Legislator Case Law & Legislation
2-24-141137/5 AI generated

2-24-141137/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-141137/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-141137 menetlus ning kinnitada avaldaja Swedbank 65,00 eurot. Põhiosa võlgnevusele 555,98 eurot lisandub igapäevaselt viivis VÕS

Legislator headnote

AI generated

2-24-141137/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Põhiosa võlgnevusele 555,98 eurot lisandub igapäevaselt viivis VÕS

Keywords

AI generated
non-implementation of the offending agreements inducement to breach of contract post-flight grounds clausula rebus sic stantibus satisfaction of claim settlement of dispute
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Konsultant

Reena Nieländer

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-141137

Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus R R

vastu 619,76 euro nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Swedbank AS

(registrikood 10060701),

asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn

Avaldaja volitatud esindaja: K R; e-post: xxx

Võlgnik: R R (registrikood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-141137 menetlus ning kinnitada avaldaja Swedbank

AS ning võlgniku R R vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1.1.Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on poolte vahel sõlmitud

vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxx (uus number pärast

lepingu ülesütlemist xxx) võla tasumise osas saavutanud kompromissi ning

sõlminud sellega seoses alljärgneva kokkuleppe.

1.2.Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse, mis 14.01.2025 k.a seisuga on

kokku 631,47 eurot (s.o põhiosa 555,98 eurot, intress 9,30 eurot, viivis 66,19

eurot) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu

65,00 eurot. Põhiosa võlgnevusele 555,98 eurot lisandub igapäevaselt viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhiosalt, kuid kokku

mitte rohkem kui 555,98 eurot.

1.3.Kostja kohustub tasuma kokkuleppe punktis 1.2. nimetatud summad hagejale

igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse, riigilõivu ja lisanduva viivise

tasumiseni.

1.4.Igakuise makse suurus on minimaalselt 50 eurot. Igakuised maksed tuleb

hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist

tuleb alustada hiljemalt 28.02.2025.

1.5.Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx ja selgitusega „R.R leping nr xxx“.

1.6.Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, viivis.

1.7.Pärast riigilõivu ja põhivõlgnevuse tasumist kohustub kostja hagejalt üle

täpsustama tasumisele kuuluvate kõrvalnõuete suuruse, tagamaks kompromissi

kohane täitmine. Kõik kõrvalnõuded tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiste

maksetena vastavalt kokkuleppe punktis 1.4. kokkulepitule kuni kõikide

kohustuste täitmiseni.

1.8.Kostjal on õigus kokkuleppe punktis 1.2. toodud summad tasuda hagejale

ennetähtaegselt.

1.9.Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 10

(kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata

võlgnevuse, s.h lisandunud viivise kohest tasumist ja õigus esitada käesolevat

kokkulepet kinnitav kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda

sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine

täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale

kohustuslik.

1.10.

Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

1.11.

Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest

ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi

pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada

kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

1.12.

Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega

seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on

võimalik täita.

1.13.

Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi

tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.

1.14.

TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat

kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seaduses sätestatud

viieteistkümnelt päevalt viiele päevale.

2. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus viie (5) päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 619,76 euro saamiseks. Kohus tegi 13.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, milles

nõue koos edasiulatuva viivise ja menetluskuludega kokku on 704,95 eurot. Kohtumäärus on

võlgnikule kätte toimetatud 14.11.2024 e-kirjaga meiliaadressil xxx Pooled esitasid kohtule

05.12.2024 kokkuleppe. Kuna esitatud maksekokkulepe sisaldas muid tingimusi, lõpetas

Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-24-141137 maksekäsu kiirmenetluse ning andis 06.01.2025

asja menetlemiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. 20.01.2025 esitasid avaldaja ja

võlgnik kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku

koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises

taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning

avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p

1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku

kompromissilepingu (p 3). TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle TsMS § 486 lg 1 p 3 alusel, on

Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissileping kinnitada.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi,

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele,

ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest

keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss

kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on

teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.

Avaldaja ja võlgnik soovivad lühendada määrusele edasikaebamise tähtaega viie päevani

alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele

TsMS § 661 lg 4 alusel.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Menetluskulud sisalduvad kompromissiga kokkulepitud summas.

Kommpromissis nimetamata osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik