2-24-119846/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-119846

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.Z vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1551,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: Q.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.Z vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 834,05 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 479,79 eurot.

3. Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 20. septembrist

2024 kuni põhinõude (834,05 eurot) täitmiseni 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud Q.Z kanda.

5. Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 588,50 eurot.

6. Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (588,50

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29. mail 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.Z-ilt (kostja) 909,72 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 21. augusti 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 19. septembril 2024 esitas hageja Viru Maakohtule

hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel

25. juunil 2021 sõlmitud liitumislepingu nr XX, 25. juunil 2021 sõlmitud vara müügilepingu nr

XX, 30. juunil 2021 sõlmitud vara müügilepingu nr XX, 30. juunil 2021 sõlmitud vara

müügilepingu nr XX ning 10. septembril 2021 sõlmitud Mobiil-ID lepingu nr XX alusel kokku

põhivõlg 834,05 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 479,79

eurot; samuti viivised alates 20. septembrist 2024 kuni põhinõude 834,05 euro täitmiseni

lepingujärgses määras 0,065% päevas.

2. Viru Maakohtu 30. septembri 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale

tähtaeg selgitamaks hagi aluseks olevaid asjaolusid, st täpsustada millised ja kelle vahel

sõlmitud lepingud on hageja nõude aluseks. Hageja on esitanud vastuse kohtu nõudele 28.

oktoobril 2024. Viru Maakohtu 5. novembri 2024 määrusega võeti hagi menetlusse ja edastati

kostjale vastamiseks.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks TsMS § 322 lg 4 alusel 11. detsembril 2024. Seega on praeguseks ajaks möödunud

hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

kokku 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning esindajakulu 422,50

eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2,5

tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu

täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat

töökorraldust. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid

arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi.

Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 253,50 eurot (169 × 1,5). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 588,50 eurot (315 + 20 + 253,50).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. Kohus rahuldab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse (dtl 50) määrata, et kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.

13. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)