2-23-4174/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4174

Kohtuasi

FARM INKASSO OÜ hagi Dairy Trading House OÜ

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.11.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

FARM INKASSO OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

77 063,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja FARM INKASSO OÜ (registrikood 11057977),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja

Grete-Kai Teeäär

Kostja Dairy Trading House OÜ (registrikood 12520271),

lepinguline esindaja advokaat Sven Lass

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.11.2023 otsus muutmata.

2. Jätta FARM INKASSO OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud FARM INKASSO OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-4174

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. FARM INKASSO OÜ (hageja) esitas 16.03.2023 Harju Maakohtule Dairy Trading House

OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks rahasumma, mille

kostja saab Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-18012 tulenevate

Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kohustuste täitmiseks, kuid kokku mitte rohkem kui

69 740,94 eurot. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt müüsid Osaühing Raikküla Farmer (RF), OÜ Valgu Farmer (VF),

OÜ JÄRVAKANDI FARMER (JF) ja Osaühing Allika Farmer (AF) toorpiima

Tulundusühistule Laeva Piim (pankrotis) (LP). LP jättis piima ostuhinna tasumata, mistõttu

esitasid RF, VF, JF ja AF Tartu Maakohtule hagi, milles nõudsid LP-lt võlgnevuse tasumist

(tsiviilasi 2-17-18012). 14.01.2019 jõustus Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

17-18012, millega mõisteti LP-lt välja: a) RF kasuks põhinõue 68 692,86 eurot ja lisanduv

viivis; b) VF kasuks põhinõue 25 746,10 eurot ja lisanduv viivis; c) JF kasuks põhinõue 13

111,35 eurot ja lisanduv viivis; d) AF kasuks põhinõue 2615,35 eurot ja lisanduv viivis.

3. RF, VF, JF ja AF sõlmisid 06.04.2020 kostjaga nõude loovutamise lepingud, millega kostja

omandas kohtuotsusest tulenevad nõuded LP vastu järgmistel tingimustel: a) RF-i nõue LP

vastu hinnaga 43 753,42 eurot, millest 10% (4375,34 eurot) ostuhinnast on makstud ning 90%

(39 378,08 eurot) on maksmata; b) VF-i nõue LP vastu hinnaga 20 620,13 eurot, millest 10%

(2062,01 eurot) ostuhinnast on makstud ning 90% (18 558,13 eurot) on maksmata; c) JF-i

nõue LP vastu hinnaga 10 500,92 eurot, millest 10% (1050,09 eurot) ostuhinnast on makstud

ning 90% (9450,92 eurot) on maksmata; d) AF-i nõue LP vastu hinnaga 2615,35 eurot, millest

10% (261,54 eurot) ostuhinnast on makstud ning 90% (2353,81 eurot) on maksmata. Kokku

on kostja poolt tasumata 90% loovutamise hinnast ehk 69 740,94 eurot. Loovutamise

lepingute p 4.2 kohaselt kohustub kostja ülejäänud ostuhinna tasuma üksnes tingimusel, et

kohtuotsusest tulenev nõue kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud

raha maksma loovutuse hinnana RF-ile, VF-ile, JF-ile ja AF-ile kolme tööpäeva jooksul.

Seega kohustub kostja maksma nõude loovutajatele rahasummad, mille kostja saab

loovutusega saadud nõuete täitmisest kuid kokku mitte rohkem, kui 69 740,94 eurot.

4. 11.01.2021 kuulutati välja LP pankrot. LP pankrotihaldur on Kristo Teder. 02.02.2021

esitas kostja LP pankrotimenetluses LP vastu kohtuotsusest tuleneva nõude. LP

pankrotimenetluses ei ole käesolevaks ajaks koostatud jaotusettepanekut ega tehtud

võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks väljamakseid.

5. RF, VF, JF ja AF loovutasid 01.02.2023 loovutamise lepingutest tulenevad nõuded kostja

vastu kokku 69 740,94 eurot hagejale, sh: a) RF-i nõue kostja vastu 39 378,08 eurot; b) VF-i

nõue kostja vastu 18 558,13 eurot; c) JF-i nõue kostja vastu 9450,92 eurot; d) AF-i nõue

kostja vastu 2353,81 eurot.

2

2-23-4174

6. Nõue pole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise

lepingute p-s 4.2 kokkulepitud tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse

kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu. Samas on oht, et kostja ei täida oma kohustust hageja

ees, mistõttu on hagi esitatud enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja kahtleb kostja

võimekuses ja valmisolekus hageja nõuet rahuldada loovutamise lepingutes kokkulepitud

tingimustel. Samuti annab kostja varasem käitumine põhjust kahelda kostja soovis täita

kohustust vabatahtlikult.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja on kinnitanud, et täidab kõik 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingutest

tulenevad kohustused tähtaegselt. Olukorras, kus pole isegi teada, kas või mis summas

kostjale midagi tasutakse, on hagi esitamine kohtule ennatlik. Hagejal ei ole mõistlikult võttes

alust eeldada, et kostja oma kohustusi vabatahtlikult ei täida. Kõik hagis esitatud väited, et

kostja oma kohustust õigel ajal ei täida on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole ka

üheski oma kohtule esitatud menetlusdokumendis usutavaks teinud, et tal esineks mõistlik

põhjus kostjat mitte uskuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 14.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

10. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud:



RF, VF, JF ja AF müüsid toorpiima LP-le. LP jättis piima ostuhinna tasumata,

mistõttu esitasid RF, VF, JF ja AF Tartu Maakohtule LP-lt võlgnevuse ja viivise

tasumiseks. 14.01.2019 jõustus Tartu Maakohtu 05.03.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr

2-17-18012, millega mõisteti LP-lt välja: a) RF kasuks põhinõue 68 692,86 eurot ja

lisanduv viivis; b) VF kasuks põhinõue 25 746,10 eurot ja lisanduv viivis; c) JF

kasuks põhinõue 13 111,35 eurot ja lisanduv viivis; d) AF kasuks põhinõue 2615,35

eurot ja lisanduv viivis.



06.04.2020 sõlmisid kostja, RF, VF, JF ja AF nõude loovutamise lepingud, millega

kostja omandas kohtuotsusest tulenevad nõuded LP vastu järgmistel tingimustel: a)

RF-i nõude LP vastu hinnaga 43 753,42 eurot, millest 10% (4375,34 eurot) on

makstud ning 90% (39 378,08 eurot) on maksmata; b) VF-i nõude LP vastu hinnaga

20 620,13 eurot, millest 10% (2062,01 eurot) on makstud ning 90% (18 558,13 eurot)

on maksmata; c) JF-i nõude LP vastu hinnaga 10 500,92 eurot, millest 10% (1050,09

eurot) on makstud ning 90% (9450,92 eurot) on maksmata; d) AF-i nõude LP vastu

hinnaga 2615,35 eurot, millest 10% (261,54 eurot) on makstud ning 90% (2353,81

eurot ) on maksmata. Kostjal on kokku tasumata 90% loovutamise hinnast ehk 69

740,94 eurot. Loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt kohustub kostja ülejäänud

ostuhinna tasuma üksnes tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue kostjale tasutakse,

ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma loovutuse hinnana RF-ile,

VF-ile, JF-ile ja AF-ile kolme tööpäeva jooksul. Seega kostja kohustub maksma nõude

loovutajatele kõik rahasummad, mille kostja loovutusega saadud nõuete täitmiseks

saab, kuid kokku mitte rohkem, kui 69 740,94 eurot.



11.01.2021 kuulutati välja LP pankrot. LP pankrotihaldur on Kristo Teder. 02.02.2021

esitas kostja LP pankrotimenetluses LP vastu kohtuotsusest tuleneva nõude. LP

3

2-23-4174

pankrotimenetluses ei ole koostatud jaotusettepanekut ega tehtud võlausaldajatele

nõuete rahuldamiseks pankrotihalduri poolt väljamakseid.



16.02.2023 loovutasid RF, VF, JF ja AF nõude loovutamise lepingutest tulenevad oma

nõuded kokku summas 69 740,94 eurot kostja vastu hagejale: a) RF-i nõue kostja

vastu 39 378,08 eurot; b) VF-i nõue kostja vastu 18 558,13 eurot; c) JF-i nõue kostja

vastu 9450,92 eurot; d) AF-i nõue kostja vastu 2353,81 eurot.



Hagejal on kostja vastu nõue 69 740,94 eurot ehk loovutamise lepingutes

kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2

kokkulepitud tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse

kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu.

11. Hageja esitas nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel. TsMS § 369

esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis,

kui nõue on muutunud sissenõutavaks, st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud,

kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja suhtes esitada

sellise hagi, mille nõude täitmist saab hageja juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh

sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning

kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Seadusandja on siiski

lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda kohtusse oma õiguste

kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei

ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma

kohustust õigel ajal ei täida. Enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise

lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem kaitse. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus

on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib hagi juba rikkumise osas ette esitada.

12. TsMS § 369 võimaldab esitada hagi ka tingimuslike nõuete osas (s.o nõuetele, mille puhul

ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu,

millega on nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu) ja mis muutuvad

tulevikus sissenõutavaks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingute p 4.2

kohaselt kohustub kostja nõude omandamise hinna tasuma tingimusel, et kohtuotsusest

tulenev nõue LP vastu kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha

maksma hagejale loovutuse hinnana kolme tööpäeva jooksul. TsÜS § 102 lg 2 kohaselt on

tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike

tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.

Käesoleval juhul on edasilükkavaks tingimuseks asjaolu, kas või mis summas rahuldatakse

kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu. Kui nõue rahuldatakse (ükskõik, mis summas), siis

kohustub kostja kolme tööpäeva jooksul alates vastava makse saamisest tasuma saadud

rahasumma ulatuses hagejale nõuete loovutamise hinna, kuid kokku mitte rohkem kui 69

740,94 eurot. Seega on nõude sissenõutavaks muutumine sõltuvuses selgest objektiivsest

kriteeriumist LP vastu suunatud nõude rahuldamisest. Samuti on selge nõude maksimaalne

summa ja ulatus tasumata on 90% ostuhinnast ehk kokku 69 740,94 eurot.

13. TsMS § 369 näeb kõikide tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase

nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et

hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb

hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb

hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et

kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida (TsMS II komm (2017), § 369, p

3.3).

4

2-23-4174

14. Hagejal on kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot ehk loovutamise lepingutes

kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2 kokkulepitud tingimus, ja pole

teada, kas või mis summas kostjale tasutakse kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu. Hageja

nõue muutub sissenõutavaks kolme tööpäeva möödumisel pärast seda kui tsiviilasjas nr 2-17-

18012 kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu kostjale tasutakse.

15. Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist

siis, kui on näha, et võlgniku majanduslik võimekus on selline, et võlgnik kohustust täita ei

suuda. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas saab hagi esitada nii siis, kui esineb

tõenäosus, et võlgnik kohustust tulevikus täita ei kavatse (võlgniku subjektiivne täitmata

jätmine), kui ka siis, kui esineb tõenäosus, et võlgnik muudel, sh temast sõltumatutel põhjustel

kohustust tulevikus täita ei saa. Seega ei välista tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas

hagi esitamist see, kui võlgnik nõuet tunnistab ning selle täitmist lubab, kuid samas võlgniku

objektiivne majanduslik võimekus kohustuse täitmist ei võimalda (TsMS II komm (2017), §

369, p 3.3).

16. Hageja väide, et kostjal on vaid 100 eurot, on asjasse puutumatu. Hageja nõude täielikuks

eelduseks on LP (pankrotis) pankrotimenetlusest raha laekumine – kostjal on pärast seda

kohustus hagejale kolme tööpäeva jooksul raha üle kanda kõigi nelja 06.04.2020 sõlmitud

nõude loovutamise lepingu p 4.2 alusel. Juhul kui pankrotimenetlusest raha ei laeku, siis

puudub kostjal kohustus hagejale raha üle kanda. Pooled ei vaielnud selle üle, et

pankrotimenetluses tunnustatud kostja nõude kogusummaks on 137 348,51 eurot, tegemist on

pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohaselt teise järgu nõudega ning nõue on loetud

kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 alusel terves ulatuses. LP pankrotimenetlusest

laekuvast võimalikus rahast kuulub 69 740,94 eurot hageja nõude rahuldamisele ehk nõude

täielikul rahuldamisel jääb ülejääk kostjale endale. Äriregistrist nähtuvalt on kostja 2021 ja

2022 majandusaasta aruanded esitanud 20.06.2023. Kostja ei ole teatanud ega muul moel

teada andnud, et ei kavatse oma loovutamislepingutest tulenevaid kohustusi täita või et ta

nõuet ei tunnista. Samuti ei ole kostjal hageja ees muudest omavahelistest võlasuhetest

tulenevaid võlgnevusi. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks asunud võõrandama oma

vara, et vältida oma kohustuse täitmist hageja ees. Seega ei saa eeldada, et kostja oma

kohustust õigel ajal ei täida.

17. Hageja on välja toonud, et kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur on ebaselge.

Kostja juhatuse liige on RL. Kostja osanikuks on äriregistris märgitud notar Tea Türnpu

esindajakonto, s.t. osalus on antud notarile hoiule notarikonto kaudu ning ei ole teada, kes on

kostja tegelikud osanikud. Hageja arvates võib kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks olla

varjatult OK, kes on seotud isikute kaudu eelduslikult omandanud nõuded LP vastu

eesmärgiga takistada OKga seotud menetluste läbiviimist ja OK vastu nõuete esitamist.

Tegemist on hagejapoolse oletusega. Isegi kui kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks

varjatult võib olla OK, kes on omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga takistada temaga

seotud menetluste läbiviimist ja tema vastu nõuete esitamist, ei tähenda see seda, et kostja ei

kavatase oma loovutuslepingust tulenevaid kohustusi täita. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja

juhatuse liige RL oleks isikuks, kes oma kohustusi õigel ajal ei täida.

18. Hageja on selgitanud, et valitseb oht, et kostja asub võõrandama enda nõudeid LP vastu

ning üritab vältida kohustuste täitmist hagejale. Väidetavalt hagejale on saanud teatavaks, et

kostja on 29.01.2021 võõrandanud algselt AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva SEJ OÜ-

le. Nii kostja kui ka Põlva SEJ OÜ juhatuse liige on RL ning kostja loovutas nõude iseendaga

seotud äriühingule. Põlva SEJ OÜ on 24.09.2021 registrist kustutatud ja tema õigusjärglane

5

2-23-4174

on ühinemise teel Osaühing CASSEL Holding, kelle osanik ja juhatuse liige on RL. Osaühing

CASSEL Holding on 12.06.2022 loovutanud oma nõude LP vastu tagasi kostjale. Nõude

loovutamine kostjaga seotud äriühingule näitlikustab reaalset ohtu, et kostja üritab hoida

kõrvale oma kohustuste täitmisest ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada

kostja vastu suunatud nõuete sissenõudmist.

19. Asjaolu, et kostja on võõrandanud 29.01.2021 algselt AF-ilt omandatud nõude LP vastu

iseendaga seotud äriühingule Põlva SEJ OÜ-le, kus juhatuse liikmeks oli RL, missugune

äriühing on 24.09.2021 registrist kustutatud ja tema õigusjärglane on ühinemise teel Osaühing

CASSEL Holding, kelle osanik ja juhatuse liige on RL ning Osaühing CASSEL Holding on

12.06.2022 loovutanud oma nõude LP vastu tagasi kostjale, ei tähenda, et kostja üritab hoida

kõrvale oma kohustuste täitmisest hageja ees ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga

raskendada kostja vastu suunatud nõuete sissenõudmist. Olukorras, kus hageja on omandanud

01.02.2023 loovutamislepinguga nõuded RF-lt, VF-lt, JF-lt ja AF-lt olles ise teadlik, et

nimetatud nõuded on tagamata, on hageja etteheide, et kostja kohustus ei ole tagatud,

põhjendamatu.

20. Maakohus leidis, et hageja esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja tõenäoliselt

hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.

21. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tühistas maakohus 23.03.2023 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.11.2023

otsus. Hageja palub teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus leidnud ebaõigesti, et hageja esitatud

asjaoludega ei ole põhjendatud, et kostja enda kohustust selle sissenõutavaks muutumise

korral ei täida (sh ei kavatse täita või ei suuda täita).

24. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjat ei saa pidada isikuks, kes võib oma kohustused

jätta täitmata. Hageja on tõendanud, et kostja ainsaks teadolevaks varaks on 100 eurot ja nõue

LP pankrotimenetluses. Kostja vara vähesust tuleb hinnata koostoimes teiste kohustuse

täitmata jätmisele viitavate asjaoludega. Kostja isik ja kostja varasem käitumine koos vara

vähesusega annab põhjuse, et kahelda kostja valmisolekus hageja nõuet vabatahtlikult

rahuldada.

25. Asjaolu, et kostja ei ole hagejale teatanud, et ei kavatse oma kohustusi täita, ning et kostjal

ei ole hageja ees muudest võlasuhetest tulenevaid kohustusi, ei lükka ümber ohtu, et kostja

oma kohustusi õigel ajal ei täida. Kavatsusele kohustusi tulevikus mitte täita, viitab kostja

käitumine, kuna ta vaidleb hagile vastu. Arusaamatu sisuga võõrandamise tehing, kus kostja

juba korra võõrandas varasemalt osaliselt oma nõude LP vastu viitab siiski ohule, et kostja

võib asuda oma ainsaks varaks olevaid nõudeõiguseid tulevikus uuesti võõrandama. Juhul, kui

kostjale laekub LP pankrotimenetlusest raha, siis kostja vastava nõude loovutamine muudaks

võimatuks või oluliselt raskendaks hageja nõude rahuldamist kostja vastu.

26. Olukorras, kus kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et OK on kostjaga seotud isik,

ei saanud maakohus asuda faktilist asjaolu puudutavas küsimuses pooltest erinevale

6

2-23-4174

seisukohale. Hageja selgitas, et tõenäoliselt on kostja ühingu taga OK, millele kostja vastu ei

vaielnud, ning kostja on omandanud nõuded eesmärgiga takistada OKga seotud menetluste

läbiviimist ja OK vastu nõuete esitamist.

27. Kostja võimekust oma kohustusi täita tuleb hinnata läbi kostja isiku, senise käitumise ja

tegevuse. Maakohtu seisukoht, et kostja juhatuse liikme RLi tegevuses puudub oht kostja

kohustuste täitmata jätmisel, ei ole arusaadav. Kuna hageja esitas hagi põhjusel, et esineb oht,

et kostja kohustusi ei täida, siis tuleb arvestada ka tagatiste puudumisega, mis ilmestab hagi

rahuldamise vajalikkust ja suurendab ohtu, et kostja võib jätta oma kohustused täitmata.

28. Maakohus on rikkunud ka põhjendamiskohustust, kui on jätnud hindamata, miks ta ei

nõustu hageja seisukohaga, et kostja on varasemalt enda ainsaks varaks olevaid nõudeõigused

seotud isikule Põlva SEJ OÜ-le võõrandanud.

Vastustaja seisukoht

29. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

31. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

32. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatule ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja

arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

33. Hageja esitas hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist TsMS § 369 alusel, mis lubab

tulevase nõude täitmise hagi esitada, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et hageja nõue muutub

sissenõutavaks kolme tööpäeva möödumisel pärast seda, kui kostjale tasutakse LP

pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-17-18012 kohtuotsusest tulev nõue. Maakohus leidis

õigesti, et hageja esiletoodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostja kohustust selle

sissenõutavaks muutumisel õigel ajal ei täida ning seetõttu pole põhjendatud hagi rahuldamine

enne nõude sissenõutavaks muutumist. Tulevase nõude täitmise hagi saab kohus rahuldada

üksnes juhul, kui on ilmne, et kostja kohustust õigel ajal ei täidaks. Üldjuhul on põhjendatud

7

2-23-4174

eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus,

mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud,

s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (kui kostja peaks olema juba kohustuse

täitnud, kuid ei ole seda teinud). Erandina on seadusandja tõepoolest lubanud TsMS § 369

alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Hageja soovist garanteerida hageja nõuet kohtuotsusega selleks

ajaks, kui nõue muutub sissenõutavaks, ei ole piisav, et rahuldada seaduses sätestatud

erandina lubatav tulevase nõude täitmiseks esitatud hagi, kui hageja pole ülekaalukalt

usutavaks teinud, et kostja kohustust õigel ajal ei täideta. Praegusel juhul ei nõustu kolleegium

hagejaga, et tema esiletoodud asjaoludest oleks võimalik ilma kahtluseta järeldada, et kostja

kindlasti ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet.

34. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja majanduslik võimekus ei võimalda tal tulevikus

sissenõutavaks muutuvat kohustust õigeaegselt täita. Maakohus leidis õigesti, et kui hageja

nõude rahuldamise täielikuks eelduseks on LP (pankrotis) pankrotimenetluses raha

laekumine, siis ei ole hageja väide, et kostjal on raha vaid 100 eurot asjasse puutuv. Kostjal on

alles pärast LP (pankrotis) pankrotimenetlusest raha laekumist kohustus see hagejale kolme

tööpäeva jooksul üle kanda. Seega ei mõjuta kostjal olemasolev 100 eurot iseenesest kostja

kohustuste täitmist hageja ees. Kostja väidete kohaselt on tal kohustuse sissenõutavaks

muutumisel võimalik seda 100 eurot kasutada hagejale ülekande teostamiseks teenustasu

maksmisel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, kas kostjal on piisavalt raha tulevikus

sissnõuetavaks muutuva nõude eest raha selle hageja arvelduskontole kandmiseks. Kostjal

olemasolev ja hagejale teadaolev 100 eurot ei võimalda järeldada, et sellisest väikese

rahasumma olemasolust peaks olema kaheldav kostja võimekus täita LP (pankrotis)

pankrotimenetlusest saadavast rahast hageja nõuet. Vaidlust ei ole selles, et kostja on esitanud

äriregistrile 2021 ja 2022 majandusaasta aruanded (II kd, tl 18–27), millest nähtuvalt on

kostjal ka muud vara peale 100 euro. Vaidlust ei ole, et kostja nõuet on LP (pankrotis)

pankrotimenetluses tunnustatud 137 348,51 euro ulatuses. Selliselt ei ole põhjendatud hageja

väide, et kostja varaks saaks pidada vaid hagejale teadolevat 100 eurot. Igal juhul saab ka

kostja LP (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet pidada kostja varaks. Kostja

majanduslikku võimekust ja võimekust täita hageja ees konkreetne kohustus tulevikus ei saa

hinnata tuginedes vaid hageja väitele, et kostjal on 100 eurot. Olukorras, kus kostja saab LP

(pankrotis) pankrotimenetluses raha ning alles peale raha saabumist on kostjal kohustus see

hagejale kolme tööpäeva jooksul üle kanda, ei ole põhjendatud järeldada, et kostja vara tuleb

hinnata ilma LP (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõudeta või arvata, et kostja

arvelduskontole laekuva raha saabumisel ei oleks kostjal seda raha omakorda võimalik

hagejale üle kanda.

35. Samas hageja apellatsioonkaebuses justkui ei vaidlegi, et LP (pankrotis)

pankrotimenetluses väljamaksete tegemise korral oleks kostjal piisavalt rahalisi vahendeid

hagejale kohustuste täitmiseks, kuid hageja arvates eelduslikult kostja ei soovi seda teha, sest

kohustuste täitmisel ei saaks kostja endale mitte midagi. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et

hageja hinnangust üleüldiselt kostja vara vähesusele piisab järeldamaks kostja soovimatust

igal juhul LP (pankrotis) pankrotimenetluses saadava raha puhul jätta täitmata kostja kohustus

hageja ees. Hageja väitest, et kostja ei saa endale hagejale makstava raha tõttu mitte midagi, ei

võimalik järeldada kostja soovimatust täita oma kohustus hageja ees. Kokku ongi lepitud, et

hageja nõude rahuldamise eelduseks on sama rahasumma laekumine kostjale.

36. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus poleks pidanud otsuses märkima, et kostja ei

ole hagejale teatanud, et ei kavatse oma kohustusi täita, ning et kostjal ei ole hageja ees

muudest võlasuhetest tulenevaid kohustusi, sest hageja arvates on ikka oht, et kostja

8

2-23-4174

eelduslikult oma kohustusi õigel ajal ei täida. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Kuna kostja ei

ole teatanud, et ta ei kavatse oma kohustusi täita (vastupidi, kostja on kinnitanud, et ta täidab

oma kohustused), siis ei ole käesoleval juhul põhjust vaid hageja kahtlustele tuginedes arvata,

et kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et

kostja kavatsusele oma kohustust tulevikus mitte täita, viitab asjaolu, et kostja vaidleb hageja

nõudele vastu. Kostja õigusest käsutada temale ette nähtud menetlusosalise õigusi, ei ole õige

sisustada kahtlustusi sellest, kas kostja täidab tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse või

mitte. Kuna hageja heidab kostjale ette, et kostja ei kavatse oma kohustusi tulevikus täita, siis

on kostjal õigus hagile vastu vaielda, et sellised väited on põhjendamatud. Kostja ei pea

võtma hagi õigeks vaid seetõttu, et kõrvaldada või kinnitada hageja põhjendamatuid

kahtlustusi kostja käitumise suhtes tulevikku suunatult. Kostja on käesolevas menetluses vastu

vaielnud, et puudub oht, et ta ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvat kohustus ning

kinnitanud, et tulevane nõue hagejale täidetakse õigel ajal.

37. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja varasemalt osaliselt võõrandatud nõudest (AF

nõue) LP vastu endaga seotud ühingule ei ole võimalik samuti järeldada ohtu, et kostja

ilmselgelt ei täidaks nõuet hagejale. Hageja jaoks väidetavalt arusaamatu sisuga nõude osaline

loovutamine ja tagasiloovutamine ei anna alust eeldada, et kostja ei täidaks kohustust

hagejale. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja poleks tohtinud seadusest või poolte

kokkuleppest tulenevalt nõudeid loovutada, siis on põhjendamatu kostja ühekordsest osalisest

varasemalt nõude loovutusest, mis kostjale on tagasi loovutatud, järeldada soovi kindlasti

hoiduda tulevase nõude täitmisest hagejale.

38. Hageja etteheide, et maakohus on OKga seotud väiteid hinnanud poolte esitatust erinevalt,

on põhjendamatu. Kostja on hagile vastu vaielnud ning kostja on vastuses hagiavaldusele

rõhutanud, et vaidlustab eranditult kõik hagis esitatud hageja väited, v.a need, millega kostja

selgesõnaliselt nõustub. Kostja ei ole nõustunud hageja väitega, et tõenäoliselt on kostja

ühingu taga OK. Seega ei saanud eeldada, et kostja oleks eelnimetatud hageja väite omaks

võtnud (TsMS § 231 lg 2 ja 4). Kuna hageja oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud,

siis on maakohus õigesti järeldanud, et kostja seotus OKga on vaid oletus. Hageja ei ole

vaidlustanud maakohtu järeldust, et isegi kui kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks võib

varjatult olla OK, kes on omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga takistada temaga seotud

menetluste läbiviimine ja tema vastu nõuete esitamine, siis ei ole sellest võimalik järeldada, et

kostja ei kavatse oma kohustusi hageja ees täita.

39. Hageja ei nõustu maakohtuga ka selles, et kostja juhatuse liiget RLi pole põhjust pidada

isikuks, kes oma kohustusi õigel ajal ei täida, mistõttu pole põhjendatud järeldada, et kostja

puhul võiks olla oht kohustuste täitmata jätmiseks. Asjaolust, et maakohus järeldas

muuhulgas, et ka kostja juhatuse liikme RLi puhul puudub oht kohustuste täitmata jätmiseks,

ei tee iseenesest maakohtu järeldust ebaõigeks. Kuna hageja ei teinud usutavaks, juhatuse

liikme RLi kaudu eksisteerib oht, et kostja oma kohustusi ei täida, siis ei ole maakohus

eksinud järelduste tegemisel.

40. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja tulevane nõue on tagamata (et hageja omandas

nõuded kostja vastu, mis olid tagamata). Nõude tagamata jätmine ei ole selliseks asjaoluks,

mis lubaks nõuete puhul, mis on tagamata, eeldada, et tagamata nõuet õigel ajal ei täidetaks.

Tagatiste puudumisest ei ole iseenesest võimalik järeldada ilmselget ohtu kohustuste täitmata

jätmiseks.

41. Seega ei ole võimalik hageja esiletoodud asjaoludest kostja isiku ja kostja varasema

käitumise kohta koos väidetava kostja vara vähesusega teha hageja soovitud järeldusi, et

9

2-23-4174

kostja tõenäoliselt ei täida või kostjal ei soovigi täita õigeaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvat kohustust.

Menetluskulude jaotus

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

43. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

44. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

45. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

10