1-10-12897/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-12897

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

03.oktoobril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Natalja Tselikova sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Roman Levin osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu F.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

F.Z tunnistati Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2010.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 10.juuni 2010.a. otsusega mõistetud karistuse, vangistus 11 kuud ja 29 päeva, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karisusele Viru Maakohtu 01.oktoobri 2010.a. otsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust, mis loeti kaetuks raskema kuriteoga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.september 2009.a-

03.september 2009.a. so 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva, mille kandmise alguseks loeti 03. september 2010.a. Kohtuotsus jõustus 06.novembril 2010.a.

F.Z-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 29.märtsil 2012.a.

F.Z on varem kriminaalkorras karistatud:

- Tartu Maakohtu 02.mai 2005.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 140 lg 2 p 1,2,3

järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega;

- Tartu Maakohtu 06.veebruari 2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 215 lg 2 p

1,2 järgi KarS § 64 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega;

- Tartu Maakohtu 19.veebruari 2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi KarS § 65 lg

1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega;

- Tartu Maakohtu 10.juuni 2009.a otsusega KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 4 järgi KarS §

65 lg 2 alusel 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega;

- Viru Maakohtu 01.oktoobri 2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi KarS § 65 lg 1

alusel 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega.

Väärteokorras on F.Z korduvalt karistatud.

Tartu Vangla toetab F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist

allutamisega käitumiskontrollile. Vangla iseloomustuse kohaselt F.Z vangistuse

jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust töötas F.Z lühiajaliselt

ametlikult XXXX, ent sissetulekud olid ebastabiilsed ja ebapiisavad toimetulekuks, mistõttu sooritas majandusliku kasu saamise eesmärgil varavastaseid kuritegusid. Vabanedes kavatseb F.Z koheselt töökoha leida. Positiivne asjaolu, mis on üheks võimalikuks aluseks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, on vabanedes elukoha olemasolu, kus süüdimõistetu ka varem elas, samuti toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu, mille säilitamine

aitab kuritegude toimepanemise riski vähendada ning toetab emotsionaalse stabiilsuse

säilitamist. Teiste kinnipeetavatega suhtleb minimaalsel, vabaduses puuduvad kontaktid väljaspool perekonda. Alkoholisõltlaseks kinnipeetav end ei pea, samas ise tunnistab, et tal on esinenud agressiivset käitumist just alkoholijoobes olles. F.Z mõistab, et alkohol on varem soodustanud agressiivset käitumist ja ka kuritegude sooritamist. Kinnipeetav saab aru oma tehtud vigadest ning on tulevikus motiveeritud oma probleemidele seadusliku lahenduse

leidmiseks. Teisalt on isiku varasemast käitumisest võimalik välja lugeda, et majanduslike

raskuste tekkides oli just kuritegelik viis see, mis aitas tal oma probleeme lahendada. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest

vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et F.Z on korduvalt

kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis on toime pandud majandusliku toimetuleku ning kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemist võib olla soodustanud ka alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholisõltuvust ei ole. Kinnipeetav on ka varasemalt ennetähtaegselt vabanenud, mil ta suutis olla seadusekuulekas vaid 21 päeva enne kui ta tabati uue varguse toimepanemiselt. Kahe vangistuse vahelisel ajal on kinnipeetav

pannud toime mitmeid varguseid, milles on ta ka süüdi tunnistatud ning samuti hoidis

kinnipeetav karistuse kandmisele asumisest kõrvale. F.Z-i abikaasa väitel on kinnipeetav avaldanud soovi edaspidi perekonnale keskenduda ja seadusekuulekas olla, kuid vanemate hinnangul on ta kergesti mõjutatav.

F.Z kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabaneda. Kinnipeetava sõnul on tal lähedastega head suhted ning vabanemisel plaanib ta elama asuda vanaema juurde, kus elab ka tema abikaasaga, kes hetkel töötab Soomes. Samuti

plaanib kinnipeetav vabanemisel leida endale töökoht. Majanduslikult nõus teda aitama ka lähedased. Kinnipeetava sõnul soovib ta edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning pühendada

ennast perele. Varasemalt on ta pannud kuritegusid toime, kuna oli teiste isikute poolt mõjutatav. Enam ta kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on F.Z ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Samuti on teda mitmel korral

väärteokorras karistatud. Käesolev vangistus on tal teine reaalne vangistus. Isik on ka

varasemalt olnud allutatud käitumiskontrolli nõuetele, mida ta on rikkunud ning katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Käesolevast vangistusest distsiplinaarkaristused puuduvad, mis

näitab, et isik allub käesoleval ajal kehtestatud korrale ning on kinnipidamiskohas olnud

seadusekuulekas. Antud ajal on süüdimõistetu väidetavalt oma käitumismustri vigadest aru saanud, plaanib vabanedes tööle asuda ning tasuda oma võlgnevused vastavalt ettekirjutustele

ning oma võimalustele. Seda aitab kindlasti tagada ka teda vabaduses toetav lähedaste

ringkond. Süüdimõistetu on vangistuses viibides teiste kinnipeetavatega minimaalselt suhelnud, mis näitab tema suhtumist kuritegeliku eluviisidega isikutesse.

Vabanedes on F.Z olemas kindel elukoht, kus ta elas ka enne kinnipidamisasutusse sattumist aadressil XXXX Seal elavad tema vanaema, samuti väidetavalt tema elukaaslane ja elukaaslase poeg.

Kinnipidamise ajal on ta olnud tööga pidevalt hõivatud. Viimased 5 kuud on ta töötanud

keevitajana, mis annab lootust tal ka vabanedes leida samalaadne töökoht. F.Z-i sõnul on ta erinevad vangla poolt pakutavad sotsiaalprogrammid läbinud eelmise vangistuse ajal. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetu jaoks mitmes reaalne vangistus ning varasemalt on

teda kriminaalhooldusele allutatud, kuid karistus on täitmisele pööratud, siis leiab kohus, et

nimetatud asjaolu ei välista isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust iseenesest. Kohus leiab, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks kandnud ära piisava osa oma karistusest. Tema

positiivset iseloomustust ja tulevikueesmärke arvestades oleks võimalik anda talle uus võimalus oma karistust vabaduses kanda ja ennast seadusekuulekana tõestada.

Kohus peab oluliseks arvestada asjaoluga, et F.Z peab vajalikuks võtta endale tunduvalt pikamaks ajaks reaalseid kohustusi kui on tema vangistuse tähtaja lõpp.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et karistuse kandmine on oma eesmärgi täitnud,

isik omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb

selleks võimalus anda. Ta on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku talle mõistetud

karistusest, s.o veidi enam kui 2 aastat ja 9 kuud vangistust ning tema ennetähtaegne

vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel

seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

Samuti aitaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste ning elektroonilise järelevalve määramine.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.Z-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud, kuna isik on oma käitumisvigadest aru saanud ning motiveeritud

edaspidi seadusekuulekalt käituma. Samuti on välja kujunenud arusaam, et isik ei jätka

vabaduses olles kuritegude toimepanemist ning temaga on võimalik kriminaalhooldust teostada. Juhindudes KrMS §-dest 426 ja 432, kohus

m ä ä r a s :

Vabastada süüdimõistetu (IK XXX) temale Pärnu Maakohtu 18.oktoobri

F.Z 2010.a.otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg tähtajaga üks (1) aasta. F.Z-ile

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtumääruse F.Z-i jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitluse F.Z (Tartu, Kalevi1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: F.Z

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused: F.Z-ile

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna tööbüroos arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva

loata.

Vabastada vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. F.Z

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu F.Z-ilt seitsekümmend kuus (76) eurot 70 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud on õigus tasuda osade kaupa kuue (6) kuu

jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik