2-24-16535/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16535

Tsiviilasi

M.G (Uder) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M.G (isikukood XXX)

Usaldusisik: Evelyn Eichhorst

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku M.G maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M.G pankrot 23. jaanuaril 2025 kell 15.30 ning algatada M.G

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M.G pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Civilex OÜ, Soola 3 (IV korrus)

51004 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. veebruar 2025 kell 10.15

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud M.G kanda.

10. Määrata usaldusisiku Evelyn Eichhorsti tasuks 780 eurot ning mõista see välja

M.G pankrotivarast.

11. Määruse resolutsiooni p-s 10 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Pärnu

Usaldusisik OÜ (registrikood 16969045; konto nr EE261010011964207229), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

12. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. M.G

(avaldaja, võlgnik) esitas 31. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku igakuine keskmine töötasu 2000 eurot ja igakuised

väljaminekud 1613 eurot. Tal on pangakontodel raha 20 eurot 25 senti. Talle kuulusid

kinnisasi registriosa nr xxxxxxx (asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning

neli sõidukit. Kohustusi on võlgnikul kokku 27 411 eurot 80 senti. Võlgnikul on kolm

alaealist last.

Võlgnik võttis esimesed laenud abikaasa isa korteri renoveerimiseks, sest plaan oli sinna

elama minna. Kui korterist ilma jäädi, võttis laenu korteri ostmiseks ja selle renoveerimiseks.

Korteri müüs võlgnik ära ja ostis auto, mis läks katki, mille müüs uuesti ära. Pärast lahutust

võttis laenu igapäeva kulutuste katteks. Selleks ajaks ei suutnud võlgnik laene tasuda, sest

töötasu vähenes ja oli elatise maksmise kohustus. Seejärel võttis võlgnik laene kohustuste

tasumiseks ja refinantseerimiseks. Võlgnik hakkas mängima hasartmänge, võttes samuti

laene. Võlgniku tervis halvenes. Lähedaste abile jõudis ta võlanõustamisele. Võlgnik palub

kohtu abi oma võlasituatsiooni lahendamiseks.

1.1.

Võlgnik avaldas 22. jaanuari 2025. istungil, et soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Maakohus nimetas 19. novembri 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Evelyn

Eicchorsti (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas

käsutuskeeldu. Sama määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras kohtumenetlused

tsiviilasjades nr 2-24-139263, 2-24-139261, 2-24-139266 ja 2-24-16920 kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Aruande kohaselt on võlgnik võõrandanud 2020. a-l korteri asukohas xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 9000 euroga. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule

kuulunud neli sõidukit. Võlgniku andmetel on tal krüptovara 67 eurot 83 senti. Võlgniku

sissetulek on keskmiselt 2218 eurot kuus. Kohustusi on võlgnikul 55 617 euro 61 sendi

ulatuses.

Usaldusisiku hinnangul tekkisid makseraskused hiljemalt 2021. aastal, mil võlgniku

kontoväljavõttest lähtuvad esimesed maksed inkassole. Kontoväljavõtetest on näha ja

varasemalt arveldusi erinevate kasiinodega. Samuti on näha, et võlgnik jagas oma elukohta

Eesti ja Soome vahel. Sellele eelnes lahkuminek oma abikaasast. Võlgniku sõnul lõi see ta

elu sassi, et ta ei tulnud enam majandamisega toime. Samal ajal olid tema sõnul tekkinud

makseraskused ka Soomes. Maksejõuetuse põhjuseks on nii võlgniku mainitud

suhteprobleemid ja hasartmängud, kuid ka võlgniku poolt enda finantsvõimekuse

ülehindamine. Kogunenud nõuetest selgub, et võlgnik on üritanud olukorda lahendada ka

refinantseerimise teel, kuid paraku tulutult. Kuriteo tunnustega teo, samuti tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi ei tuvastatud.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 780 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (vähemalt 55 617 eurot 61 senti) täitmiseks vara ja

piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 22. jaanuari

2025. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 11), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (piisava

sissetuleku puudumine kohustuste täitmiseks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega

tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20. veebruar 2025

kell 10.15 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10.1.

Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 780 eurot.

10.2.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

10.3.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu

(vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ja analüüsi ning hinnanguga),

põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu

on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 780 eurot.

10.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub usaldusisik

tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.

Kuivõrd võlgnik on kohtule avaldanud ning tõendanud, et tal on kogutud raha usaldusisiku

tasu katteks, mõistab kohus tasu välja võlgniku pankrotivarast.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik