3-25-78/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUM Ä ÄR US Kohtuasja number 3-25-78 Määruse kuupäev 28. jaanuar 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks tema e- toimiku kontot kasutanud isiku tuvastamiseks Menetlusosalised Taotleja X RESOLUTSIOON 1. Jätta X-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 2. Jätta X-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. 3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 4. Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg-ga 4, HKMS § 119 lg 1 ning HKMS § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X (taotleja) esitas 11. jaanuaril 2025 vangide infoportaali kaudu Tartu Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluses kostjate andmete kindlakstegemiseks ja tõendite kogumiseks. Taotleja taotleb, et kohus kohustaks e-toimiku haldajat väljastama 26. detsembril 2024 ja 5. jaanuaril 2025 kl 21.27 taotleja kasutuskontosse siseneja tuvastamist võimaldavad andmed. Taotleja väitel on tundmatu isik tema e-toimiku konto kaaperdanud ning omandanud tema identiteedi ja sõnumite sisu. Taotleja soovib selle isiku välja selgitada. Selleks palub ta kohtul kohustada e-toimiku haldajat avaldama tema e-toimiku kontot kasutanud isikute andmed. Isikute tuvastamine on lihtne, sest taotleja on saanud oma kontole sisse logida üksnes Tartu Vanglale kuuluva tahvelarvutiga. Taotlejal endal ei ole võimalik kostja isikut tuvastada, sest tema e-toimiku kasutajakontolt ei selgu, kes tema kontot kasutas. Kasutajakonto kaaperdaja on rikkunud taotleja õigust isikuandmete kaitsele ja sõnumisaladuse puutumatusele ning taotlejal on õigus nõuda õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Taotluses sisalduvad ka riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.

3-25-78 KOHTU SEISUKOHT 2. Kohtule arusaadavalt soovib taotleja saada e-toimiku haldajalt teavet, mis võimaldaks tuvastada isiku, kes sisenes 26. detsembril 2024 ja 5. jaanuaril 2025 kl 21.27 tema e-toimiku kontole. 2.1. E-toimiku menetlemise infosüsteem on kohtumenetlustes menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (TsMS § 601 lg 1, HKMS § 87 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku § 210 lg 1, väärteomenetluse seadustiku § 811 lg 1). Kuna riik viib kohtumenetlusi läbi avalikes huvides ning kohtumenetlust reguleerivad avaliku õiguse normid, on e-toimikus sisalduvate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle tekkiv vaidlus avalik-õiguslik. Seepärast kuulub ka praeguses asjas esitatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). 2.2. X-i menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks jääb läbi vaatamata, kuna riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tasumise kohustust haldusasjas eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel. 2.3. Üldjuhul kogub kohus tõendeid kaebuse esitamise järel toimuvas kohtumenetluses (TsMS § 236 lg 2 koosmõjus HKMS § 56 lg-ga 2 ja HKMS § 28 lg 4). Erandina võimaldab HKMS § 56 lg 3 kohtul menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks TsMS §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus korraldada eeltõendamismenetluse juhul, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sama säte näeb ette, et enne kohtumenetluse algatamist võib eeltõendamismenetluse korraldada üksnes mõjuval põhjusel. Taotleja ei ole taotluses märkinud, et tal oleks taotluses esitatud asjaoludel mõni haldusõiguslik menetlus pooleli. Seega puudub vastaspool TsMS § 244 lg 1 tähenduses, kellelt kohus saaks eeltõendamismenetluse kohta seisukoha küsida. 2.4. Kohus saaks taotluse rahuldada juhul, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda ning kui taotlejal on tõendite enne kohtumenetlust kogumiseks mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul pole nimetatud eeldused praeguses asjas täidetud. Eeltõendamismenetlus on mõeldud üksnes sellisteks olukordadeks, kus on põhjust eeldada, et isiku õiguste kaitse seisukohalt olulised asjaolud võivad jääda vastasel juhul tõendamata. Tõendeid, mida on võimalik ja otstarbekas koguda haldusmenetluses, vaidemenetluses või kaebuse lahendamise käigus kohtumenetluses, ei ole asjakohane koguda enne kohtuvaidlust eeltõendamismenetluses. Praegusel juhul puudub teave, et taotleja oleks esitanud seoses samade asjaoludega mõnele riigiasutusele haldusmenetluse alustamise taotluse ning haldusorgan oleks keeldunud tõendeid kogumast. Samuti pole taotleja esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust hinnanguks, et taotleja e-toimiku konto kasutamise andmed võiksid kaduma minna või neid oleks hiljem raske kasutada. Seega pole tõendite kogumine enne kohtumenetlust taotleja õiguste kaitseks vajalik. 2.5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 alusel rahuldamata. Kohus selgitab taotlejale, et Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määrusega nr 111 vastu võetud „E-toimiku süsteemi asutamise ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse“ § 4 lg 2 p 9 2

3-25-78 kohaselt on e-toimiku üheks volitatud töötlejaks vangla. Volitatud töötleja tagab e-toimiku andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele (määruse § 6 p 5). Järelevalvet e-toimiku pidamise üle teostab Justiitsministeerium, kes on ühtlasi e-toimiku süsteemi vastutav töötleja (vt nt TsMS § 601 lg 4 ning määruse § 20 lg 1). Oma pädevuse piires teostab järelevalvet ka Andmekaitse Inspektsioon. Taotlejal on võimalik esitada tõendi kogumise taotlusi haldus- ja vaidemenetluse või kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluse käigus haldusorganile ning kaebuse menetlemise käigus kohtule. 3. X on esitanud ka riigi õigusabi andmise taotluse. Taotluse kohaselt ei suuda ta ennast ise tsiviilmenetluses esindada, sest kõnealune kaasus on tema jaoks juriidiliselt keeruline ning tema esitatud kaebuste rohkuse tõttu on tal raske erinevate menetluste materjalides adekvaatselt orienteeruda. Ta taotleb riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks. Tsiviilasja menetluses esindaja määramise taotluse lahendamiseks puuduks halduskohtul pädevus ning taotlus tuleks jätta läbi vaatamata (RÕS § 10 lg-d 1 ja 2). Kuna X pöördus kohtusse sooviga saada e-toimiku haldajalt teavet tema e-toimiku kontot kasutanud isiku kohta ning ta on eeltõendamismenetluse algatamise taotluse juba esitanud, mõistab kohus, et X taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja haldusmenetluses õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p-d 6 ja 8), ning lahendab järgnevalt nimetatud taotluse. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi haldusmenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuna X on kohtule teadaolevalt esitanud vanglale hulgaliselt taotlusi, on tal olemas arvestatav haldusorgani poole pöördumise kogemus. Ka praeguses asjas on ta suutnud esitada arusaadava sisuga taotluse. Haldusmenetluses on haldusorganil ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mis aitavad taotlejal oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et tal on pooleli paljud vaidlused, mistõttu ta ei suuda nende materjalides orienteeruda, ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Isikul on endal võimalik otsustada, millised vaidlused ta algatab ning millistesse neist ta oma aega enim panustab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 4. X on taotluses märkinud, et ta palub avaldada kaebuse e-toimikus ja määruse Riigi Teatajas. Kohus selgitab, et vastavad toimingud teeb kohus seaduse alusel isiku taotlusest sõltumata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3