1-10-4733/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-4733 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.N

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx juures Karistuse kandmise algus 12.08.2010 ja lõpp 30.12.2011 RESOLUTSIOON Jätta S.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1, §65 lg.2 ja §76 lg.6 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 4 kuud 18 päeva alates vanglasse saabumise ajast.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude laad ei ole muutunud, kõik

kuriteod on seotud vägivallaga. Kinnipeetav töötab Tartu Vanglas

majandusabitöölisena. Kinnipeetaval puudus motivatsioon läbida sotsiaalprogramme Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Kinnipeetaval on metalli lukksepp-treiali eriala, ta

on motiveeritud töötama. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas

3469,35 eurot, vabanemisfondis on 135,81 eurot. Peale eelmist vangistust võetud

2 SMS laenud viitavad puudulikule majandusliku toimetuleku oskustele. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, isa, elukaaslane ja eelmisest abielust 2 täiskasvanud last. Suheldakse telefoni ja kirja teel. Vabaduses kuulub kinnipeetava tutvusringkonda

kriminaalkorras karistatud isikuid. Alkoholijoobes on kinnipeetav käitunud agressiivselt, vestlusel pisendab kinnipeetav alkoholi tarvitamiskäitumisest tulenevat probleemi. Viimasel korral viibis kinnipeetav vabaduses ligi 4 aastat, selle aja jooksul karistati teda väärteokorras 27 korda. See viitab vähesele hoolimisele sotsiaalsetest

normidest. Kinnipeetav ei soovi vabaneda enne tähtaega. Kinnipeetaval puuduvad

konkreetsed eesmärgid vabaduses. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et arvestades asjaolu, et kinnipeetav on toime pannud mitmeid väga raskeid vägivaldseid kuritegusid, võib

tema ohtlikkust hinnata kõrgeks. Lisaks tuleb arvestada, et uue kuriteo sooritas kinnipeetav katseajal. Eelmise kriminaalhoolduse ajal ei täitnud kinnipeetav kohtu poolt määratud lisakohustusi. See annab alust arvata, et kriminaalhooldus ei ole sobiv lahendus kinnipeetava ohtlikkuse ja õiguserikkumiste riski maandamiseks. Arvestades, et kinnipeetav on alates 1994 veetnud vanglas rohkem aega, kui vabaduses, võib

oletada, et tema tutvusringkond on suures osas seotud kriminaalkorras karistatud

isikutega. Telefonivestlusest kinnipeetava emaga selgus, et kinnipeetav ei plaani vabaneda ennetähtaegselt, kuid vabanemise korral on tal võimalus asuda elama ema juurde.

Maakohtu istung

Kinnipeetav S.N taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tal on väike tütar ja haige ema, kes teda vajavad.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses toetas ta vangla seisukohaga.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Väärtegude eest on kinnipeetav

karistatud 27 korda. Eeltoodust järeldub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav enda jaoks teinud mingeid järeldusi.

3

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli süüdi mõistetud Tartu

Maakohtu 12.11.2003 otsusega ja karistatud vangistusega 3 aastat 11 kuud 11 päeva. Tartu Maakohtu 20.10.2006 määrusega vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Uue kuriteo, mille eest kannab ta karistust käesoleval

ajal, pani kinnipeetav toime 08.08.2007, seega 9 kuu möödumisel vangistusest vabanemise järel, kehtival katseajal.

Eeltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetavat taas vabastada

vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab aastase katseaja läbida nõuetekohaselt.

Tartu Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt

on kinnipeetaval probleemid agressiivsusega, eriti alkoholijoobes. Samas ei ole

kinnipeetav vangistuse ajal tegelenud ei oma sõltuvuse ega ka agressiivsuse probleemidega.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi

summas 3469,35 eurot. Asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et

vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ja seega ka legaalne

sissetulek. Kinnipeetava seletused maakohtu istungil, et ta asub tööle endisesse töökohta, on paljasõnalised ja tõendamata.

Alalise elukoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht on tal olnud ka varem. Seega ei takista alalise elukoha olemasolu kinnipeetaval kuritegusid toime panemast.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leiab, et kinnipeetaval tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik