2-24-16336/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-24-16336

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16336

Tsiviilasi

E.P. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja (võlgnik): E.P. (isikukood XXX; aadress:

XXX, xxxxx, XXX; viibimiskoht Tartu Vangla, Turu tn

56, Tartu linn).

usaldusisik: Peep Lillemäe (isikukood 35704120237,

Lillemäe Õigusbüroo OÜ (rk 11558053)

Menetlustoiming

pankrotiavalduse läbivaatamine

Kohtuistungi toimumise aeg

15.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada E.P. (ik XXX) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Vabastada Peep Lillemäe E.P. usaldusisiku ülesannetest käesoleava

kohtumääruse jõustumisel.

3. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade raugemise tõttu

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 29

lg 4 alusel.

4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

5. Määrata E.P. usaldusisiku Peep Lillemäe (ik 35704120237) tasuks 726 eurot.

6. Mõista usaldusisiku tasu välja E.P.-lt ja määrata, et usaldusisiku tasu 726 eurot

hüvitatakse riigi vahenditest. Tasu maksta Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (rk

11558053, arvelduskonto LHV Pangas EE417700771001862408).

7. Tühistada 25.11.2024 kohtumäärusega käesolevas asjas kohaldatud

maksejõuetusavalduse tagamise abinõud, s.o tühistada E.P. vara suhtes

läbiviidavate täitemenetluste ning muude sundtäitmiste peatamine.

Täitemenetluse registri andmetel on algatatud täitemenetlused kohtutäiturite Janek

Pool, Rita Lohu, Kaire Põlts, Anne Böckler, Oksana Kutšmei, Elin Vilippus, Jane

Rumjantseva, Aive Kolsar, Ivi Kalmet, Priit Petter, Kristiina Feinman, Katrin Vellet,

Oleg Sirotin ja Jaanika Pajuste juures.

8. Saata määrus punktis 7 nimetatud kohtutäituritele.

9. Saata määrus punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib

esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta

teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.P. (võlgnik) esitas 28.10.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse

kohaselt on avaldajal kokku võlgnevusi võlausaldajatele 258 025,26 eurot. Avaldaja väitel on

enamik võlgnevusi tekkinud kohtumenetlusest. Võlgnikul puudub vara nõuete tasumiseks.

Võlgnik on vallaline. Võlgnikul on üks alaealine laps (sünd 19.07.2011).

2. Kohus võttis 25.11.2024 E.P. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Peep Lillemäe. Usaldusisik esitas 23.12.2024 kohtule võlgniku nimel vara- ja

võlanimekirja.

Võlgnikul on võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 248 027,17 eurot, sh:

-

alaealise lapse elatisenõue 5002,15 eurot;

-

Maksu- ja Tolliameti nõuded kokku 6903,30 eurot;

-

Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuded kokku 6489,36 eurot;

-

Politsei- ja Piirivalveameti nõuded kokku 2392,84 eurot;

-

Luminor Liising AS nõue 7226,19 eurot;

-

Lux Eesti OÜ nõue 3130,77 eurot;

-

Telia Eesti AS nõuded kokku 2007,87 eurot;

-

Aktiva Finance Group OÜ nõuded kokku 2857,71 eurot;

-

Bondora AS nõuded kokku 212 016,98 eurot.

Võlgnikul on Justiitsministeeriumi Tartu Vangla K-raha arvelduskontol rahalisi vahendeid

1,53 eurot.

E-äriregistri andmetel on võlgnikul kaudne osalus Westerling Hooldus OÜ-s (rk 14734119).

Võlgnik on üks tegelik kasusaaja. Registripidaja on alustanud äriühingu osas järelevalvet

kuna äriühingul ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Esitamata on aruanded 2019 –

2023.a. majandusaasta kohta. Äriühingu osakapital on 2508 eurot.

E-äriregistri andmetel on võlgnikul Westerling MTÜ (rk 80568720) asutajaliige ja juhatuse

liige. Juriidilisel isikul on esitamata majandusaasta aruanded 2020. kuni 2023.a majandusaasta

kohta.

Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et temaga seotud ettevõtted ei oma majandustegevust ja ta ei

ole majandustegevusest tulu saanud ning tal puudub vara.

3. Usaldusisiku aruande kohaselt viibib võlgnik Tartu Vanglas. Kinnipidamise kuupäev

on 04.02.2022 ja vabanemise kuupäev 04.04.2029. Võlgnik ise avaldas kohtule 15.01.2024

toimunud ärakuulamisel, et karistuse pikkus on kokku 7 a ja 2 kuud. Võlgnik peab

võimalikuks, et ta vabaneb ennetähtaegselt. Võlgniku eesmärk on, et pankrotimenetluses

määratakse kindlaks summa, mille ta peab kriminaalasjades temalt solidaarselt välja

mõistetud nõuetest tasuma. Võlgniku hinnangul on temalt solidaarselt välja mõistetud

õigusvastaselt tekitatud kahjunõuded ebaõiglaselt suured.

KOHTU SEISUKOHT

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub

maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine

FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).

5. FIMS-i eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine,

tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt

rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel

pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse

kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda

oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse

eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (RKTKm 20.06.2016 nr 3-2-1-49-16 p 15).

6. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Usaldusisiku esitatud andmete põhjal loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 248 027,17 eurot ja võlgnikul puudub

vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puudub võlgnikul vara, mille

arvelt tasuda pankrotimenetluse kulusid ning ei ole teada, et oleks võimalik vara tagasi võita

või tagasi nõuda. Kohus leiab, et esineb PankrS 29 lõikes 1 sätestatud alus pankrotiavalduse

menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

7. FIMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. FIMS § 45 lg 3 punktides 1-5

sätestatud asjaolude esinemisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata. FIMS § 45 lg 3 p 1 annab kohtule kaalutlusõiguse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või

täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s

214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

8. Kohtute infosüsteemi kaudu tuvastas kohus, et Tartu Maakohtu 29.04.2015.a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1100 tunnistati E.P. süüdi KarS § 22 lg 3 ja KarS § 3891

lg 1, 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi (KarS § 3891 – maksualane süütegu). Samuti on võlgnik

süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (kelmus, 1-22-4194/209), KarS § 209 lg 2 p 3, 4

järgi (1-22-4309/69) ja 213 lg 2 p 1, 4 järgi (arvutikelmus, 1-20-6512/11, 1-21-2905/21, 1-21-

6355/32). Seega on võlgnik süüdi tunnistatud maksualase süüteo ja kelmuste toimepanemises.

Kohus uuris kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt kõiki E.P. kohta tehtud

kohtulahendeid süüteomenetlustes, milles süütegu on kvalifitseeritud FiMS § 45 lg.3 p.1

märgitud kvalifikatsiooni järgi. Neist nähtub, et maksualases süüteos (kriminaalasi nr 1-15-

1100) on E.P.-l olnud organiseeriv roll, süütegu on pandud toime suures ulatuses, s.h. nii

Eestis kui ka välisriigis. Süüteod, milles E.P. tegevus on kvalifitseeritud kelmusena (1-22-

4194, 1-22-4309) ja arvutikelmusena (1-21-6355, 1-20-6512, 1-21-2905), on toime pandud

hoolikalt ettevalmistatuna ja hiljem juba sissetöötatud mustri järgi, väga suure hulga

episoodidega ja süsteemse tegevusena. Kohtuotsuste järgi on süütegude eesmärgiks olnud

saada suures ulatuses varalist kasu. Seetõttu on tekitatud kannatanutele ka suurtes summades

kahju. E.P. roll on olnud neis süütegudes oluline ja kuritegelik intensiivsus kõrge. Süüteod

on toime pandud peamiselt aastatel 2018-2019, maksusüütegu aastal 2012. Seadusandja on

loonud FiMS § 45 lg.3 p. 1 näol aluse jätta süüteo toimepanija suhtes kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kaalutlusõigust rakendades FIMS § 45 lg 3 p 1 alusel ja jätab

kirjeldatud asjaolusid arvestades võlgniku E.P. kohustustest vabastamise menetluse

algatamata.

9. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele

isikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Selle eesmärgi saavutamise otsustamiseks tuleks

hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (RKTKm 23.09.2015 nr 3-2-1-92-15 p 9).

Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset

vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (RKTKm 23.09.2015 nr

3-2-1-92-15 p 10). Kohus selgitab, et vangistuses viibimise ajal on võlgnikul võimalik oma

kohustusi vähendada vastavalt vangistusseaduse §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta.

10. FIMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustus. Kohus vaatas võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, tutvus usaldusisiku esitatud

andmetega võlgniku vara- ja kohustuste kohta ja täitemenetluse registri andmetega. FIMS §

50 lg 2 alusel ei ole võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda

võlgnikult kriminaalasjades tsiviilhagidega välja mõistetud kahju hüvitamise nõuetest ja

alaealisele lapsele elatise maksmise kohustusest. Võlgniku võlanimekirja järgi on võlgnikult

süüteomenetlustes välja mõistetud kahjunõuded kokku 172 016,98 eurot ja elatise nõue

5002,15 eurot.

11. Võlgniku kohustused summas 11 098,97 eurot on võlgnikult kriminaalasjades Eesti

Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, sh Maksu- ja Tolliameti nõuded kokku

summas 6903,30 eurot (1-21-2905/21, 1-20-6512/11, 1-22-4309/69, 1-21-6355/32, 1-22-

4194/243) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuded summas 6489,36 eurot (1-10-6292, 1-15-

1100/71). Kohtutäiturite registri ja usaldusisiku esitatud andmete kohaselt sisaldavad Maksu-

ja Tolliameti ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuded kohtutäiturite tasunõudeid, mis tekkinud

võlgniku poolt nõuete tähtaegse tasumata jätmise tõttu.

12. Kohus peab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestama nii

võlgniku kui ka võlausaldajate huvidega. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise

menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas anda võlgnikule võimalus vabaneda temalt

kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulude tasumise kohustusest vangistuses

viibimise ajal, ilma et võlgnikul tekiks reaalselt kohustus kulud riigile hüvitada. Riigikohus on

samuti leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik

saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist

karistuse kandmise ajal (RKTKm 3-2-1-192-15 p 10).

13. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamine ei ole eesmärgipärane ja jätab menetluse algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse kaudu ei ole võlgnikul võimalik vabaneda kahju

hüvitamise ja lapsele elatise maksmise kohustusest. Kohus selgitab, et isegi juhul kui

võlgniku kahjunõuetest osa on solidaarnõuded, ei ole pankroti ja kohustustest vabastamise

menetluses võimalik määrata kindlaks võlgniku poolt tasumisele kuuluvat osa suurust.

Võlgniku poolt tasumisele määratud summad tulenevad jõustunud kohtuotsustest

kriminaalasjades ja summade muutmine ei ole käesolevas asjas võimalik.

14. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, ei algata kohus

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja lõpetab FIMS § 18 lg 2 p 5 alusel

menetluse raugemise tõttu pankrotti väljakuulutamata vastavalt PankrS § 29 sätestatule.

PankrS § 29 lõikele 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Võlgnik võib esitada menetluse lõpetamise kohta määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

(PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 1). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib

määruskaebuse menetluse lõpetamise kohta esitada 15 päeva jooksul alates menetluse

lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 7).

Usaldusisiku tasu

16. Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasu kokku 960 eurot.

Aruande kohaselt on usaldusisikul E.P. maksejõuetusmenetluses kulunud ülesannete

täitmiseks 13 tundi, sh:

-

Asja materjalidega tutvumine ja analüüs 1 t

-

Teabenõuete ja päringute koostamine ning edastamine vara ja võlgade

kindlaksmääramiseks vara-, äri- jt. registritesse, Maksu- ja Tolli-, Transpordi- jt.

ametitesse, kommertspankadesse 2 t

-

Teabenõuete ja päringute vastuste ning saadud dokumentide analüüs 2t

-

Kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemine,

vastava seadusandluse analüüs ning hinnangu andmine varalisele seisundile 3 t

-

Võlgade väljaselgitamine, võlgades orienteerumine ja nendega tegelemine – kokku 38

võlga kogusummas 248 027,17 eurot 2 t

-

Usaldusisiku vara- ja võlanimekirja koostamine 3t.

17. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt.

18. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

19. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 2+ 3 tundi, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus

teabenõuete ja päringute vastuste ning saadud dokumentide analüüsimiseks (2 tundi) ja

kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemiseks ja vastava

seadusandluse analüüsimiseks ja hinnangu andmiseks võlgniku varalisele seisule (3 tundi).

Kohus loeb nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kokku usaldusisiku

põhjendatud ajakulu 11 tundi.

20. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Aastal 2024 on kuupalga alammäär 820 eurot.

21. Usaldusisik on tasu palunud määrata kahes osas 1) arvestades usaldusisiku tunnitasuks

100 eurot ja töötatud ajaks 3 tundi, s.o kokku 300 eurot ja jätta tasu võlgniku kanda 2) tasu

summas 660 eurot (s.o 20 x 33.00) määrata riigi vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul

puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 23 lg.51 järgi riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse nr

2/01.02.2021.a määruse § 2 lg.1 järgi on usaldusisiku tasu 33 eurot poole tunni kohta ehk 66

eurot tund. Kohus määrab tasu 11x66=726 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb: Lillemäe Õigusbüroo OÜ (rk 11558053,

arvelduskonto LHV Pangas EE417700771001862408).

22. PankrS § 23 lg 4 ja § 23 lg 51 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu

võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ alusel mõistab kohus tasu välja võlgnikult ja määrab, et tasu hüvitatakse

726 euro ulatuses riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

23. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik