2-24-19356/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-19356

Tsiviilasi

Võlgniku Y.L maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised, esindajad

Avaldaja: Y.L, ik XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y.L maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud

maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Y.L esitas 23.12.2024 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Viru Maakohus 02.01.2025

edastas Y.L-i maksejõuetusavalduse kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule ning 07.01.2025 jagati

avaldus menetlemiseks kohtunikule Reena Undrest.

2. Pärnu Maakohtu 08.01.2025 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrus on avaldajale kätte toimetatud 08.01.2025. Kohtu poolt

määratud tähtaeg avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks saabus 20.01.2025, avaldaja

avalduses esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud.

Kohtu seisukoht

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele

ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

4. TsMS 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei

vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui

tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks

puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ka keeldub

kohus hagi menetlusse võtmisest, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu

(TsMS § 371 lg 1 p 10).

5. Kohus tõi 08.01.2025 määruses välja maksejõuetusavalduses esinevad järgmised puudused:

avalduselt ei olnud tasutud riigilõivu, võlgniku sissetulekud ja kohustuste nimekiri vajas

täpsustamist, samuti palus kohus täpsustada, kas esineb FiMS § 19 lg 3 p 3, FiMS § 46 lg 3 p 1

nimetatud asjaolusid.

Kohus selgitas avaldajale, et maksejõuetusavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot,

juhul, kui riigilõivu tasumiseks soovitakse menetlusabi, tuleb esitada kohtule nõuetekohaselt

täidetud menetlusabi taotlus. Maksejõuetusavalduses toodud informatsioon sissetulekute

puudumise osas ei ühtinud koos avaldusega esitatud K-raha väljavõttega, millelt nähtus,

justiitsministeeriumi poolt tasu maksmine palgamoodulist. Võlgnik on märkinud, et on saanud

sotisaaltoetust kuid ei ole selgitanud, mis toetusega on tegemist. Võlanimekirja kohaselt on

sissenõudjad algatanud võlgnevuste sissenõudmiseks täitemenetlused, kuid võlanimekirja ei ole

kantud kohtutäiturite nõudeid. Kuna võlgnik kannab avalduse kohaselt karistust ja FiMS

võimaldab kohtul teatud kuritegudes süüdimõistmisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus või võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata, tuleb võlgnikul täpsustada

süüdimõistmise alus.

6. Kohus 08.01.2025 määruses tõi välja avalduse menetlusse võtmist takistavad puudused ja

selgitas, kuidas on võimalik välja toodud puudused kõrvaldada. Kohus andis avaldajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu poolt määratud tähtaeg on möödunud, kuid avaldaja määratud

tähtajaks avalduses esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud. Kohus on avaldajat hoiatanud, et kohtu

nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb keelduda Y.L-i avalduse menetlusse võtmisest.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses.

8. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 2 jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad kulud

puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta

tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik