2-24-118392/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-118392

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi K P vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

523,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline

esindaja Aivira Kollamaa

Kostja: K P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Revensen OÜ hagi K P vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista K P-lt Revensen OÜ kasuks välja 21. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingust nr

xxx tulenev põhivõlg 180,03 eurot, intressid 9,09 eurot, hooldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, 31. augusti 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

22,89 eurot ning viivis põhinõudelt (180,03 eurot) alates 1. septembrist 2024 kuni

põhinõude kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas.

3. Mõista K P-lt Revensen OÜ kasuks välja 4. mail 2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx

tulenev põhivõlgnevus 125,40 eurot, intressid 7,74 eurot, hooldustasu 3,86 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, 31. augusti 2024 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis

14,70 eurot ning viivised põhinõudelt (125,40 eurot) alates 1. septembrist 2024 kuni

põhinõude kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas.

4. Jätta menetluskulud K P kanda.

5. Mõista K P-lt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 495 eurot.

6. Mõista K P-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (495 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. K P-l tuleb kanda väljamõistetud summad Revensen OÜ pangakontole nr xxx (LHV

Pank AS), märkides selgituseks enda nimi, isikukood ja tsiviilasja number 2-24-118392.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooletele. K P-le toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 17. mail 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse K P-lt (kostja) 562,94 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte

toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru

Maakohtu 16. augusti 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks.

2. Hageja esitas 31. augustil 2024 Viru Maakohtule hagi K P vastu võla nõudes, paludes

kostjalt hageja kasuks välja mõista 21. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 180,03 eurot, intressid 9,09 eurot, hooldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot, 31. augusti 2024 seisuga lepingujärgne viivis 22,89 eurot ning viiviseid alates 1.

septembrist 2024 põhinõudelt 180,03 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras

24,00% aastas. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 4. mail 2023 sõlmitud laenulepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 125,40 eurot, intressid 7,74 eurot, hooldustasu 3,86 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, 31. augusti 2024 seisuga viivised 14,70 eurot ning viivised alates

1. septembrist 2024 põhinõudelt 125,40 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses

määras 24,00% aastas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning teade on loetud kätte toimetatuks 26.

detsembril 2024. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja

taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ü OÜ (krediidiandja) ja kostja kaks laenulepingut, s.o

21. märtsil 2023 laenulepingu nr xxx ja 4. mail 2023 laenulepingu nr xxx. Kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud

viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldused lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldused sisaldasid

kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Lepingud nr xxx ja nr xxx sõlmiti vastavalt 21. märtsil 2023 ja 4. mail 2023 ning

lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingutes

märgitud krediidi kulukuse määrad 45,82% ja 45,84% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise

ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 45,93%, ning seega VÕS §

4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Kostja esitas 17. märtsil 2023 laenutaotluse laenusummale 2500 eurot. Krediidiandja kontrollis

kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja

majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate

maksehäirete puudumist, tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Krediidiandja tuvastas, et

kostja keskmine sissetulek on 1549,42 eurot. Kostja igakuised kohustused olid tarbimislaenud

kokku 678,34 eurot ja majapidamiskuludeks arvestati 200 eurot. Pärast laenu väljastamist on

igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 927,12 eurot. Pärast eeltoodud kohustuste

mahaarvamist jäi kostjale kätte 622,30 eurot (1549,42 - 927,12).

Kostja esitas 4. mail 2023 laenutaotluse laenusummale 500 eurot. Kostja märkis enda

sissetulekuks 2600 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 1200 eurot. Kostja igakuised

kohustused teiste laenuandjate juures olid summas 1200 eurot ja majapidamiskulud summas

200 eurot, kokku 1400 eurot. Pensionikonto järgi oli kostja keskmine sissetulek 1549,42 eurot.

Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 1429,27 eurot

(kostja finantskohustused 1200 + majapidamiskulud 200 + väljastatud laen 29,27). Pärast

eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale veel 120,15 eurot (1549,42-1429,27).

Krediidiandja kontrollis kehtivate maksehäirete puudumist ja tegi päringu Ametlikesse

Teadaannetesse.

Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja

poolt (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

13. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

riigilõiv kokku 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 840 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on menetlusdokumentide koostamine olnud keerukas ja

ajamahukas. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks,

hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks

ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 7 töötundi tunnitasuga 120

eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses

vajalik ega põhjendatud. Kuigi hagi on esitatud kahest erinevast lepingust tuleneva nõude

väljamõistmiseks, ei ole tegemist õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on

standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud

põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 2,5 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid

põhjendatuks 300 eurot (120 × 2,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

495 eurot (175 + 20 + 300).

16. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

18. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 46) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud summad tuleb kostjal kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr xxx

(LHV Pank AS), märkides selgituseks enda nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

19. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

10. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada,

siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas

kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi

avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel

juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine

oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2 20

123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)