2-23-10262/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10262

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. P. vastu võla nõudes

3955,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja: V. P. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 225,79

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 57,29 eurot ja viivis alates 20.07.2023

arvestatuna põhinõudelt (225,79 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse

esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 19.07.2023 esitatud hagiavalduse ja 23.01.2024 esitatud seisukoha kohaselt sõlmisid V.

P. (kostja) ja B OÜ (edaspidi krediidiandja) 19.02.2018 laenulepingu nr xxxx

krediidikulukuse määraga 56,43% aastas, mille alusel sai kostja laenu summas 1000

eurot. 26.04.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse

määraga 56,40% aastas, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 146 eurot.

19.09.2018 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga

56,42% aastas, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 225 eurot. 2.11.2018

sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga 56,42%

aastas, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 214 eurot. 17.02.2019 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga 56,42% aastas, mille

alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 525 eurot. 17.03.2019 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga 56,41% aastas, mille alusel sai

kostja täiendavalt laenu summas 1110 eurot. 17.06.2019 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga 56,39% aastas, mille alusel sai

kostja täiendavalt laenu summas 495 eurot. 5.09.2019 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga 56,43% aastas, mille alusel sai

kostja täiendavalt laenu summas 630 eurot. 8.01.2020 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr xxxx krediidikulukuse määraga 56,43% aastas, mille alusel sai

kostja täiendavalt laenu summas 614 eurot. Kostja kohustus laene tagastama kokku

lepitud maksegraafikute alusel.

Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 4959 eurot. Kostja on teostanud

tagasimakseid summas 4733,21 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx on refinantseerimislepingud, millega

refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud

eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal

moel, s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on

kostja põhivõlg summas 225,79 eurot.

2. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 23,6% aastas. Laenulepingu

alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 21.03.2018 kuni lepingu lõppemiseni

s.o 22.07.2020 summas 552,46 eurot. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku

intressimääras 44,9% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast

26.04.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 146 eurot lepingus

kokku lepitud intressimäära järgi summas 146,99 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 45% aastas. Hageja arvestab

intressi laenu väljastamise päevast 19.09.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020

laenusummalt 225 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi summas 186,53 eurot.

Kostja intressi tasunud ei ole. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku

intressimääras 45% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 2.11.2018

kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 214 eurot lepingus kokku lepitud

intressimäära järgi summas 165,81 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Laenulepingus nr

xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 45% aastas. Hageja arvestab intressi laenu

väljastamise päevast 17.02.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt

525 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi summas 337,51 eurot. Kostja intressi

tasunud ei ole. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,9%

aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 17.03.2019 kuni lepingu

ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 1110 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära

järgi summas 673,77 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Laenulepingus nr xxxx leppisid

pooled kokku intressimääras 44,7% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise

päevast 17.06.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 495 eurot

lepingus kokku lepitud intressimäära järgi summas 243,36 eurot. Kostja intressi tasunud

ei ole. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 43,4% aastas. Hageja

arvestab intressi laenu väljastamise päevast 5.09.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni

22.07.2020 laenusummalt 630 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi summas

240,79 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku

intressimääras 44% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 8.01.2020

kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 614 eurot lepingus kokku lepitud

intressimäära järgi summas 145,41 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx on

refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja

lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab

hageja nõuet kostjale kasulikumal moel. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus

kokku summas 2692,63 eurot.

3. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Pooled on kokku leppinud, et

lepingutasu laenulepingu nr xxxx sõlmimise eest on 35 eurot, laenulepingu nr xxxx

sõlmimise eest 209,15 eurot, laenulepingu nr xxxx sõlmimise eest 248,25 eurot ja

laenulepingu nr xxxx sõlmimise eest 281,97 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingutasu

kokku 774,37 eurot, mida kostja tasunud ei ole.

4. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist summas 50 eurot.

5. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 159,36 eurot.

Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja viivist kostjale kasulikumal moel

algses laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras, s.o 23,6% aastas kogu põhivõla summalt 225,79 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 23.07.2020 kuni hagi esitamiseni 19.07.2023.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 20.07.2023 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,6% aastas.

6. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis 7.07.2020 B OÜ

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei täitnud oma kohustust ka täiendava

tähtaja jooksul, mistõttu ütles B OÜ lepingud üles 22.07.2020. B OÜ loovutas 11.03.2021

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandaja omandas teabe muuhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlustes esitatud andmete ja avalike

andmebaaside põhjal. Krediidiandja analüüsis saadud teavet kogumis vastavalt seadusele

ja krediidiandja sise-eeskirjadele. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud

mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal

kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema

suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine

netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised

kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja hindas tarbija

krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt

edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise

põhimõtetest.

Kostja vastuväited

8. Kohus toimetas hagi kostjale isiklikult kätte 28.11.2024 ja hageja seisukoha luges kohus

kostjale kättetoimetatuks 18.12.2024. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 13.11.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

10. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

11. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

14. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 225,79 eurot,

intressi 2692,63 eurot, lepingutasu 774,37 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 159,36 eurot ja

viivised alates 20.07.2023 kuni põhinõude summas 225,79 eurot täitmiseni 23,6% aastas.

15. Hagiavaldusest nähtub, et B OÜ ja V. P. sõlmisid 19.02.2018 laenulepingu nr xxxx (dtl

11), mille alusel maksti kostjale välja laenu summas 1000 eurot (dtl 12), 26.04.2018

sõlmisid B OÜ ja V. P. refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 14), mille alusel mille alusel

sai kostja täiendavalt laenu summas 146 eurot (dtl 15), 19.09.2018 sõlmisid B OÜ ja V.

P. refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 17), mille alusel mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 225 eurot (dtl 18), 2.11.2018 sõlmisid B OÜ ja V. P.

refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 20), mille alusel mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 214 eurot (dtl 21), 17.02.2019 sõlmisid B OÜ ja V. P.

refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 23), mille alusel mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 525 eurot (dtl 24), 17.03.2019 sõlmisid B OÜ ja V. P.

refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 26), mille alusel mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 1110 eurot (dtl 27), 17.06.2019 sõlmisid B OÜ ja V. P.

refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 29-30), mille alusel sai kostja täiendavalt laenu

summas 495 eurot (dtl 31), 5.09.2019 sõlmisid B OÜ ja V. P. refinantseerimislepingu nr

xxxx (dtl 33-35), mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 630 eurot (dtl 36),

8.01.2020 sõlmisid B OÜ ja V. P. refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 38-40), mille

alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 614 eurot (dtl 41). Tegemist on

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai

laenu väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel

täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingute

üldtingimuste punktile 8.1 oli

kostjal

kohustus laenu tagastada kooskõlas

maksegraafikuga (dtl 49). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud

tagasimakseid vastavalt lepingutele kogusummas 4733,21 eurot (dtl 13, 16, 19, 22, 25,

28, 32, 37, 42).

16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2017 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,81%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

18,81% = 56,43%. Kostjale 19.02.2018 laenulepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi

kulukuse määr oli 56,43% aastas (dtl 11), 26.04.2018 refinantseerimislepingu nr xxxx

alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 56,40% aastas (dtl 14), mis ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

19,97% = 59,91%. Kostjale 19.09.2018 refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud

laenu krediidi kulukuse määr oli 56,42% aastas (dtl 17), 2.11.2018

refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 56,42%

aastas (dtl 20), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

20,01% = 60,03%. Kostjale 17.02.2019 refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud

laenu krediidi kulukuse määr oli 56,42% aastas (dtl 23), 17.03.2019

refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 56,41%

aastas (dtl 26), 17.06.2019 refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi

kulukuse määr oli 56,39% aastas (dtl 29), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

19,37% = 58,11%. Kostjale 5.09.2019 refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 56,43% aastas (dtl 33), mis ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

20,61% = 61,83%. Kostjale 8.01.2020 refinantseerimislepingu nr xxxx alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 56,43% aastas (dtl 38), mis ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17. Krediidiandja ütles laenulepingu nr xxxx, millega refinantseeriti lepingut nr xxxx,

millega omakorda refinantseeriti lepingut nr xxxx, millega omakorda refinantseeriti

lepingut nr xxxx, millega omakorda refinantseeriti lepingut nr xxxx, millega omakorda

refinantseeriti lepingut nr xxxx, millega omakorda refinantseeriti lepingut nr xxxx,

millega omakorda refinantseeriti lepingut nr xxxx, millega omakorda refinantseeriti

lepingut nr xxxx, üles 22.07.2020 (dtl 43) ning 11.03.2021 teavitati kostjat nõude

loovutamisest hagejale (dtl 59). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele

vastuväiteid esitanud ei ole.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

20. Kohus selgitas 15.12.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 156-158).

21. Hagiavaldusest, seisukohast kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. 19.02.2018 laenulepingu sõlmimise

eelselt esitatud laenutaotluse kuni 05.09.2019 refinantseerimislepingu sõlmimise eelselt

esitatud laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1900 eurot ja kohustused

290 eurot, sh finantskohustused 150 eurot ja muud kohustused 140 eurot, kostjal oli 1

ülalpeetav (dtl 115-122). 08.01.2020 refinantseerimislepingu sõlmimise eelselt esitatud

laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 2900 eurot ja kohustused 290

eurot, sh finantskohustused 150 eurot ja muud kohustused 140 eurot ning 1 ülalpeetav

(dtl 110).

Hagi kohaselt selgus krediidiandja analüüsi tulemusena, et kostja igakuine netosissetulek

on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad,

kui kostja sissetulekud. Hageja on esitanud kostja sissetulekute kontrollimise

tõendamiseks krediidivõimelisuse hindamise selgitused (dtl 89-100), kuid tõendist ei

nähtu, kelle pensionikonto sissemakseid on hinnatud, seega ei saa kohus lugeda

tõendatuks hageja väidet, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse

rahuldamiseks. Lisaks on krediidiandja kontrollinud andmeid kolmandate osapoolte

andmebaasidest – Krediidiinfo ja Taust.ee maksehäireregistritest ja väljaandest

Ametlikud Teadaanded (dtl 101-102), kuid teabe saamine kostja kohta on tõendist

tuvastatav vaid lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx osas. Hageja on esitanud ka tõendi, mille

kohaselt lepingu nr xxxx puhul ei küsitud kostja pangakonto väljavõtet sise-eeskirja

alusel (dtl 195).

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta

ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei ole

tõendatud, et oleks kontrollitud infot kostja sissetuleku, kõikide kohustuste, sh finants- ja

majapidamiskulude kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja

krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest

ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem

kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku

igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole.

Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest

selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

24. Kostjale on tehtud laenu väljamakseid 4959 eurot. Hageja on arvestanud kõik kostja

tagasimaksed 4733,21 eurot põhiosa katteks ja palub kostjalt välja mõista tagastamata

põhiosa summa 225,79 eurot (4959-4733,21). Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista

laenulepingute järgne põhivõlgnevus summas 225,79 eurot.

25. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates 1. osamaksest

21.03.2018 kuni lepingu lõppemiseni s.o 22.07.2020 summas 552,46 eurot lepingus

kokku lepitud intressimäära (23,6% aastas) järgi. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist

lepingu nr xxxx alusel alates laenu väljastamise päevast 26.04.2018 kuni lepingu

ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 146 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära

(44,6% aastas) järgi summas 146,99 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu

nr xxxx alusel alates laenu väljastamise päevast 19.09.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni

22.07.2020 laenusummalt 225 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära (45% aastas)

järgi summas 186,53 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel

alates laenu väljastamise päevast 02.11.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020

laenusummalt 214 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära (45% aastas) järgi summas

165,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates laenu

väljastamise päevast 17.02.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt

525 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära (45% aastas) järgi summas 337,51 eurot.

Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates laenu väljastamise

päevast 17.03.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 1110 eurot

lepingus kokku lepitud intressimäära (44,9% aastas) järgi summas 673,77 eurot. Hageja

nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates laenu väljastamise päevast

17.06.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 495 eurot lepingus

kokku lepitud intressimäära (44,7% aastas) järgi summas 243,36 eurot. Hageja nõuab

kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates laenu väljastamise päevast

05.09.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 630 eurot lepingus

kokku lepitud intressimäära (43,4% aastas) järgi summas 240,79 eurot. Hageja nõuab

kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates laenu väljastamise päevast

08.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2020 laenusummalt 614 eurot lepingus

kokku lepitud intressimäära (44% aastas) järgi summas 145,41 eurot.

Kuna kohus tuvastas eespool, et laenulepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku

laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb

hageja intressinõue jätta rahuldamata.

26. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust

nõuda ka lepingutasusid summas 774,37 eurot ega sissenõudekulu 50 eurot.

27. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 159,36 eurot. Hageja märgib, et arvestab

viivist kostjale kasulikumal moel algses laenulepingus nr xxxx kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 23,6% aastas, kogu põhivõla

summalt 225,79 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 23.07.2020,

kuni hagi esitamiseni 19.07.2023. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates

20.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

23,6% aastas.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist laenulepingus nr xxxx kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 23,6% aastas, vaid kohus

mõistab kostjalt välja viivise põhivõlgnevuselt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates, s.o 23.07.2020, kuni hagi esitamiseni 19.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud viivise summas 57,29 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja

viivised alates 20.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 225,79 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 57,29 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt alates 20.07.2023 kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS §

163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda.

30. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik