2-24-117379/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117379

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi X vastu põhivõlgnevuse 108,52

euro, viivise 19,98 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

173,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, PlusPlus

Legal OÜ; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 108,52 eurot,

seisuga 03.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 19,98 eurot ja viivis põhivõlalt

(108,52 eurolt) alates 04.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05%

päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 25 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 220 eurot,

s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

6. Välja mõista Xlt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

2. Nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 28.04.2023 sõlmitud sideteenuste

liitumisleping nr 855190686. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud

arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei täitnud kohustusi kokkuleppe kohaselt ja jättis

tasumata arved (juuni, juuli ja augustikuu 2023 eest) alates maksetähtajaga 01.07.2023

kuni 01.09.2024. Tele 2 Eesti AS luges 14.09.2023 lepingu ülesöelduks ning loovutas

võlgnevuse hagejale 19.04.2024. Hageja esitas Harju Maakohtule 03.09.2024

hagiavalduse.

3. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on

kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

4. Hagiavalduse kohaselt piirab Tele 2 lepingutingimuste p 3 alusel kliendi teenused, kui

klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. 01.07.2023 ja 01.08.2023 arvete järgi on

kuutasu 20 eurot terve kuu eest, 01.09.2023 arve järgi kuutasu on 8,39 eurot 13 päeva eest.

Seega oli sideteenus kostja jaoks piiratud 14.08.2023. Kui teenus on piiratud üks kuu on

Tele2-l õigus leping üles öelda ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu

ülesöelduks alates 14.09.2023.

5. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 195 lg 1 kohaselt saab lepingu üles öelda

ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Lepingut ei ole võimalik lihtsalt

lugeda üles öelduks (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13, p 15). Hageja ei ole kohtule

esitanud kostjale saadetud ülesütlemisavaldust, mille kohaselt saab lugeda Tele2 Eesti AS

sõlmitud lepingu kostjaga 14.09.2023 ülesöelduks. Ülesütlemise hoiatust ega teatist ei

nähtu ka esitatud arvetelt. Kohus asub seisukohale, et leping tarbijaga ei olnud kehtivalt

üles öeldud.

6. Kuivõrd hageja nõue tugineb tähtajaks tasumata jäetud arvetele, mis on sissenõutavaks

muutunud, on siiski põhjendatud põhivõlgnevuse 108,52 eurot (arved summas 20+20-

68,42 eurot). Kuna hageja viivisenõue on esitatud arvestusega iga arve (arve nr

15117551411, arve nr 15117778835 ja arve nr 15118005377) sissenõutavaks muutumise

hetkest (st maksetähtajast järgneval päeval), on kohtu hinnangul põhjendatud hageja

sissenõutavaks muutunud viiviste nõuded ning edasiulatuva viivise nõue.

7. Hageja tugineb hagiavalduse punktis 4.1 võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113² lg 2 p 1, mille

järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Kuivõrd Tele2 ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud, ei saa hageja nõuda ka

sissenõudmiskulusid VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi

rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

Kohus märgib veel, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud lisaks tasulistele

meeldetuletuskirjadele ka tasuta meeldetuletuskirjade saatmist, ei ole põhjendatud

rahuldada sissenõudmiskulude nõuet VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis sätestab

sissenõudmiskulude hüvitamise lepingu kehtivuse ajal.

8. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil

rainislo.gls@gmail.com ning postiaadressil Päevalille tn 8-80, Haabersti linnaosa, Tallinn,

Harju maakond, 13517, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistri aadressi Päevalille tn 8-80,

Tallinn omaniku esindaja vastuse kohaselt 15.08.2024, elas antud isik selles asukohas kuni

2023 aasta suveni, hetkel ei ole tema elukohast teadlik.

9. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega 21.11.2024 kostjale e-

posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis

kohus dokumendid tähitud postiga elukohajärgsel aadressil xxx, kuid need tagastati

hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja

viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse

võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt

kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 16.12.2024 ning see loeti kättetoimetatuks

01.01.2025 Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul

õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 22.01.2025.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

10. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

11. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

12. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata

20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega

saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

13. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka

tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072

asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud

ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund.

Lepingulise esindaja tunnihinda 122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele

vastavaks.

14. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg

10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt

sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma

käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik

esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot,

seega kokku 120 eurot.

15. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik