2-24-19230/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-24-19230

Tsiviilasja number

V.C hagi D.T vastu ebaõigete andmete avaldamise

ümberlükkamiseks ja kahju väljamõistmiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja V.C, isikukood XXX;

kostja D.T, isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast V.C hagi D.T vastu ebaõigete andmete

avaldamise ümberlükkamiseks ja kahju väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. V.C (hageja) esitas 19. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi D.T (kostja) vastu,

paludes kohustada kostjat ümber lükkama tema poolt esitatud väited hageja kohta

selles, et hageja on kostjat kehaliselt väärkohelnud. Selleks peab kostja esitama

kirjaliku kinnituse PPA-le, milline registreeritakse. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja hageja kasuks laimamise ning au- ja väärikuse solvamise eest kahjutasu

kohtu äranägemisel.

2. Hagiavalduse kohaselt alustati kostja avalduse alusel hageja suhtes 23.02.2024

kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et xxxxxxxxx kella 21.30

paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx eramus surus

V.C oma abikaasa D.T voodi peale pikali ning pigistas teda käest, tekitades

kannatanule füüsilist valu ja hematoomi parema käe pöidla piirkonda. 23.02.2024 on

D.T avaldanud uurijale, et V.C karjub igapäevaselt D.T peale ja konfliktid on

muutunud ka füüsiliseks. xxxxxxxxx kella 21.30 ajal läks D.T magama. Sellele

eelnevalt oli olnud D.T ja V.C vahel sõnaline konflikt. Ka V.C tuli D.T-ga samasse

tuppa ning hakkas jälle D.T peale karjuma, surus kannatanu voodi peale pikali ning

pigistas viimast käest nii, et D.T tundis valu. Sellest tekkis kannatanule hematoom.

D.T tekkinud tervisekahjustust kuskil fikseerimas ei käinud. 12.09.2024 koostas

Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse nr 24278050327 lõpetamise

põhistamata määruse, millises jõuti järeldusele, et D.T poolt kuriteole viitav teave ei

leia tõenditega kinnitust. Hageja ei ole kunagi naisterahva vastu kätt tõstnud, isegi

olukorras, kus on tema vastu kasutatud füüsilist vägivalda.

22.02.2024 kutsus D.T hagejale politsei, väites, et hagejal on relv ning ta on

ähvardanud teda tappa. Kohale tulid suurte jõududega kiirreageerijad, kes pidasid

hageja kinni, otsisid hageja läbi ja veendusid, et hagejal mingit relva ei ole. Hageja

viibimine samas asulas, xxxxxxxxxxxx, kus viibis D.T , oli seotud hoopis muude

asjaoludega. Tegemist oli D.T poolt vale väljakutsega. Seda nägid pealt kõik

naabruses elavad isikud ning D.T õde T. P. ka T. P. U. U. . Politsei saabumise

hetkel viibisid D.T ja T. P. U. majas. D.T on avaldanud oma pereliikmetele hagejat

laimavat teavet ja informatsiooni, kes omakorda on seda edasi andnud kolmandatele

isikutele. D.T hinnangul on V.C-l psüühikaga probleeme. D.T-l puudub õigus

määrata vastavat diagnoosi. Isegi, kui ta omaks sellist kvalifikatsiooni, on see info

konfidentsiaalne ega tohi jagada kolmandatele isikutele.

D.T esitas 10.06.2024 hagiavalduse abielu lahutamiseks. Lahutuse põhjuseks toob

välja hageja pideva vägivaldse käitumise.

Hageja palub kohtul kohustada kostjat ümber lükkama tema poolt esitatud väited

hageja kohta selles, et hageja on tekitanud talle füüsilist valu. Kostja poolt esitatud

kõnealused väited on ebaõiged ja hagejat kahjustavad.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-st 1, lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku

majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete

andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamine

õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2

kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele.

7. Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS §-s 1047 andmete teatavaks tegemist

kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele

isikutele andmed teatavaks (RKTKo 3-2-1-95-05 p 25). Ebaõigete andmete all

mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on

kontrollitav. Kohtupraktikas nimetatakse andmete avaldamist VÕS § 1047

tähenduses faktiväite avaldamiseks (RKTKo 3-2-1-161-05 p 10). See, kas avaldatu

sisaldab faktiväidet, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel. VÕS § 1047 lg

2 kohaldatakse juhul, kui teise isiku kohta avaldatud ebaõiged andmed on kas teise

isiku au teotava iseloomuga või majanduslikult kahjuliku iseloomuga. Au teotavateks

andmeteks on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse

negatiivse suhtumise isikusse (nt väide, et isik on kriminaalkurjategija, seksuaalse

hälbega, on tarvitanud kellegi suhtes vägivalda jms). VÕS § 1047 lõikes 2 nimetatud

juhul peab isik, kelle kohta andmeid avaldati, tõendama, et avaldatud andmed on

tema au teotava või talle majanduslikult kahjuliku iseloomuga. Andmeid avaldanud

isik saab avaldamise õigusvastasust välistada avaldatud andmete (faktiväidete)

tõelevastavuse tõendamisega (vt „Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne“,

kirjastus Juura, Tallinn 2009, lk 663-669).

8. Kohus selgitab, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kannatanu poolt ütluste

andmise näol ei ole tegemist andmete teatavaks tegemisega kolmandatele

(kõrvalistele) isikutele. Kriminaaluurimise käigus kogutud materjalid koos

protokollitud ütlustega ei ole laiale üldsusele kättesaadavad.

9. Seega puudub käesoleval juhul seaduses sätestatud vastutuse koosseisuline element

(andmete avaldamine), mistõttu ei kuulu VÕS § 1047 lg 1 kohaldamisele ning

hagiavaldusel ei ole perspektiivi.

10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel.

11. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et

kostjal käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

12. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik