2-24-137513/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137513

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi M N vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

585,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659;

lepinguline esindaja: C K, e-post: xxx

Kostja: M N,

isikukood

xxx,

tegelik

viibimiskoht xxx, materjalid kätte toimetatud

avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M N hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus, 367,87 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 100,58 eurot, viivis

põhinõudelt alates 03.12.2024.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M N hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 280 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M Nl tasuda Elisa Eesti AS-ile menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli 30.08.2018.a. sõlmitud Elisa Eesti AS liitumisleping

kostjale mobiil- ja internetiteenuse osutamiseks. Kostja sõlmis 14.05.2022.a. vara

üürilepingu seadmele Elisa Elamuse digiboks (xxx), mille igakuine üürimakse oli 4,99

eurot kuus, seadme lepingujärgne maksumus on 119,00 eurot. 30.08.2018 oli kostjaga

sõlmitud Mobiil-ID leping. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt

on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve

koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad

arved: xxx, xxx, xxx, xxx summas 387,26 eurot. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti

7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest Klienti teavitades, ühepoolselt

üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva.

Elisa Eesti ütles lepingud üles 27.10.2023.a, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses

rohkem kui 14 päeva. Kostja ei tagastanud seadet Elisa Elamuse digiboks (xxx), mille

maksumus on 119,00 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 367,87 eurot,

sissenõudmiskulu, summas 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis, summas 100,58

eurot, viivis põhinõudelt alates 03.12.2024.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas

ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud 08.01.25.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude

ja märgib täiendavalt ka järgneva.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud

summas 85 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu

175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot,

mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli

õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; õigusabikulud tõendite

kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise

eest summas 85 eurot.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu,

tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist

vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole

õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi

osutamine summas 85 eurot ning tulenevalt TSMS § 484.2 on põhjendatud hageja kulud

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 280 eurot

(175+20+85).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik