05.2020 ega

täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust, sest sellel ajal ei olnud ta hageja esindaja.

Ebaselge on hageja etteheide, et kostja oleks pidanud vähemalt üritama puhkusetasu hüvitist

nõuda ja kui tööandja ei oleks aegumise vastuväidet esitanud, oleks hageja nõue rahuldatud.

Kostja esitaski nõude kohtumenetluses 25.11.2020 ja kohus jättis selle aegumise vastuväite

tõttu rahuldamata. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel oleks kostja

pidanud taotlema tähtaja ennistamist või mille alusel võinuks aegumine peatuda või katkeda.

Seega ei saanud hagejale kahju tekkida kostja tegevusetuse tulemusel.

21. Hageja etteheide, et kostja ei selgitanud hagejale menetluslikku olukorda piisavalt ja ei

teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud rahuldada hageja T-särgi maksumuse

hüvitamise nõude, ei ole põhjendatud. See nõue jäi rahuldamata juba töövaidluskomisjoni

27.02.2020 otsusega, milles leiti, et kuna tööandja kindlustas hagejat tööriietega, ei olnud

hagejal vaja riideid osta. Hagejale oli seega teada, millistel põhjustel tema nõue rahuldamata

jäi. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, milliste tõenditega ta oleks oma nõuet maakohtus

tõendanud ega seda, et ta oleks nendest tõenditest kostjat teavitanud.

22. Maakohus ei jätnud tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi rahuldamata kostja poolt

valvežurnaalide/postiraamatute tööandjalt välja nõudmise taotluse esitamata jätmise tõttu.

22.1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli valvežurnaalidest teadlik. Hageja viitas

valvežurnaalile korra töövaidluskomisjoni istungil ja tööandja ei vaielnud žurnaalide

olemasolule vastu. Tsiviilasjas nr 2-20-4258 maakohtu menetluse ajal ei maininud hageja aga

terve menetluse käigus, hagis ega ka enda isiklikult esitatud selgitustes kordagi nii olulisi

tõendeid nagu mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud. Arvestades, et hageja hinnangul on

käesolevas menetluses mehitatud valvežurnaalid asja lahendamiseks kõige olulisemad

tõendid, oleks tal olnud võimalik neile ka tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses oma mitmetes

selgitustes viidata. Samas kinnitas hageja isiklikult, et on kõik asjasse puutuva ära rääkinud.

Selline käitumine tsiviilasjas nr 2-20-4258 ei ole vastavuses käesolevas asjas esitatud

väidetega. Hageja käitumist arvestades, on usutav kostja väide, et ta ei teadnud nendest

dokumentidest.

22.2. Väide, nagu ei oleks hageja olnud teadlik menetluslikust olukorrast, st milliseid

seisukohti, tõendeid ja taotlusi oli kostja menetluses esitanud või esitamata jätnud, on

vastuoluline. Hageja pidi sellest teadlik olema, sest muidu ei oleks ta saanud kostja tegemata

jäämise puudusi ise kõrvaldada. Vastasel korral jääb ebaselgeks, mille põhjal hageja kohtule

oma täiendavaid selgitusi esitas. Hageja väited on vastuolus tema käitumisega. Kui mehitatud

valvežurnaalid oleksid tõendanud hageja graafikute õigsust ja hageja teadis, et kostja ei ole

neid välja nõudnud, oleks ta saanud vastava taotluse ise esitada. Selleks ei oleks olnud vaja

õigusteadmisi. Hageja teataski korduvalt, et esindab ennast ise.

22.3. Hageja selgitused selle kohta, milliseid korraldusi ta kostjale andis, on vastuolulised.

Hageja väidab, et pöördus kostja poole sooviga, et ta taotleks žurnaale kohtu kaudu ja samal

ajal, et kostja pidi žurnaalide väljanõudmist ise mõistma. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

teadis valvežurnaalidest/postiraamatutest. Kostja sai menetluses esitada üksnes neid tõendeid

ja selgitada üksnes neid asjaolusid, mille kohta ta on kliendilt vajaliku materjali või

informatsiooni saanud. Samal ajal teatas hageja tsiviilasjas nr 2-20-4258 korduvalt, et loobub

täielikult riigi õigusabi korras määratud esindajast ning esindab ennast ise.

2-21-18739

22.4. Juhenditega tutvumise allkirjade leht, tööandja telefoniraamat ega juhend ja objekti

koodid ei tõenda, et tööandjal on olemas hageja töötamist puudutavad mehitatud valve

vahetuse aruanded ajavahemikust 01.01.2018–30.04.2019. Hageja tõenditest nähtub, et

tööandja kasutas Rotales süsteemi. Tööaja algus ja lõpp registreeriti telefoni teel vastava

koodi teatamisega töötaja poolt. See ei tõenda mehitatud valve aruannete pidamist, vaid seda,

et lõplik tööajagraafik kujunes töö alustamise ja lõpetamise registreerimise kaudu, s.t nii

kujunes tööandja nn must-valge töögraafik, mille alusel arvestati töötasu. Kuna tööaja

arvestuse pidamine on tööandja kohustus, on usutav, et valvežurnaalid/postiraamatud ei olnud

tööaja arvestuse aluseks ega saanudki olla, sest neid täitsid töötajad. Hageja tõend tööaja

registreerimise kohta kinnitab tunnistaja Y ütluseid, et töötajale esitati kuu lõpus esialgne

graafik (hageja esitatud värvilised graafikud) järgmise kuu kohta (seda kinnitas hageja ka ise

04.12.2023 istungil), mis kajastas, millal peab töötaja järgmisel kuul tööl olema ning tööaja

kestust. Jookval kuul ette tulnud muudatused (haigestumised, puhkused jmt) tegi süsteemis

turvajuht, et asendaja saaks ennast läbi telefoni registreerida.

22.5. Hageja vastuolulised väited ei kinnita, et mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud

eksisteerisid ega seda et hageja andis kostjale korralduse nende välja nõudmiseks. Isegi, kui

kostja oleks esitanud taotluse nende välja nõudmiseks, ei oleks see tulemust andnud.

Tööandja selgitas, et ei pidanud 01.01.2018 kuni 30.04.2019 mehitatud valvežurnaale. Ta

pidas mehitatud valve vahetuse aruandeid, ehk postiraamatuid, kuid neid ei ole säilitatud.

Postiraamatud kajastavad peamiselt tehnilisi rikkeid valveobjektil. Nende alusel ei koostatud

graafikuid ega arvestatud hageja töömahtu ega maksmisele kuuluvaid tasusid. Isegi kui

tööandjal säilitamiskohustus oli, ei vastuta nende hävitamise eest kostja. Kuna valvežurnaalid

ei olnud tööaja arvestuse aluseks, ei oleks need ka tõendanud hageja väiteid.

23. Kostja poolt ekspertiisi taotluse esitamine ei oleks toonud kaasa hagi rahuldamist. Kuigi

tsiviilasjas nr 2-20-4258 ei viidud läbi ekspertiisi, hindas maakohus hageja väiteid tööandja

esitatud töögraafikute võltsituse kohta ja kontrollis nende usaldusväärsust, kõrvutades neist

tulenevat teavet muude tõenditega. Maakohus ei tuvastanud, et tööandja palga arvestuse

aluseks olevad töögraafikud oleksid olnud ebausaldusväärsed. Seda kinnitas ka

ringkonnakohus. Hageja töötamist tema esitatud graafikutes väljatoodud mahus ei tõenda ka

siinses menetluses esitatud tõendid (tööinspektsiooni märgukirjad ja vastus teabenõudele).

Hageja tugines tsiviilasjas 2-20-4258 sellele, et tegemist on graafikute intellektuaalse

võltsimisega, s.t küsimus oli dokumendi usaldusväärsuses, mitte selle autentsuses.

Intellektuaalse võltsimise küsimust ei lahendata TsMS § 277 alusel. Dokumendi

usaldusväärsust on kontrollitud. Isegi kui kostja oleks esitanud tsiviilasjas 2-20-4258 taotluse

ekspertiisi tegemiseks, oleks maakohus ilmselt jätnud selle rahuldamata. Samal põhjusel jäi

rahuldamata ka siinses asjas esitatud taotlus.

24. Hagi rahuldamata jätmist ei mõjutanud asjaolu, et tööaja arvestus ei olnud selgelt esitatud.

Hageja nõue jäi rahuldamata seetõttu, et hageja ei suutnud tõendada, et ta töötas tema esitatud

töögraafikutes väljatoodud mahus.

25. Hageja kinnitas vande all, et kuigi ta oleks kompromissi soodsalt suhtunud, ei andnud ta

kostjale korraldust, et kostja võtaks tööandjaga ühendust, et teatada kompromissettepaneku

vastuvõtmisest. Samuti kinnitas hageja, et ta ei võtnud ka ise tööandjaga ühendust. Kuna

hageja enda hinnangul tegeles kostja kompromissläbirääkimisi pidades „tühja-tähjaga“ ja

kuigi hageja oli solvunud, et kostja ei arutanud temaga enne ettepanekust keeldumist, ei

astunud hageja samme, et tööandja kompromissettepanek vastu võtta, kuigi see võimalus tal

oli.

2-21-18739

26. Hageja teatas tsiviilasjas nr 2-20-4258 kohtule juba 27.07.2020, et loobub õigusabist ning

esindab ennast ise. Siiski esindas kostja hagejat edasi. Hageja tõi ise esile, et kostja siiski

suhtles hagejaga, kuna edastas talle kompromissettepaneku. Tõendamata on, et kostja ei oleks

talle vaidluse perspektiivi selgitanud. Kui riigi õigusabi korras määratud advokaat Ratnikov

asja perspektiivi selgitas, taotles hageja esindaja vahetamist, mida maakohus ka tegi. Kostja

selgitas, et hageja suhtlemine muutus konfliktseks pärast seda kui kostja teavitas hagejat, et

hageja on esitanud menetluses valeandmeid. Arvestades põhjust, miks hageja soovis riigi

õigusabi korras õigusabiteenust osutanud advokaat Ratnikovi vahetust ja lähtudes sellest, et

hageja andis ka käesolevas menetluses erinevaid ütlusi töötamise kohta haiguselehel viibimise

ajal, on kostja selgitus pingete tekkimise põhjuste kohta eluliselt usutav.

27. Alusetu on hageja tööandja menetluskulude hüvitamise nõue. Keeldudes ringkonnakohtu

pakutud kompromissettepanekust, jättis hageja ise kasutamata võimaluse pääseda tööandja

menetluskulude hüvitamisest. Riigikohtus jättis hageja kautsjoni tasumata. Seega ei kasutanud

ta võimalust menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada. Kostja ei vastuta selle eest, et

hagejalt mõisteti tööandja kasuks välja menetluskulud ja viivis sellelt. Seetõttu ei ole kostja

õigusabi teenuse osutamisega seotud ka täitemenetluse kulud.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja palub maakohtu otsuse õigusnormide rikkumise ja tõendite ebaõige hindamise

tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kuriteokaebuse esitamise

taotluse, samuti osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hageja palub esitada tööandja vastu kuriteoteade, saata asi tühistatud osas tagasi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

29. Maakohus jättis kuriteoteate ebaõigesti esitamata. Hageja on kuriteoteate esitamise

aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud.

30. Maakohus võttis asja lahendamisel ebaõigesti vastu kostja ebaseaduslikult saadud tõendid.

Kostja tutvus 24.05.2024 tsiviilasja nr 2-20-4258 toimikuga, milleks tal puudus õigus, kuna ta

vabastati hagejale riigi õigusabi osutamisest 02.07.2021. Hageja ei ole kostjale asja

materjaliga tutvumiseks nõusolekut andnud. Järelikult on kostja 27.05.2024 seisukoha

lisadena 18–20 esitanud tõendid saadud ebaseaduslikul teel ja oleks tulnud maakohtus jätta

vastu võtmata ja/või otsuse tegemisel arvestamata. Maakohtu otsus ei saa seega olla

õiguspärane ja tuleb tühistada.

31. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et kostja ei ole hoolsuskohustust

rikkunud ja hagejale ei ole kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu kahju tekkinud. Maakohus jättis

tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja Riigikohus ei võtnud

kassatsioonkaebust menetlusse. Maakohtu 30.06.2021 otsus on jõustunud. Maakohus tõi

tsiviilasjas nr 2-20-4258 tehtud otsuses välja puudused hageja menetluslikes seisukohtades,

mis tulenesid otseselt kostja kohustuste rikkumisest. Maakohus on siinses asjas neid kostjale

tehtud etteheiteid ebaõigesti hinnanud ja jättis hagi ebaõigesti rahuldamata.

31.1. Kostja oleks pidanud kohe esitama vastuväite tööandja hilinenult esitatud tõenditele.

Kui kostja oleks seda teinud, ei oleks kohus neid vastu võtnud ja oleks hagi hageja tõendite

alusel rahuldanud.

2-21-18739

31.2. Kostja tegutses ebakompetentselt ja hooletult, kuna ei esitanud korrektselt formuleeritud

nõuet, mille tulemusel jäi hagi rahuldamata.

31.3. Kostja oli teadlik valvežurnaalide olemasolust. Maakohus hindas ebaõigesti kostja

vande all antud ütlusi ja luges need alusetult ebausaldusväärseteks. Õige ei ole maakohtu

seisukoht, nagu tõendaksid hageja enda poolt tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud

selgitused/pöördumised, et kostja valvežurnaalidest ei teadnud ja/või et hageja ei olnud talle

žurnaalide väljanõudmiseks käsundit andnud. Kostja teadis valvežurnaalidest. Kui ta oleks

valvežurnaalid välja nõudnud, oleks tõendatud, et tööandja vastu esitatud hagi oli

põhjendatud. Maakohus jättis arvestamata, et hageja taotles ka käesolevas menetluses

mehitatud valve žurnaalide väljanõudmist, et tõendada, et kui kostja oleks žurnaalid välja

nõudnud, oleks hageja töömaht olnud tõendatud ja hagi oleks rahuldatud. Õige ei ole

maakohtu seisukoht, et hageja oleks saanud esitada valvežurnaalide väljanõudmise taotluse ka

iseseisvalt.

31.4. Kostja oleks pidanud taotlema tööandja esitatud töögraafikute võltsituse tõendamiseks

ekspertiisi läbiviimist. Siis oleks saanud hagi rahuldada hageja esitatud graafikute alusel.

Ringkonnakohtu istungil tsiviilasjas nr 2-20-4258 väitis tööandja, et esialgseid graafikuid

muudeti koguaeg, kuid turvajuht Y kinnitas tunnistajana, et tagantjärele ei saa tööandja neid

tabeleid muuta. Hageja väiteid kinnitavad ka Tööinspektsiooni märgukirjad tööandjale töö- ja

puhkeajaga seotud rikkumiste kohta. Kui kostja oleks neid tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses

kasutanud, oleks kohus saanud aru, et tööandja esitatud mustvalged tööaja graafikud ei ole

õiged. Hageja pöörduski kohtusse, kuna tööandja oli graafikuid tagantjärele muutnud, s.t

võltsinud. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud.

31.5. Kostjal oli võimalik täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust ja esitada ka

kasutamata puhkuse hüvitise nõue. Ta ei selgitanud tähtaja ennistamise ega muid avalduse

täiendamise võimalusi. Seetõttu kaotas hageja võimaluse nõuda puhkuse hüvitist.

31.6. Kuigi T-särgi ostmise kulu hüvitamise nõue oli vaieldav, ei selgitanud kostja hagejale

piisavalt menetluslikku olukorda ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud nõuet

tõendada. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud, mille tulemusel tegi ebaõige otsuse.

31.7. Maakohus on hagejat vääralt mõistnud. Hageja selgitas, et mehitatud valve žurnaalide

puhul on tegemist tööle registreerimise ja sündmuste kirjelduse žurnaalidega ja hageja poolt

kohtule esitatud näidislehel on punktide kaupa kirjas, kuidas žurnaali täita. Mingeid tehnilisi

rikkeid valveobjekti mehitatud valve žurnaali kunagi ei kantud. Selleks oli eraldi žurnaal.

31.8. Kostja ei suhelnud hagejaga tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluse käigus ja tegi

menetluslikke otsuseid hageja seisukohta küsimata. Kostja ei selgitanud vaidluse perspektiivi.

Et hageja osales aktiivselt tsiviilasja menetluses kinnitab, et kostja ei täitnud alates 27.07.2020

enda kohustusi piisava hoolikusega ja see põhjustas hageja jaoks negatiivse kohtuotsuse.

31.9. Maakohtu järeldus, et hageja teostas aktiivselt enda esindamist tsiviilasjas nr 2-20-4258,

ei ole õige. Maakohus jättis arvestamata hageja halva tervisliku seisundiga. Kostja oli hageja

olukorrast teadlik, kuid jättis hageja infosulgu. Kostja ei hoidnud klienti kursis vaidluse

asjaoludega ega esindanud hagejat vastavalt advokaadi kutse-eetikale, mille tulemusel tehti

otsus hageja kahjuks. Maakohus ei analüüsinud hageja vande all antud selgitusi selle kohta, et

ta andis kostjale konkreetsed töökorraldused 1,5 tunnise vestluse käigus Narva kohvikus, et

lepiti kokku uus kohtumise aeg, et kostja ei pidanud lubadustest kinni ja lükkas kõike edasi, et

hageja käis kolm korda kostja büroos ja kolmandal korral viskas kostja kõik dokumendid

2-21-18739

hageja kätte ja ütles, et ei tegele enam asjaga. Dokumentide hagejale tagastamine tõendab, et

kostja ei täitnud kohustusi alates 27.07.2020 või täitis neid hooletult. Ka selle tõttu jäi hagi

rahuldamata.

31.10. Väär on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja rikkunud oma kohustusi

kompromissläbirääkimiste käigus. Kostja teavitas hagejat tööandja ettepanekust ligi kuu

hiljem. Hageja kinnitab, et oli pakkumistele avatud, kuid kostja tegevusetuse ja info

kinnihoidmise tõttu jäi kompromiss sõlmimata. Kui kostja oleks enda kohustusi kohaselt

täitnud, oleks hageja nõue kompromissi korras suures osas rahuldatud ja hagejale ei oleks

kahju tekkinud. Tagantjärele ei ole võimalik hinnata, kas tööandja oleks hiljem selle

kompromissiga nõus olnud.

32. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju mh 26.11.2020 võlatunnistuse

alusel. Kostja tunnistas, et täitis oma kohustusi hooletult ja tekitas sellega kahju. Selline

ebatavaline kinnitus tõendab, et kostja teadis hooletusest ja sai kahju tekitamisest aru.

Vastustaja seisukoht

33. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus lõpetab tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata osas, millega hageja nõudis kostjalt enda kasuks 1059,82

euro väljamõistmist (sh põhivõlg 1057,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2,02 eurot)

ja 1057,80 eurolt, s.o kahjuhüvitiselt, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas. Harju

Maakohtu otsus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb

TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, millega hageja palub tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni punkti 1 tööandja suhtes kuriteoteate esitamise taotluse rahuldamata jätmise

kohta. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

I

35. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse ja palub selle tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata

hageja taotluse tööandja suhtes kuriteoteate esitamiseks, jättis hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

36. Apellatsioonkaebus jääb TsMS § 643 lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esitada tööandja suhtes TsMS § 45 lg 6

alusel kuriteoteade. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses sellist maakohtu otsustust

tühistada. TsMS § 45 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad

kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kuriteoteate

esitamise vajalikkust hindab kohus ametiülesande korras ise ja selle otsustamine on kohtu

kaalutlusotsus. Tegemist ei ole protsessuaalse taotlusega, mida menetlusosaline saaks esitada

või toiminguga, mille tegemist saaks menetlusosaline kohtult nõuda.

2-21-18739

37. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus hageja vastavat taotlust ka kohtulahendi

resolutsioonis lahendama ja seda ei tee ka ringkonnakohus. Vastuseks hageja poolt tehtud

tähelepanekutele kuriteotunnuste ilmnemise kohta tema endise tööandja tegevuses, märgib

kolleegium, et ei pea kuriteoteate esitamist nendel asjaoludel vajalikuks. Kohus ei hinda

siinses menetluses hageja endise tööandja käitumisele esitatud etteheiteid sisuliselt. Kui

kuriteotunnused ilmnevad menetlusosalise enda hinnangul, saab ta esitada kuriteoteate

tavalises korras ise.

II

38. Hageja palus oma esialgses maakohtu poolt menetlusse võetud hagiavalduses mõista

kostjalt välja tsiviilasjas nr 2-20-4258 tööandjalt välja mõistmata jäänud 1939,77 eurot,

tööandja menetluskulud 7200 eurot, alates 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise 64,50 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Pärast riigi õigusabi saamist esitas

hagejale määratud esindaja 04.05.2023 tervikteksti, milles täpsustas hageja nõudeid. Hageja

lõpliku nõude suuruseks jäi tööandjalt välja mõistmata jäänud 1925,97 eurot, tööandja kasuks

välja mõistetud menetluskulud 6156 eurot, täitemenetlusega kaasnev kulu 798 eurot, alates

01.07.2021 kuni 25.11.2021 1925,97 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 62,48 eurot ja

viivis alates 26.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu võlalt, s.o

8879,97 eurolt kuni kohustuse täitmiseni. Eelnevast nähtub, et hageja on oma nõudeid

võrreldes esialgsega muutnud, sh on vähenenud tööandjalt välja mõistmata jäänud summa,

tööandja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ja neilt arvestatud viivis.

39. Maakohus ei ole nõude vähendamise kohta selget seisukohta võtnud, kuigi pidanuks

selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud ja

vastavalt ka otsustama menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise

(vt ka RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 20 ja RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 17).

40. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et esindaja poolt 04.05.2023 terviktekstis

esitatud nõue on õige ja ta jääb selle juurde ega nõua kostjalt kahjuhüvitist seda ületavas osas.

Kostja ei vaielnud hageja nõude vähendamisele vastu ja kinnitas, et on menetluses olevat

nõuet selliselt ka mõistnud. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna hageja kinnitas, et ei nõua kostjalt

hüvitist 04.05.2023 menetlusdokumendis märgitust ületavas summas, tuleb menetlus selles

osas otsust tegemata lõpetada, s.o kokku 1059,82 euro ((1939,77 – 1925,97) + (7200 – 6156)

+ (64,50 – 62,48)) ja 1057,80 eurolt, s.o kahjuhüvitiselt, alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmise

osas.

III

41. Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja rikkus hageja

esindamisel hoolsuskohustust ja tekitas sellega hagejale kahju. Maakohus selgitas õigesti (vt p

18 ülal), et kostjal kui vandeadvokaadil on kohustus hüvitada kahju, mida klient kannab

seetõttu, et tema hagi jääb advokaadi tegevuse tagajärjel rahuldamata (RKTKo 14.06.2019, 2-

13-6457/143 p 18). Sellest tulenevalt pidi hageja siinses menetluses tõendama, et kui kostja

oleks tegutsenud kohase hoolsusega (VÕS § 620 ja AdvS § 44 lg 1 p 1 tähendused) oleks

tema tsiviilasjas nr 2-20-4258 tööandja vastu esitatud hagi rahuldatud.

2-21-18739

42. Hageja tugineb oma nõude esitamisel peaasjalikult etteheidetele, mille maakohus tegi

hagejale tsiviilasjas nr 2-20-4258, kui põhjendas hagiavalduse rahuldamata jätmist. Nimetatu

ei ole aga piisav leidmaks, et kostja rikkus hoolsuskohustust ja et see rikkumine on

põhjuslikus seoses hagiavalduse rahuldamata jätmisega (VÕS § 127 lg 4). Hageja on teinud

kostjale kaheksa erinevat etteheidet (vt p 5 ülal), mida kordab ka oma apellatsioonkaebuses.

Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel jätnud tähelepanuta maakohtu selgitused ja

järeldused selle kohta, miks ükski kostjale tehtud etteheide ei põhjustanud hageja hagi

rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid

(TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium kokkuvõtvalt

järgmist.

43. Maakohus tuvastas, et ei maa- ega ringkonnakohus ei tuginenud asjas nr 2-20-4258 hagi

rahuldamata jätmisel tööandja poolt hilinemisega esitatud tõenditele ega kostja koostatud

nõude arvestuse ebaselgusele. Seega ei mõjutanud need hageja nõude rahuldamata jätmist.

Hageja väited ja tõendid selle kohta, kas kostja oli valvežurnaalide olemasolust teadlik, kas ta

oli andnud selge käsundi nende väljanõudmiseks või kas kostja pidi sellest ise aru saama, ei

oma siinse asja lahendamisel tähtsust. Kuna tööandja ei ole valvežurnaale pidanud ja hageja

silmas peetud postiraamatud (mehitatud valve aruanded) on hävitatud, ei eksisteeri

dokumente, millega hageja soovis tõendada oma väidet tööandja juures tegelikult töötatud aja

kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik siinses menetluses tuvastada, et need dokumendid

oleksid viinud tööandja vastu esitatud hagi rahuldamiseni. Kostja ei pidanud taotlema ka

tööandja esitatud tõenditele ekspertiisi määramist, kuna ekspertiisiga ei oleks saanud teha

kindlaks hageja väidetud asjaolusid. Maakohus selgitas õigesti, et tõendi usaldusväärsuse

kohta esitatud vastuväited ületatakse tõendite hindamise teel. Kuna tõendite hindamine on

kohtu ülesanne (TsMS § 232), ei saa selleks määrata eksperti. Kostja ei vastuta hageja

saamatajäänud puhkusetasu nõude aegumise eest, kuna ta määrati hageja esindajaks alles

pärast aegumistähtaja möödumist ja pärast seda esitatud nõue jäi kostja aegumise vastuväite

tõttu rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud, milliseid vastuväiteid oleks kostja pidanud

tööandja aegumise vastuväitele esitama. Samuti ei ole hageja esile toonud, millised toimingud

või tõendid oleksid võimaldanud tema T-särgi kulu hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja

väited, mis puudutavad kostja temaga suhtlemist ja suhtlemise viisi, sh dokumentide hagejale

tagastamist ei ole põhjuslikus seoses tööandja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisega.

Hageja väited, mis puudutavad tööandja kompromissettepanekut, on aga vastuolulised ja

konkretiseerimata. Esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja tegevuse tõttu jäi

kohtulik kompromiss kinnitamata ja milline see kompromiss oleks olnud. Vastupidi, hageja

on kostjale ette heitnud ka tööandjaga üldse läbirääkimiste pidamist ja nõude üle kauplemist.

Eeltoodust nähtub, et kostjale etteheidetud tegevus ei põhjustanud hagi rahuldamata jätmist.

Maakohus ei rikkunud eeltoodud asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel

menetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Samuti ei tuvastanud

kolleegium, et maakohus oleks eksinud tõendite hindamisel.

44. Ringkonnakohus mõistab, et hageja ja kostja vahel tekkis tsiviilasja nr 2-20-4258

menetluse käigus konflikt ja omavaheline koostöö ei sujunud. Arusaadavalt on hageja sellest

nördinud, kuid ainuüksi see ei anna alust järeldada, et hageja poolt tööandja vastu esitatud

nõue jäi rahuldamata kostjale etteheidetud tegevuse või tegevusetuse tõttu.

45. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust VÕS § 30

tähenduses. Kostja deklareeris 26.11.2020 kinnituskirjas üksnes seda, et kohustub hüvitama

hagejale tema tegevuse tulemusel tekkiva kahju (vt p 6 ülal). Samasugune kohustus tuleneb

kostjale ka seadusest (VÕS § 115). Kostja ei ole aga tunnistanud, et ta oleks hagejale ka

2-21-18739

tegelikult kahju tekitanud. Samuti ei ole kostja tunnistanud kahju ulatust. Neid asjaolusid tuli

hagejal tõendada siinses menetluses. Hageja ei ole seda teinud.

46. Maakohus ei eksinud ka kostja 27.05.2024 seisukoha lisadena 18–20 esitanud tõendite

vastuvõtmisel. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks tõendid saadud ebaseaduslikult

põhjusel, et hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut tsiviilasja nr 2-20-4258 toimikuga

tutvumiseks pärast seda, kui kostja kui esindaja volitused menetluses lõppesid. TsMS § 59 lg

3 kohaselt võib muu isik kui menetlusosaline pärast asjas menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte

nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja

saamise vastu. Seega ei olnud hageja nõusolek toimikuga tutvumiseks ja sellest ärakirjade

saamiseks vajalik. Maakohus selgitas hagejale juba 17.06.2024 istungil, et kohtukoosseis oli

andnud kostjale toimikuga tutvumiseks ligipääsu (istungi protokoll ajamärk 00:04:06–

00:05:07). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et selle üle, et kohus oli kostjale loa

andnud, tal vastuväiteid ei ole (istungi protokoll ajamärk 00:09:35–00:10:33).

47. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada.

Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu poolt asjaoludele ja tõenditele antud hinnanguga ei

nõustu, selleks alust ei anna. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta

muutmata. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.

IV

48. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja osalise läbivaatamata jätmise tõttu

jäävad ringkonnakohtu menetlusega kaasnevad kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

49. Ringkonnakohus vabastas hageja 22.08.2024 määrusega menetlusabi korras kaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 770 euro tasumise kohustusest. Ringkonnakohus

selgitas määruses, et menetlusabi andmine ei välista hageja kohustust menetluskulusid

kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda, sh vastaspoolele tekkinud kulusid. TsMS § 190 lg 2

kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies

ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

50. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole hagejalt väljamõistetavaid

menetluskulusid. Kostja menetluskulude suurus jääb seetõttu rahaliselt kindlaks määramata.

51. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt mõistetakse hagejalt, kes on saanud menetlusabi

menetluskulude kandmisel, hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus siiski mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 ei sätesta

ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes

nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte

(RKTKm 14.06.2010, 3-2-1-56-10 p 10). Hageja viitas ringkonnakohtu istungil oma madalale

sissetulekule ja olemasolevatele kohustustele, mis on hageja hinnangul tekkinud kostja

tegevuse tõttu.

2-21-18739

52. Kolleegium leiab, arvestades ka menetluse asjaolusid, et ainuüksi hageja viide tema

madalale sissetulekule ja olemasolevatele kohustustele ei anna alust TsMS § 190 lg-s 4

sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks. Küll aga annab see alust kohustuse ajatamiseks.

Ringkonnakohus kohustab hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest tasumisele

kuulunud riigilõivu riigituludesse igakuiste osamaksetena viie kuu jooksul, s.o 154 eurot

kuus. Ühtlasi on põhjendatud määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse

tasumiseks seaduses sätestatust hilisem tähtpäev (TsMS § 179 lg 5), s.o esimene osamakse

tuleb teha 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 179 lg-

ga 9 selgitab kohus, et riigilõivu osamakse tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda

sellelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)