1-09-8853/161-09-8853/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2011-10-07

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 (6) Kriminaalasi nr 1-09-8853 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.oktoober 2011.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-8853 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Tõlk Natalja Tselikova Prokurör Alar Häidberg Kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, advokaat Anne Vissak Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksandr Dak*i tingimisi enne tähtaja lõppemis...

(6) Kriminaalasi nr 1-09-8853

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.oktoober 2011.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-8853 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Tõlk Natalja Tselikova Prokurör Alar Häidberg Kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, advokaat Anne Vissak Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksandr Dak*i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aleksandr Dak, ik 35111110321, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada Aleksandr Dak Tallinna Linnakohtu 04.11.2005.a. otsusega mõistetud karistuse 10 aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 10 kuud.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni 28.juuli 2013.a.

Kohustada Aleksandr Dak*i katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

(6) registreerimisele 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg.2 p.5,8,7,9 alusel määrata Aleksandr Dak*ile katseajaks järgmised lisakohustused: 1.pöörduda peale vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga saada kontrolli alla nihestunud mõtlemis- ja käitumisviis; 2. alluda ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist; 3.määratleda suhtlemisringkond (vajadusel isikud nimeliselt) koostöös kriminaalhooldajaga; 4.mitte viibida lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring; 5.osaleda sotsiaalabiprogrammis, s.h. läbida individuaalprogramm „Õige Hetk“. Määrata Aleksandr Dak kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Aleksandr Dak suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 lg.2 alusel hakata Aleksandr Dak katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Dak karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 18.07.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Aleksandr Daki kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tallinna Linnakohtu 04.11.2005.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-183/04 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2006.a otsusega nr 1-04-15) tunnistati Aleksandr Dak süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Karistusaja algus 29.07.2003.a, karistusaja lõpp 29.07.2013.a.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Daki on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab samuti kolmandat korda. Karistused on kõik seksuaalkuritegude eest. Kuritegude ohvriteks olid nii naissoost täiskasvanud kui ka alaealised isikud. Kuritegude dünaamika ja muster on jäänud samaks. Kinnipeetav on läbinud 04.02. - 25.02.2009 sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, läbi on viidud mitmed vestlused kinnipeetava plaanide ja kavatsuste suhtes vabanemisel. Kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub Aleksandr Dak enda sõnul elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elavad tema tuttavad xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxi. Alternatiivina on võimalus asuda elama üüripinnale, täpselt aadressi vestlusel peast nimetada ei osanud, vaid viitas, et see asub xxxxxxxxxxxxxxxx tänaval. Elukoht ja selle tingimused ei ole põhjuseks teistlaadse kuriteo sooritamiseks, vaid on võimaluseks ja kohaks uuele seksuaalkuriteole. Omab kõrgharidust (standardid ja mõõteriistatehnika), mille omandas kaugõppe vormis Moskva Ülikoolis 1976.

(6) aastal, töötades samal ajal Eestis. Aleksandr Dak on töötanud enda sõnul peamiselt insenerina, vahetult enne vangistust tegeles väidetavalt ettevõtlusega, mille raames täitis kas projektijuhi või ülemuse ülesandeid omaenda firmas OÜ „TaDak“. Enne vangistust oli Aleksandr Dak enda sõnul majanduslikult kindlustatud, oli end ise n-ö üles töötanud. Vangistuses on välja töötanud mitmeid ideid, millest kaks on õnnestunud patenteerida. Patendi müümine vabaduses tagaks sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse. Aleksandr Daki sõnul ollakse ärimaailmas tema ideedest huvitatud. Majanduslikud toimetulekuoskused näivad olevat ettenägelikud ja paindlikud. Tartu Vangla andmeil on seisuga 04.07.2011.a vabanemisfondis 834,06 eurot, nõudeid ei ole. Vahemikus 08.01.2007-01.12.2009, 24.08.-24.11.2010 ja 25.03.2011 kuni käesolevani töötab vangistuses majandustöödel. Kehtiv töövõtuleping OÜ Landaroga alates 01.01.2010 (vangla ei vahenda antud tööd), tõlk-konsultandina. Sotsiaalvõrgustikku kuuluvad abikaasa, sõbrad ja tuttavad, kes toetavad nii materiaalselt kui ka moraalselt. Varasemat elukäiku arvestades näib olevat võtnud elus riske, mille tagajärgedega ei ole arvestanud. Abikaasa xxxxxxxxxxx elabxxxxxxxxx, teised sugulased elavad xxxxxxxxx. Lapsi enda sõnul ei ole. Kinnipeetav on väga hea suhtlemisoskusega, mis võimaldab tal oma ohvritega saavutada hea kontakti. Alakseandr Daki sõnul ei ole alkoholi tarvitanud 1973. aastast. Vestlusel väljendas, et vangistuses temapoolne tegevus (patendid ja nende müük) on eesmärgiga aidata parandada ühiskonna olukorda ning läbi selle saavutada teiste silmis rehabiliteeritud ja kasuliku indiviidi staatus. Samas vestlusel väldib kannatanute teemat ja kuritegusid ning püüab näidata ennast paremas valguses, pisendades enda osa nendes. Oma füüsilist tervist hindab subjektiivselt keskmisest halvemaks, tunnistab, et igapäevaseid toiminguid tema tervislik seisund ei piira. Orientatsioon ruumis, ajas ja isikus adekvaatne, psüühikahäireid diagnoositud ei ole. Vangistuse jooksul on korduvalt käinud psühhiaatri vastuvõtul, mille tulemusena oli määratud ravi, kuid käesoleval hetkel hindab oma psüühilist seisundit keskmisest paremaks ja ei näe vajadust psühhiaatriga koostöö jätkamiseks vanglas. Alaksandr Dakil on kõrged kognitiivsed võimed ja hea suhtlemisoskus, mis aitavad tal valida erinevates olukordades sobiva käitumisviisi ja vastavalt sellele kohanduda. Samal ajal kasutas instrumentaalset agressiivsust ja sundis naissoost ohvreid seksuaalvahekorda. Kuritegude teemal vestlema motiveeritud ei ole ning esitab informatsiooni moonutatud kujul. Kinnipeetav käitub alati ühetaoliselt, kuritegude muster ja vägivaldsuse aste on samad. Aleksandr Dak ei ole hoolimata kahest pikast vanglakaristusest, teinud järeldusi, vaid on käitunud samaselt eelnevaga. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 9%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23-40%. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et otstarbekas oleks Aleksandr Dak vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega üheks aastaks. Kriminaalhooldaja hinnangul on Aleksandr Daki uue kuriteo riskifaktoriks tema nihestunud seksuaalkäitumine/mõtlemine ja soodusteguriks võib lugeda piiranguteta liikumist vabaduses. Sellest tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilist valvet üheks aastaks. Elektroonilise valve kohaldamine koos range ajakavaga tagaks kontrolli Aleksandr Daki käikude üle ka peale vabanemist. Lisaks tuleks määrata Aleksandr Dakile lisakohustused: alluda ettenähtud ravile, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Nihestunud mõtlemis- ja käitumisviisist vabanemiseks või selle kontrolli alla saamiseks oleks otstarbekas kohustada Aleksandr Daki pöörduma peale vabanemist kahe kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule, samuti kohustada Aleksandr Daki mitte viibima lõbustusasutustes ning suurtel rahvakogunemistel, et vähendada uute tutvuste loomise võimalust alaealiste tütarlastega. Soovituslik oleks läbida kuritegeliku käitumise muutumist motiveeriv individuaalprogramm „Õige Hetk“.

(6)

Kriminaalhooldaja teatas kohtule 31.augustil, et korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs elav xxxxxxxxxxxxx on teatanud, et nad saavad A.Daki enda juurde elama võtta alles peale 17.septembrit, kuna selle ajani on neil korteris külalisi kogu maailmast seoses korteriomaniku suure juubeliga. Seetõttu ei oleks A.Dakil vabanemisel täidetud elektroonilise järelevalve tingimus- elukoht, kuhu paigaldada elektroonilise järelevalve seade. Kohtuistungil 01.09.2011.a süüdimõistetu avaldas, et ta soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla, et oleks tugevam kontroll. Sotsiaalprogrammides peab vajalikuks osaleda. Elama asub xxxxxxxx isikute juurde, keda tunneb juudikogukonna kaudu. A.Daki sõnul on tal töö tema enda firmas, teeb ka patendialast tööd ja tegeleb konsultandina. Tööd teeks kodunt lahkumata. Sissetulek tööst on ka vangistuse ajal. A.Daki sõnul ei soovi ta enam xxxxxxxxxxx elama minna. Vangistuse ajal on suhelnud psühhiaatri ja psühholoogiga, teda on esmakordselt õpetatud vaatama elule teisest vinklist. Prokurör leidis, et asja saab lahendada ootamata 17.septembrit. Kaitsja palus asja arutamise edasi lükata, kui elukoha puudumine enne 17.septembrit A.Daki olukorda halvendaks. Kohus lükkas asja läbivaatamise 06.oktoobrile.

Kohtuistungil 06.oktoobril taotles Aleksandr Dak enda vabastamist elektroonilise järelevalve alla. A.Dak selgitas, et tal on vabanemisfondis raha ja ka oma teenitud raha arvel, seega vabanemisel on tal piisavalt vahendeid, et toime tulla. Ta on nõus võtma kõik kriminaalhooldaja poolt soovitatud lisatingimused, psühholoogiga töö oleks hea. See aitaks tal kohaneda, psühholoogid vanglas õpetasid teda elu teisiti nägema ja mõistma, kuidas teised inimesed teda näevad. Aga ta arvab, et tuleks oma käitumise kontrollimisega toime ka ilma psühholoogi abita. Kriminaalhooldaja on tõsiselt huvitatud aitama. A. Dak on käinud vanglast väljas elektroonilise järelevalve seadmega ja teab, kuidas see fikseerib iga liikumise. Ta on nõus seadme järelevalve alla vabanema. Kohustus mitte käia rahvakogunemistel ja lõbustusüritustel sobiks Dakile. Ta üldse ei soovi inimestega kokku puutuda, on piinlik otsa vaadata. Kindlasti ta enam kuritegusid toime ei pane ja just selliste kuritegude tõttu on ta vanglas elanud läbi sellise põrgu, et seda tunnet jätkub kogu eluks. Prokurör kohtuistungil toetas A.Daki ennetähtaegset vabastamist. Pikka aega vangistuses viibinule on resotsialiseerumiseks kõrvaline abi ja kriminaalhooldus vajalikud. Vanuse tõusuga peaks olema langenud ka isiku seksuaalne aktiivsus, ka see vähendab riske. Määrata tuleks elektrooniline järelevalve ja kõik kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused. Kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev taotles A.Daki vabastamist ennetähtaegselt. On kogu ühiskonnale parem, kui A.Dak vabastatakse nüüd sellistel tõhusatel tingimustel ja kontrolliga kui 2 aasta pärast ilma igasuguse järelevalveta. A.Daki vanuse tõttu võiks välistada selleliigiliste kuritegude toimepanemise tulevikus. Kaitsja advokaat Anne Vissak leiab, et A.dak tuleb vabastada elektroonilise järelevalve alla. Käitumisele vangistuses ei ole Daki puhul midagi ette heita. Psühholoogide poolt antud abist on Dak juba kasu tundnud ja seda võimalust tuleks jätkata. Selline abi oleks ka garantiiks, mis välistab uute kuritegude toimepanemise. Ka elektrooniline järelevalve kujutab endast garantiid ühiskonnale.

Kohtu seisukohad

Aleksandr Dak on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest: KarS § 76 lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku

(6) § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Tallinna Linnakohtu 04.11.2005.a otsusega mõisteti Aleksandr Dakile karistus, millest KarS § 76 lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) sai täis 28.07.2008.a. KarS § 76 lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) täitus 20.07.2011.a. Aleksandr Dak on 03.06.2011.a andnud lisaks nõusoleku ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on käesolevaks ajaks Aleksandr Dakil saabunud KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (20.07.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

On ilmne, et A.Daki poolt toime pandud kuriteo asjaolud (34 vägistamise episoodi, milles 7 kannatanut olid alaealised) ja tema varasem elukäik ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohus on seisukohal, et A.Daki ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on õigustatud nende tagajärgede saabumisega, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kriminaalhooldaja ettekande, Tartu Vangla iseloomustuse ja kohtule esitatud muude materjalide põhjal on kohtul võimalik konstateerida, et A.Dakil on olemas vabanemisel elamispind xxxxx, kuhu saab paigaldada elektroonilise järelevalve seadme. Tal on olemas töökoht juba praegu vangistuse ajal, ta töötab praegu OÜ-s Landare ja kavatseb jätkata seda tööd ka edaspidi. Tööandja on töötamist kinnitanud ja nõus töösuhet jätkama. Lisaks sellele on A.Dakil temale kuuluv äriühing, mille ta loodab panna kasumit teenima mõne kuu jooksul vabanemisest. Sellega on A.Dakil vabanemise puhuks täidetud materiaalsed eeldused toimetulekuks. Vabanemisel asub A.Dak elama oma rahvuskogukonna liikmete juurde. Need kaks isikut (üks 90-aastaseks saanu ja teine TÜ –s töötav) jäävad korterisse elama ka siis kui A.Dak vabaneb. Sellega on loodud tingimused vahetuks suhtlemiseks sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisega isikutega kohe vabanemisel. Lisaks neile on A.Dakil jätkunud suhted oma sugulastega. Kohus peab vajalikuks osutada, et korteris elavad xxxxxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx on teatanud kohtule 31.augustil, et kohe ei ole A.Dakil võimalus nende juurde elama asuda ja see võimalus saabub 17.septembril. 16.septembril saabus kohtule kirixxxxxxxxxxxx selle kohta, et 17.septembril lahkuvad sugulased Iisraelist ja alates 18.septembrist on nende juures tuba A.Daki jaoks vaba. Selline käitumine isikute poolt, kelle juurde vabaneja peaks elama asuma, näitab kõrget vastutustunnet seaduse ja esitatavate nõuete ees ja vastutustundlikku suhtumist ennetähtaegse vabanemisega seonduvasse. Kohus järeldab sellest, et elukoha saamine ennetähtaegsel vabanemisel selliste isikute juurde on positiivne eeldus kriminaalhoolduse edukale kulgemisele ja ühiskonda õiguskuulekale tagasipöördumisele.

Kohus märgib, et kõik need formaalsed eeldused- elukoht, head töötamisvõimalused ja head suhted lähedaste ja mitte nii lähedaste isikutega- on olnud täidetud Aleksandr Daki kogu vabaduses viibimise perioodil ja mitmete raskete kuritegude sooritamise põhjuseks ei ole olnud materiaalsete võimaluste puudumine või muude materiaalsete nõudmiste rahuldamatus. A.Daki kuritegude toimepanemise põhjuseks on tõenäoliselt nihestunud seksuaalkäitumine, sellega kohandunud mõtlemis- ja käitumisviis. Need on nihked psüühikas, mis vajavad asjatundlikku spetsiifilist abi ja neid ei pruugi olla võimalik ületada karistusõiguslike

(6) vahenditega, s.t. vangistuse kandmisega. Sellisele nihestunud käitumisele, mida ei ole suudetud muuta karistusõiguslike vahenditega, osutab ka fakt, et A.Dak on varem- 1980.aastal ja 1990.aastal karistatud samaliigiliste süütegude eest vangistusega 11 aastat ja 9 aastat ja käesolev karistus on tal kolmas pikaajaline vangistus samaliigiliste süütegude eest. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks, et riik rakendaks isiku ühiskonnaohtliku käitumise ümberkujundamiseks ja ohtlikkuse elimineerimiseks ka muid võimalikke vahendeid ja vajadusel sundi, mis karistusõiguse raames võimalik rakendada on. Sellisteks võimalusteks on isiku allutamine kohtu määratud korras ravile, sekkumine tema suhtlusringkonna valikusse, tema liikumis- ja suhtlemisvõimaluste määramine. Kohus on seisukohal, et ei ole õigustatud nende vahendite kasutamatajätmine riigi poolt, mis on tema käsutuses isiku allutamiseks ühiskonnas aktsepteeritavatele käitumisviisidele. Pärast karistusaja täielikku ärakandmist puuduvad (tänase päeva seisuga) riigil võimalused vabanenu üle järelevalve teostamiseks, tema suhtlusringkonna määramiseks ja tema allutamiseks teraapiatele või muule ravile. Seetõttu, tagamaks süüdimõistetu efektiivne mõjutamine, tema allutamine ravile ja kontroll tema üle ka pärast vabanemist vangistusest, peab kohus põhjendatuks A.Daki vabastamist nüüd ennetähtaegselt. A.Dakil jääb kanda karistusaeg 1 aasta ja rohkem kui 9 kuud, mis on katseajana vajalik, et selle kestel teatud muutusi saavutada. Samas on see aeg piisav, et omada tähendust karistuse uuesti täitmisele pööramisel ja ennetähtaegse vabastamise edasilükkamine ei pruugi sedavõrd mõju omada. Kõiki neid asjaolusid arvestades vabastab kohus A.Daki karistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määrates elektroonilise järelevalve tähtaja 10 kuud lähtub kohus sellest, et maksimaalne võimalik elektroonilise järelevalve tähtaeg on 12 kuud (KarS § 751lg.3) ja seda tähtaega on võimalik vajadusel 12 kuuni pikendada (§ 751 lg.5).

Kohtunik Ülle Raag