2-24-123411/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123411

Tsiviilasi B2 Impact OÜ hagi R. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1121,60 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

esindajad

11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja: R. V. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

22.01.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R. V. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. V. (sikukood xxxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood

11542046) kasuks E AS ja kostja R. V. vahel 11.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr

xxxx tulenev põhivõlg 1291,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest 135,45 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuv

viivis põhinõudelt (1291,90 eurot) alates

23.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta menetluskulud 29% ulatuses R. V.i ja 71% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 560 eurot ja

mõista kostjalt R. V. (sikukood xxxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks välja 29% hageja menetluskuludest ehk 162,40 eurot. Kostja R. V.il rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

2-24-123411

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 18.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 5014,85 euro saamiseks. Kohus tegi 20.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 13.08.2024 määrusega

asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 30.08.2024 Harju Maakohtule hagi R. V.i vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 30.08.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS (esialgne krediidiandja)

ja kostja R. V. vahel 11.12.2021 sõlmitud krediidilepingu nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust

3529,43 eurot, intresse 917,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 518,53 eurot ja võla

sissenõudekulu 35 eurot.

4. Kostja ja E AS sõlmisid 11.12.2021 krediidilepingu nr xxxx tähtajatu krediidilimiidiga

4000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 55,67% aastas: krediidisumma 4000 eurot 12 kuuks,

intressimäär 38,90% aastas, viivisemäär 38,90% aastas, väljavõtutasu 124 eurot.

5. Kostja sai perioodil 11.12.2021 kuni 14.08.2022 krediiti kokku 9340 eurot, millest on

maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande

summast, st 155,72 eurot.

6. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab

igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et

kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt saadud krediit 4000,00 x 0,11% = 4,4 eurot päevas ning

see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st 4000/60 = 66,66 eurot).

7. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 8048,10 eurot, millest on

arvestatud põhiosa katteks 5810,57 eurot, intressi katteks 1682,36 eurot, meeldetuletustasu 30

eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 525 eurot.

2-24-123411

8. Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 29.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.03.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga 29.02.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o

15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 15.03.2024 lepingu üles,

kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

9. E AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 08.04.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le

(endine OK Incure OÜ).

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

10.1.

põhivõlg 3529,43 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 9340 eurot ning kostja

tegi tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 5810,57 eurot;

10.2.

intressid 917,04 eurot, s.o krediidijäägilt 3529,43 eurot perioodi 16.07.2023 kuni

15.03.2024 intressimääraga 38,90% aastas;

10.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 518,53 eurot (630,21 eurolt vähendab hageja

518,53 euroni) põhivõlgnevuselt 3529,43 eurot alates 16.03.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 30.08.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses

viivisemääras 38,90% aastas;

10.4.

võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 08.04.2024 kiri 25 eurot; 17.04.2024 kiri 5 eurot; 03.05.2024 kiri 5

eurot.

11. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 11.12.2021 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxxx

puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja avalikes

andmebaasides avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma

sisssetulekuks 2000 eurot kuus, kohustusteks 60 eurot kuus ja majapidamiskuludeks 400

eurot kuus. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse,

mille andmetel oli kostja igakuine sissetulek 535,86 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata

kohustusi. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole,

klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel

maksimaalne intressi makse kuus ca 132 (krediidilimiit 4000 eurot x 0,11% x 30 päeva)

eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,66 eurot, kokku 198,66 eurot. Pärast

krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

12. Hageja esitas 22.01.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 1291,90 eurot, sissenõutavaks muutund viivised 135,45 eurot (perioodi

16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest), võla sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuvad viivised

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2024.

13. Hageja selgitab, et kostja sai 14.08.2022 viimati krediiti 90 eurot, mistõttu algas

tagasimaksmise periood 2022. aasta septembris ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks

oleks olnud 2023. aasta augustis. Kostja tegi viimase tagasimakse 15.07.2023. Seega enne

lepingu ülesütlemist 15.03.2024 oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti

tagastanud ka hiljem, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja sai krediiti

2-24-123411

kokku 9340 eurot ja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kogusummas 8048,10 eurot,

mis arvestatuna põhiosa tagasimaksete katteks teeb kostja võlgnevuseks 1291,90 eurot.

14. Kostja R. V.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

20.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Kutse 22.01.2025

kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

25.10.2025, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse

viivise, sissenõudekulude nõude ja seadusjärgse edasiulatuva viivise osas vastavalt

ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

16. Kohus tuvastab, et kostja ja E AS sõlmisid 11.12.2021 krediidilepingu nr xxxx tähtajatu

krediidilimiidiga 4000 eurot (dtl 43) ja kostja sai perioodil 11.12.2021 kuni 14.08.2022

krediiti kokku 9340 eurot (dtl 49-124) ning tegi tagasimakseid kokku 8048,10 eurot (dtl 125-

134). Kostja ja E AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et E AS

(esialgne võlausaldaja) loovutas 08.04.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine

OK Incure OÜ) (dtl 140).

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

19. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

20. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse

laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades

jõukohane kuumakse alusel.

21. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

2-24-123411

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

22. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 11.12.2021 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxxx

puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja avalikes

andmebaasides avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks

2000 eurot kuus, kohustusteks 60 eurot kuus ja majapidamiskuludeks 400 eurot kuus.

Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse, mille

andmetel oli kostja igakuine sissetulek 535,86 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid

kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused maksehäireregistrist ja

Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Vaba tagasimaksega

leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt

kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse

kuus ca 132 (krediidilimiit 4000 eurot x 0.11% x 30 päeva) eurot, millele lisandub

krediidisumma tagasimakse 66,66 eurot, kokku 198,66 eurot. Pärast krediidikohustuste

tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Laenuandja jõudis

eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma

igakuisest sissetulekust kuumakseid.

24. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest

ja kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole

krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Hageja pole esitanud

andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud

arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja

krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks

laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes

Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on

sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus

väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased,

mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.

25. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 24-25), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

2-24-123411

27. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

28. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 3529,43 eurot, kuivõrd kostja sai

krediiti kokku 9340 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 5810,57

eurot.

29. Hageja 22.01.2025 ümberarvutuse (dtl 178-181) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue

kostja vastu 1291,90 eurot (9340-8048,10).

30. Hageja on tõendanud (dtl 50-124), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 9340 eurot, ja

et kostja on teinud tagasimakseid kokku 8048,10 euro (dtl 125-134) ulatuses.

31. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 29.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 135-137), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.03.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga 29.02.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o

15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15.03.2024 lepingu

ülesütlemise teatise (dtl 138-139), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 15.03.2024, võlgnevuses

kolme järjestikuse osamaksega (15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023), on lepingu ülesütlemine

15.03.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja 22.01.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista

kostjalt välja põhivõlgnevus 1291,90 eurot (9340-8048,10). Kohtu hinnangul on hageja

ümberarvutatud põhinõue 1291,90 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt

ja jätab põhinõude 2237,53 euro (3529,43-1291,90) ulatuses rahuldamata.

32. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 917,04 eurot, s.o krediidijäägilt

3529,43 eurot perioodi 16.07.2023 kuni 15.03.2024 intressimääraga 38,90% aastas. Kuivõrd

kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast

kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu

on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada

ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks

muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu

on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb

hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

33. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudelt 3529,43 eurot

viivised alates 16.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 30.08.2024 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 38,90% aastas ehk 518,53 eurot (630,21 eurolt

vähendab hageja 518,53 euroni). Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni

30.08.2024.

Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei

kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates

01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem

ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.

2-24-123411

34. Hageja poolt 22.01.2025 esitatud ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt

välja sissenõutavaks muutund viivised 135,45 eurot põhinõudelt 1291,90 eurot perioodi

16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab

hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1291,90 eurot

perioodi 16.03.2024 kuni 22.01.2025 eest 135,45 eurot (16.03.2024 kuni 30.06.2024 määraga

12,5% aastas 47,21 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 79,56 eurot,

01.01.2025 kuni 22.01.2025 määraga 11,15% aastas 8,68 eurot). Seega kohus rahuldab

viivisenõude osaliselt 135,45 eurot ja jätab viivisenõude 383,08 euro (518,53-135,45) ulatuses

rahuldamata.

35. Hageja nõuab 22.01.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 178) kohaselt ka edasiulatuvat

viivist põhinõudelt alates 31.08.2024 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (1291,90 eurot)

põhjendatud alates 23.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et ühe ja sama perioodi (31.08.2024 kuni

22.01.2025) eest ei saa viiviseid topelt arvestada.

36. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 08.04.2024 kiri 25 eurot; 17.04.2024

kiri 5 eurot; 03.05.2024 kiri 5 eurot.

37. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

38. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

39. Hageja on arvestanud hagi hinnaks 5000 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla

VÕS § 1132 lg 2 p 3.

40. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

41. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 08.04.2024 kiri 25 eurot; 17.04.2024 kiri 5 eurot; 03.05.2024

kiri 5 eurot. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt

sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

2-24-123411

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

43. Hageja nõuete kogusummaks oli 5000 eurot (3529,43+917,04+518,53+35). Kohus

rahuldas hageja nõude 1462,35 euro (1291,90+135,45+35) ehk ca 29% ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 29% ulatuses kostja ja 71% ulatuses hageja kanda.

44. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 560 eurot.

45. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 560 eurot.

46. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu 560 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 29% hageja menetluskuludest ehk

162,40 eurot.

47. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust.

48. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

50. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 20.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik