2-24-14861/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-14861 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2025, Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-24-14861 Tsiviilasi C.-M.T., C.-R.T. ja C.-S.T. hagi V.T. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad:

C.-M.T.

(isikukood:

XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxvald,xxxxxx xxxxxx maakond), C.-R.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx, xxxxxx linn,xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond) ja C.-S.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx, xxxxxx linn,xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond), Hagejate seaduslik esindaja K.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk (XXX); Kostja: V.T. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxx xxxxx küla,xxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; e-post: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung 14.01.2025 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hagejate C.-M.T., C.-R.T. ja C.-S.T. seadusliku esindaja ja kostja V.T. vahel 14.01.2025 suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Alates 01.02.2025 kuni 01.04.2025 maksab V.T. elatist C.-M.T.-le , C.-R.T.-le ja C.- S.T.-le kokku 704,63 eurot kuus järgmiselt: 1.1.1. C.-M.T.-le 250,22 eurot, 1.1.2. C.-R.T.-le 250,22 eurot ja 1.1.3. C.-S.T.-le 204,19 eurot. 1.2. Elatise suurus muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapseja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.3. Punktis 1.1-1.2 märgitud elatise maksmise kohustus on V.T.-l kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. 1.4. Perioodi oktoober 2023 kuni oktoober 2024 eest kohustub V.T. tasuma elatise võlgnevuse summas 7200 eurot. Elatise võlgnevus tuleb V.T.-l tasuda 1

2-24-14861 kompromissimääruse jõustumisest 36 kuu jooksul igakuiselt 200 eurot. 1.5. Kui V.T. jätab punktis 1.4 märgitud osamakse 200 eurot tasumata kahel järjestikusel kuul, on hagejatel õigus pöörata kogu elatise võlgnevus sundtäitmisele. 1.6. Punktis 1.1-1.2 ja 1.4 märgitud summad tuleb kostjal tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hagejate ema arvele. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-14861 menetlus C.-M.T., C.-R.T. ja C.-S.T. hagi V.T. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik C.-M.T., C.-R.T. ja C.-S.T. esitasid hagi V.T. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt sündisid K.T. ja kostja kooselust hagejad. Hagejate vanemate kooselu lõppes 2023.a jaanuaris. Hagejad jäid elama ema juurde. Kostja ei ole hagejaid vanemate lahkuminekust saati ülal pidanud. Hagejate igakuised kulud on: C.-M.T. kulud 835 eurot; C.-R.T. kulud 660 eurot; C.-S.T. kulud 670 eurot. Hagejad nõuavad elatist alates hagiavalduse esitamisest seadusejärgses miinimummääras järgmiselt: C.-M.T. 250,22 eurot (arvestatud mh pool lapsetoetusest 40 eurot ning lasterikka peretoetust lapse kohta 37,50 eurot); C.-R.T. 250,22 eurot (arvestatud mh pool lapsetoetusest 40 eurot ning lasterikka peretoetust lapse kohta 37,50 eurot); C.-S.T. 204,19 eurot (arvestatud mh pool lapsetoetusest 50 eurot, lasterikka peretoetust lapse kohta 37,50 eurot ja 15% mastaabisäästu, kuna hageja II ja III vanusevahe on vähem kui 3 aaastat). Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt miinimummääras elatist perioodil 01.10.2023-30.09.2024 järgmiselt: C.-M.T. 2788,29 eurot, C.-R.T. 2788,29 eurot ja C.-S.T. 2268,09 eurot. Koos hagiga esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 02.10.2024.a määrusega ning kohustas kostjat maksma menetluse ajal igale hagejale elatist 200 eurot kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu 07.10.2024.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja oli hagiga osaliselt nõus. Kohus määras istungi elatise nõude arutamiseks. 14.01.2025 toimunud istungil jõudsid hagejate esindaja ja kostja kokkuleppele elatise ning elatise võlgnevuse tasumiseks. Poolte kompromiss on protokollitud. Istungil avaldasid pooled, et kostja on täitnud hagi tagamise määrust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita 2

2-24-14861 kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3