2-23-135751/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-135751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-23-135751 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.01.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Tsiviilasi Primero Finance OÜ hagi M U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5143,78 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448), lepinguline esindaja C M Kostja: M U (isikukood xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta hageja, Primero Finance OÜ (registrikood 12401448) hagi kostja, M U (isikukood xxx) vastu täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-23-135751 ASJAOLUD 1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 30.10.2023 Harju Maakohtule hagi M U (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.10.2017 laenulepingu nr xxx. Kostja on 18.10.2021 esitanud laenuandjale taotluse lepingu muutmiseks ning pooled on leppinud kokku lepingu muutmises. Laenu summa tagastamata osa muudatuse jõustumisel oli 4956,59 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 25,20% ning krediidi kulukuse määras 26,92%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat laenulepingujärgset makset, mistõttu ütles hageja kostjaga lepingu peale edutut täiendava tähtaja andmist 15.03.2023 üles. Hagiavalduse kohaselt on kostja laenusumma katteks tasunud 815,18 eurot. 2. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4141,41 eurot, intressi 310,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 651,91 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. 3. Hageja selgitas, et kostja krediidivõimekus on hinnatud vastavalt kogutud andmetele. Kostja esitas 27.09.2017 laenutaotluse, kus märkis enda sissetulekuks 2800 eurot. Oma otsuses lähtus laenuandja Creditinfo andmetest, Rahvastikuregistri andmetest, Pensioniregistri andmetest, Primero Finance OÜ süsteemi andmetest ja kliendi poolt antud selgitustest ning samuti kontrolliti ka ametlikest teadaannetest antud klienti. Krediidivõimekuse hindamisel arvestas laenuandja kliendi sissetulekuks 2800 eurot. Majapidamiskuludeks arvestas laenuandja 483 eurot ning kohustusteks 0 eurot, Primero Finance OÜ osamakse on 261,27 eurot ning peale majapidamiskulude, kohustuste ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kliendile kätte 2055,73 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Ametlikud Teadaanded puudusid, ülalpeetavaid oli kaks. Kliendil oli Creditinfo andmetel kaks maksehäiret ning kliendi sõnul oli tal vaja veel tasuda 1000 eurot. PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. 5. Käesoleval juhul on võimalik iseenesest tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping (lisa 1 ja 2), kuid käesolev hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole toonud välja asjaolusid ega ka tõendanud, et krediidiandja täitis vastutustundlikku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole võimalik kohtul tuvastada, et intressi tasumise kokkulepe oli kehtiv. Hageja ei ole esitanud kohtule ka ümberarvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel. Selle tulemusel ei ole võimalik kohtul tuvastada, mis on sissenõutavaks muutunud põhivõlg (väljastatud krediit, millest lahutatud tarbija poolt tasutu võlasuhte raames; kas leping on kehtivalt üles öeldud) ning kas ja mis summas on võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest (kas leping on kehtivalt üles öeldud). Seega ei ole võimalik kohtul leida, et hagi kuuluks rahuldamisele ka osaliselt. 6. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

Tsiviilasi nr 2-23-135751 (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Krediidiandja peab kontrollima tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4 (VÕS § 4034 lg 4). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 7. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning sissetulekute tuvastamiseks ja kontrolliks tehti päring Eesti penisonikeskusesse. Krediidivõimekuse hindamisel arvestas laenuandja kliendi sissetulekuks 2800 eurot, majapidamiskuludeks 483 eurot ning kohustusteks 0 eurot. Samuti on hageja välja toonud, et kontrolliti Creditinfot, Rahavastikuregistrit, Ametlike Teadaandeid. 8. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 9. Kohus selgitas juba 30.09.2024 kohtunõudes ning jääb ka käesolevalt selle juurde, et hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, et krediidiandja oleks kontrollinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija muude kohustuste ja regulaarsete kulude suurust. Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma pangakonto väljavõtet küsimata ja seda analüüsimata. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest ja Pensionikonto päringust lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 55). Samuti on hageja ise välja toonud, et isikul oli laenu väljaandmise hetkel ka kaks maksehäiret. 10. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 11. Kohus andis hagejale 30.09.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 11.10.2024. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole nõuet ümber arvestanud. 12. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Samuti ei esitanud hageja ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-23-135751 13. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtul ei ole võimalik ümberarvestust esitamata selgitada välja, mis on põhjendatud põhivõlgnevuse summa ning kas ülesütlemine oli kehtiv (kas ülesütlemise ajaks oldi võlgnevuses kolme järjestikuse maksega), arvestades väljastatud krediiti ja tarbija tehtud kõiki tasumisi võlasuhte raames. Hageja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kohus ei saa ise ümberarvestust koostada hageja eest. Kuivõrd kohtu ette on toomata ümberarvestus ja selle kontrollimiseks vajalikud asjaolud, ei saa kohus jõuda ka järeldusele, et hageja nõuded sissenõutavaks muutunud viivise ega sissenõudmiskulu osas on põhjendatud. 14. Kuivõrd hageja ei esitanud ei asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet täideti ning hageja ei esitanud ka ümberarvestust, jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 16. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjal on võimalik esitada soovi korral menetluskulude nimekiri resolutsioonis märgitud tähtajal. 17. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud;

Tsiviilasi nr 2-23-135751 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik