1-11-6675/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-11-6675

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2011.a. Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-6675 (11250100736) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi Z.H süüdistusasi kuritegudes KarS §-de 424, 329 järgi avalikul kohtuistungil 06. septembril 2011.a. lühimenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu

Süüdistatav

Z.H, ik. XXX

2

Süüdi tunnistada Z.H kuritegudes KarS §-de 329 ja 424 järgi ning mõista

karistuseks vangistus üks (1) aasta, milline karistus KrMS § 238 lg2 alusel kuulub vähendamisele 1/3 võrra, seega mõista vähendatud karistuseks vangistus kaheksa (8) kuud.

KarS §-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata Z.H suhtes täitmisele temale 14.12.2010.a.

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud vangistulik

karistus viis (5) kuud ja suurendades käesoleva kohtuotsusega uute kuritegude eest

mõistetud karistust vangistus kaheksa (8) kuud eelmise 14.12.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa viis (5) kuud võrra, mõista Z.H-le liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta üks (1) kuu.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg1 alusel Z.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) aastaks. KarS § 55 lg1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Z.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata ja temale

mõistetud karistuse kandmise aja algust hakata lugema kinnipidamiskohta karistuse

kandmisele ilmumise päevast või päevast mil politsei teostab kinnipidamise ja karistuse kandmisele suunamise. Karistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada.

Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

osutamisel kantud vajalikud kulud kokku 276 ( kakssada seitsekümmend kuus) eurot 05 senti (s.h käibemaks 20 % ) v. advokaadile Vahur Krinal (OÜ Rüütli Advokaadibüroost, Rüütli 12-214, 80010 Pärnu).

Välja mõista

Z.H-lt

riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske

Bank, . viitenumber 2800049696 Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-6675, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; - määratud kaitsjale makstud tasust 150 (ükssada viiskümmend) eurot vabastades ta osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

Kaitsja

RESOLUTSIOON

3

Nõuded menetluskulude tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

KarS § 83 lg1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Z.H-le kuuluv

sõiduauto Skoda Felicia Combi,. Sõiduauto on kohtueelse menetleja taotlusel ja kohtu loal (määrus 02.05.2011.a.) arestitud. 12.05.2011.a. on Lääne Ringkonnaprokuratuuris koostatud vara arestimise protokoll, millega arestiti Z.H-le kuuluv sõiduauto Skoda Felicia Combi,. Arestitud sõiduauto anti vastutavale hoiule Z.H-le. Maanteeameti registris on sõidukile seatud käsutamise keelumärge alates 16.05.2011 a. KarS § 85 lg 3 alusel toimib kohtulahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist võõrandamiskeeluna.

Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse

tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna

menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist 29.septembrist 2011.a. alates.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare

Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

Kristel Pedassaar kohtunik

4

Tervikkohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev 05. oktoober 2011.a. , kohtuotsuse resolutsioonis märgitud kuupäev 29. september 2011.a. muudetud 29.09.2011.a. määrusega 05. oktoobriks 2011.a.

Süüdistus: Z.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles,

et tema juhtis 21.04.2011.a kella 18:30 ajal juhtis Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsama mnt sõiduautot Skoda Felicia alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1.20 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10, lõplik tulemus 1.10 mg/l; 22.04.2011.a kella 15:00 ajal juhtis Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsama sõiduautot Skoda Felicia

reg nr 616EHA alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 97mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09, lõplik tulemus 0.88 mg/l;

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Z.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 14.12.210.a. kohtuotsusega nr 1-10- 16573 lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (6) kuueks kuuks, juhtis 21.04.2011.a. kella 18:30 ajal Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsamaa ja 22.04.2011.a. kella 15:00 ajal Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsamaa sõiduautot Skoda Felicia.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud

muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani Z.H toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

Z.H tunnistas ennast kohtuistungil temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi

täielikult ja kahetses toimepandut, palus kergemat karistust, milleks võiks olla tingimisi

karistus. Auto on viinud tuttavate juurde, et ei oleks enam ahvatlust. Varasemate trahvide tasumiseks on võtnud laenu.

Prokurör tuginedes uuritud tõenditele palus Z.H süüdi tunnistada kuritegudes KarS §-de

424 ja 329 järgi ja mõista talle lühimenetluse sätteid kohaldades vastav karistus. Z.H karistust kergendavad asjaks asjaoluks vastavalt KarS §-le 57 loeb prokurör puhtsüdamlikku kahetsust, KarS §-s 58 loetletud raskendavad asjaolud puuduvad. Z.H poolt on toime pandud tahtlik II astme liiklussüütegu. KarS § 424 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 3-a vangistuse. Z.H on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ja seda KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, uued kuriteod pani toime tingimisi vangistuliku

karistuse kandmisest vabastamise katseajal. Prokurör taotleb, et kohus tunnistaks Z.H temale inkrimineeritud kuritegudes KarS §-de 424 ja 329 järgi süüdi ja mõistaks järgmise karistuse: KarS §-de 424 ja 329 kvalifitseeritava kuriteo eest vangistuse 1 aasta, milline karistus kuulub KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluv karistuseks oleks

8 kuud vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata Z.H suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu 14.12.2010.a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud vangistus 5 (viis) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 8 kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu võrra, mõista liitkaristuse vangistus 1aasta 1 kuu. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks.

5

Z.H on varem alkoholijoobes juhtimise eest karistatud kriminaalkorras kolmel korral, väärteokorras on Z.H mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud kahel korral:

1) 16.07.2008 Lääne Politseiprefektuuri otsusega LS § 74’19; 74’35 järgi rahatrahviga 9000 krooni; 2) 24.08.2008 Lääne Politseiprefektuuri otsusega LS § 74’19 järgi rahatrahviga 12000 krooni, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Ja vaatamata eelnevale on 21.04.2011. a. ja 22.04.2011. a. on Z.H taas toime pannud

mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Kuritegu on tema poolt toime pandud tema isikliku sõiduauto Skoda Felicia Combi juhtimisega. KarS § 83 sätestab võimaluse konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Kuriteo toimepanemise vahendi, Z.H-le kuuluva sõiduauto Skoda Felicia Combi, konfiskeerimise tagamiseks on temale kuuluv sõiduauto arestitud Pärnu

Maakohtu 02.05.2011 määruse alusel, autole on liiklusregistris seatud käsutamise keelumärge 16.05.2011. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 83 lg 1 taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend: Z.H-le kuuluv sõiduauto Skoda Felicia Combi . Tõkend - elukohast

lahkumise keeld alates 21.03.2011 kohtuotsuse jõustumisel ära jätta . II astme kuriteos süüdi mõistmisel välja mõista Z.H menetluskulud.

Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, kuriteo asjaolud on selged ja tõendamist leidnud. Kuna Z.H on kuriteod toimepannud, siis tuleb temale ka karistus mõista. XXX. Z.H on aga nüüdseks andnud auto tuttavate juurde, et ei tekkiks kiusatust , ta on lõpetanud alkoholi

tarbimise. Ja eeltoodust tulenevalt peab kaitsja põhjendatuks mõista Z.H-le karistuseks rahaline karistus. Auto konfiskeerimist ei pea kaitsja põhjendatuks, kuna Z.H on ise viinud auto XXX ja juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole temal enam ka õigus autot juhtida.

Maakohtu seisukoht

Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kohus uurides kohtuistungil kriminaaltoimikus olevaid tõendeid leidis, et Z.H süü

temale esitatud süüdistuses kuritegudes KarS §-de 424 ja 329 järgi on leidnud tõendamist

kohtulikul uurimisel tõendamist ja ta kuulub kuritegudes KarS § 424, 329 järgi süüdi tunnistamisele. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Z.H süü KarS §- de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist:

• Teatega kriminaalmenetluse alustamisest /tl 1/. Nimetatud teatisest nähtub, et

22.04.2011.a. alustati kriminaalmenetlust juhtumi kohta, kus 22.04.2011.a. kell 15.00 ajal peeti Saare maakonnas Leisi vallas Võlupe – Pärsama x kilomeetril kinni joobes juht

Z.H , kes juhtis omale kuuluvat sõiduautot Skoda Felicia olles alkoholijoobes alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0.97 mg/l ;

• Teatega Lääne Prefektuuri juhtimiskeskusele lisajuhtumi lisamisest kriminaalasja materjalidele /tl 2/. Nimetatud teatisest nähtub, et 21.04.2011.a. kella 18.30 ajal juhtis

Z.H Saare maakonnas Leisi vallas Võlupe – Pärsama X kilomeetril omale kuuluvat sõiduautot Skoda Felicia olles alkoholijoobes alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1.20 mg/l ; Z.H ei omanud ei 21.04. ega ka 22.04.2011.a.

kinnipidamise ajal mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna nimetatud õigus oli temalt varasema kohtuotsusega ära võetud;

• Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 22.04.2011.a. (tl.3). Indikaatorvahendi

kasutamisel mõõtmisel on tuvastatud Z.H 22.04.2011.a. kella 15.35 ajal

alkohoolne joove 0,97 mg/l kohta. Joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtub,. Et

Z.H reaktsiooni kiirus oli häiritud, ei saanud kiirelt ja järsult tegutseda, „Keel

6

pehme“ joobe tõttu, taarub seistes ja kõndides jne. Mõõtmine on tingitud asjaolust, et juhtis joobes sõiduautot;

• 22.04.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri mõõtmistulemuse väljatrükiga (tl.4,5), millest nähtub, et 22.04.2011.a. kella 15.39 ajal näitas alkomeeter Z.H joovet 0.97 mg/l , laiendmääramatus +- 0,09 mg/l , lõplik mõõtetulemus 0.88 mg/l. Z.H märkusi mõõtmise kohta ei ole olnud;

• Z.H 22.04.2011.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl.6);

• Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 21.04.2011.a. (tl.7). Indikaatorvahendi

kasutamisel mõõtmisel on tuvastatud Z.H 21.04.2011.a. kella 20.01 ajal

alkohoolne joove 1,17 mg/l kohta. Joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtub,. Et

Z.H reaktsiooni kiirus oli häiritud, kõne segane, tuigerdab jne. Mõõtmine on tingitud asjaolust, et juhtis joobes sõiduautot;;

• 21.04.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri mõõtmistulemuse väljatrükiga (tl.8,9), millest nähtub, et 21.04.2011.a. kella 20.06 ajal näitas alkomeeter Z.H joovet 1,20 mg/l , laiendmääramatus +- 0,10 mg/l , lõplik mõõtetulemus 1,10 mg/l. Z.H märkusi mõõtmise kohta ei ole olnud;

• Z.H kohta 21.04.2011.a. ja 22.04.2011.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (tl.6,10); •

Politseipeadirektori poolt 30.06.2009.a. käskkirjaga nr 195 kinnitatud

„Mõõtemääramatuse arvutus mõõtemetoodika MM 04-2009 Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise kohta“ ärakirjaga (tl.11-14);

• Tunnistaja Leino Rihkrand’ i ütlustega selle kohta, et olles 22.04.2011.a. kella 15.00 ajal

teenistuskohustuste täitmisel, teatati temale, et Lääne Politsei juhtimiskeskusest, et abipolitseinik Tõnu Lempu on Saare mk Leisi vallas Võlupe - Pärsama kilomeetril kinni

pidanud joobes juhi. Sündmuskohale sõites selgus, et kinni on peetud joobes juht Z.H

, kes juhtis temale endale kuuluvat sõiduautot Skoda Felicia. Kohapeal fikseeriti indikaatorvahendi mõõtmisel joobeks 0.97 mg/l kohta, sama näit fikseeriti natuke hiljem ka politseis tõendusliku alkomeetriga. Kuna Z.H oli juba eelmine päev eemaldatud alkoholijoobes sama sõiduki juhtimiselt, siis oli kartus, et ta võib uuesti minna sõitma . Z.H toimetati siis kainenemisele Kuressaare arestimajja (t.15-16);

• Joobeseisundis Z.H kainenemisele toimetamise protokolliga 22.04.2011.a. (tl.28);

• Tunnistaja Tõnu Lempu ütlustega selle kohta, et 21.04.2011.a. olles oma koduõues märkas ta, et mööda Võlupe-Pärsama teed sõitis autoga Z.H. Ta oli üksinda autos. Mõni aeg hiljem sõitis ta mööda sama teed Pärsama suunas. Kuna sõiduki trajektoor oli kahtlane, otsustas tunnistaja oma sõiduautoga Z.H poolt juhitud autole järgneda ja kui ta jõudis autole järgi otsustas Z.H poolt juhitud auto peatada. Z.H peatus ning ta tutvustas ennast abipolitseinikuna Z.H-le. Kuna oli tunda alkoholi lõhna ja

käitumisest võis aru saada, et tegemist on alkoholitarvitanud isikuga, kutsus ta kohale

politsei. Mõõtmisega tuvastatigi Z.H joove. 22.04.2011.a. laekus temale informatsioon, et Z.H võib jälle alkohoolses joobes olla ning autot juhtida. Ta sõitis selle informatsiooni peale teel ootama, kust Z.H koju sõites oleks pidanud mööduma.

Umbes kella 14.48 ajal märkaski ta Z.H poolt juhitud sõiduautot, mis

peatumismärguande peale ka peatus. Kuna oli tunda alkoholi lõhna kutsus ta kohale politsei, kes jällegi joobe tuvastas (tl.17-18,19-20 );

• Koopiaga sõiduauto tehnilisest passist, millest nähtub, et selle sõiduauto omanik on Z.H (tl.21);

7

• Z.H enda poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (tl.23-24,25-26). Z.H tunnistab temale süüks arvatud kuritegude, millised on kvalifitseeritud KarS §-de

424 ja 329 järgi toimepanemist. Kuritegude toimepanemist põhjendas asjaoluga, et 21.04.2011.a. oli xil sünnipäev. Ta pidi sünnipäevale minema, kuid jalad olid haiged. Ta

oli juba eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohtus selgitusi andes lisas Z.H , et

22.04.2011.a. sõitis autoga sellepärast, et oli pohmell ja oli vaja poest alkoholi tuua. Kahetseb toimepandut ja lubab, et midagi taolist enam ei juhtu;

• Karistusregistri teatisega, millest nähtub, et Z.H on karistatud varem kriminaalkorras kolmel korral (tl.30-32): 1) Saare Maakohtu 08.12.2008 a otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 3k, tingimisi katseajaga 18 k, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 k; 2) Pärnu Maakohtu 22.07.2009.a. otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 13005 EEK(831,17 EUR), lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuud; rahaline karistus on tasutud; 3) Pärnu Maakohtu 14.12.2010.a otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 5 k, tingimisi katseajaga 1aasta 9kuud, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6kuuks,

väärteomenetluse korras on teda karistatud korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, omab kaks kehtivat karistust 2008.aastast, sh. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes;

• Viimase , 14.detsembri 2010.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsuse ärakirjaga, millest nähtub, et Z.H on selle otsuse alusel karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusliku karistusega 5 kuud, kuid KarS § -de 74,75 alusel on jäetud mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata käitumiskontrollile allutamisega, katseaja pikkus 1 aasta

üheksa kuud. Natuke üle nelja kuu möödumisel pani Z.H toime uued korduvad samaliigilised kuriteod;

• Vara arestimise taotluse (tl.43-44), kohtumääruse 02.05.2011.a. (tl.47-49) ja vara

arestimise protokolliga (tl.51) ning Maanteeameti registreerimisosakonna teatisega (tl.52) selle kohta, et Z.H-le kuuluv sõiduauto registreerimismärgiga on arestitud kuriteo toimepanemise vahendina ja sõidukile on registris seatud käsutamise keelumärge 16.05.2011.

Alates 01. juulist 2009.a. nähakse KarS § 424 järgi ette vastutust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 3 1 kohaselt loetakse

juht joobeseisundis olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 01.07.2009.a. jõustunud Liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui

alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalises või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg3). Vastavalt LS § 20 lg31 p2 kohaselt

loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,25 milligrammi

alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses

nõutava kindlusega. Z.H oli vastavalt 21. ja 22.04.2011.a. tõendusliku alkomeetriga teostatud mõõtmistele mõlemal päeval alkoholijoobes. Mõlemal päeval näitasid mõõtmised ühes liitris väljahingatavas õhus üle 0,75 milligrammi alkoholi. Z.H käitumises esinesid samuti alkohoolsele joobele viitavad tunnused. Seega on uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et Z.H

oli 21. aprillil ja järgmisel päeval, 22. aprillil 2011.a. isiklikku sõiduautot juhtides alkohoolses joobes, so. oma tegevusega realiseeris ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

8 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Z.H olles enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud

alkoholi, pidi teadma, et juhib sõidukit alkoholijoobes. Mõõtmiste tulemusena kindlaks

määratud alkoholikogus ületas kuriteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 20 lg31 märgitud alkoholikoguse. Alates 01. juulist 2011.a. kehtima hakanud Liiklusseaduse § 69 lg1 alusel juht

ei tohi olla joobeseisundis. Sama § lg4 p1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht , kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Z.H-lt on varasemate kohtuotsustega korduvalt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus. Nii oli temalt ka viimase 14.12.2010.a. kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimiseõigus kuueks (6) kuuks. Kuna kohtuotsusega oli Z.H-lt ära võetud mootorsõiduki juhtimise

õigus kuueks kuuks, see otsus oli jõustunud ja täitmisele pööratud, realiseeris ta oma käitumisega nii 21.04.2011.a. kui ka 22.04.2011.a. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo

koosseisu (karistuse täitmisest kõrvalehoidumise) ning ta tuleb süüdi tunnistada ka kuriteos KarS § 329 järgi. Z.H on ühe teoga realiseerinud kaks eri süüteokoosseisu ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb talle mõista üks karistus ja seda seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel Z.H-le lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud Z.H süü KarS §-de 424 ja 329

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Z.H on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Z.H poolt on toimepandud II astme liikluskuritegu. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu on liiklussüütegu, mille õigushüve on paljude inimeste

elu ja tervis. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist karistuse täitmise vastase süüteoga. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab Z.H karistust kergendava asjaoluna süü

puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Z.H on varem

kolmel korral (so. aastatel 2008, 2009, 2010) KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistatud isik, samuti on ta korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest väärteomenetluse korras karistatud. Uue samaliigilise kuriteo on Z.H toime pannud eelmise kohtuotsuse alusel KarS § 424 järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise katseajal, natuke üle nelja kuu möödumisel pärast eelmist kohtuotsust. Uued

kuriteod pani Z.H toime kahel järjestikusel päeval, kusjuures eelmine päev oli ta juba

politsei poolt kinnipeetud ja temaga oli tehtud kriminaalmenetlustoiminguid. See aga ei

takistanud Z.H juba järgmine päev uuesti sama autot alkoholijoobes juhtimast. Nagu Z.H on ise põhjendanud – oli „pohmell“ ja vaja oli pea paranduseks alkoholi tuua, jalad aga

haiged. Eeltoodust saab kohus teha ühese järelduse, et mõistetud varasemad karistused –

rahaline karistus, vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamineei ole täitnud

karistuse mõistmise eesmärki, so. mõjutanud Z.H edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Z.H on istunud autorooli uuesti joobeseisundis ega ole vaatamata

eelmistele karistustele tajunud ohtu, mida joobes juht võib põhjustada nii endale kui kõigile

kaasliiklejatele. Z.H pole hoolinud ka sellest, et juhtimisõigus on temalt kohtuotsusega

korduvalt ära võetud. Kohus on veendunud, et Z.H ei ole võimalik uute analoogsete

kuritegude eest karistada enam rahalise karistusega. Z.H ei ole teinud järeldusi enda

karistamistest nii väärteomenetluse korras kui kriminaalkorras ja on järjekindlalt eiranud

Liikluseeskirja nõudeid, erinevate rikkumistega pannud ohtu kaasliiklejate elu ja tervise ega

mõista siiani oma tegude raskust ja võimalikke tagajärgi ja ohtu, millesse ta paneb teised

ühiskonna liikmed. Kohus leiab, et Z.H mõjutamiseks edaspidi hoiduma üha uute

9 samaliigiliste süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud

tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab

tema ükskõikset suhtumist mõistetud karistustesse ning annab aluse järeldada, et selline kergemaliigiline karistus ei täida karistuse eesmärke ja on end ammendanud. Õigusrikkumistele

järgnenud igakordne süü puhtsüdamlik kahetsus ei ole siiski takistanud Z.H uusi samalaadseid õigusrikkumisi toime panemast ega anna seegi kord kohtule veendumust, et 21. ja 22. aprillil 2011.a. alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine jääb viimaseks korraks.

Kohtu hinnangul arvestades Z.H vanust ja tervislikku seisundit on välistatud temale liitkaristusena mõistetud vangistusliku karistuse asendamine üldkasuliku tööga, mida KarS § 74 lg 5 põhimõtteliselt võimaldab. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et

üldkasulikku tööd tuleb mõista ja käsitleda reaalse vangistuse vältimise viimase võimalusena (RKKKo 3-1-1-99-06, p 19). Neid nn viimaseid võimalusi on Z.H-le antud – kuid nagu

osundatud, ei ole need tema jaoks mingit sisulist tähendust omanud. Z.H-le on tehtud eelmiste kohtuja kohtuvälise menetleja otsustega nn viimaseid hoiatusi korduvalt, seega oli süüdistatavale teada, et kui ta paneb toime uue tahtliku süüteo, pööratakse tingimisi mõistetud

karistus reaalselt täitmisele. See kõi

k ei ole aga takistanud Z.H toime panemast

käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuritegusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

väljendanud arusaama, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis

kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted

riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et

liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist

riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03). Ka see täiendav argument annab alust kohtule mõista Z.H-le reaalne vangistuslik karistus. KarS § 424 järgi on võimalik mõista karistusena vangistust kuni kolm aastat. Prokuröri poolt taotletud vangistuliku karistuse pikkus 1 aasta jääb seega alla keskmise karistusmäära, milleks on 1 aasta 6 kuud. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole võimalik mõista Z.H-le kergemat

karistust prokuröri poolt taotletust. KrMS § 238 lg2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust tehes

vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Z.H karistamist reaalse vangistusega ning peab põhjendatuks rahuldada ka prokuröri taotluse Z.H karistamiseks

KarS § 50 alusel lisakaristusega võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 aastaks.

KarS § 74 lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Prokurör on esitanud kohtule taotluse Z.H-le kuuluva sõiduauto Skoda Felicia Combi, kui

kuriteo toimepanemise vahendi, konfiskeerimiseks KarS § 83 alusel. KarS § 83 sätestab

võimaluse konfiskeerida otsuse tegemise ajal teo toimepanijale kuuluva tahtliku süüteo

toimepanemise vahend, tegemata vahet piiratud või piiramatus tsiviilkäibes olevatel asjadel.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nagu juba eelpool

märgitud, on Z.H süstemaatiliselt toimepannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Tema suhtes alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest nii väärteomenetluses kui

kriminaalmenetluses kohaldatud karistused on jäänud tulemusteta - Z.H on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteod on ta toimepannud

tingimisi vangistuliku karistuse kandmisest vabastamise katseajal ja järjestikulistel päevadel.

Teisel päeval alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisele oli põhjendus lihte- „pohmell“ ja parema tunde saavutamiseks oli vaja alkoholi poest osta. Z.H elab üksi ning tema ütlused selle kohta, et nüüd on auto tuttavate juures ja see välistab alkoholijoobes autoga sõitmise ei ole

veenvad. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on piisav ja põhjendatud alus arvata, et Z.H

paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed

(juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest

10

samalaadsetest süütegudest hoiduma. Konfiskeerimisele kuuluv sõiduauto esmane

registreerimine on toimunud 10.09.1999.a., so. 12 aastat tagasi ning seega arvestades

konfiskeeritava auto võimalikku turuhinda, ei põhjustata kuritegude toimepanemise vahendiks

olnud sõiduki konfiskeerimisega Z.H-le suurt varalist kahju, küll aga väheneb läbi konfiskeerimise oht kaasliiklejatele ja seda ka pärast Z.H vabanemist karistuse kandmiselt.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg1 ja 179 lg 1 p 2 tuleb Z.H-lt riigituludesse välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5x 278,02).

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja 180 kohaselt kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele

menetluskuluna ka määratud kaitsjale makstud tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil. Süüdistatavale määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga järgmiselt (tl.66):

Kaitsjal kulunud aega kokku toimikuga tutvumisele, kohtuistungil lühimenetluses asja

arutamiseks ettevalmistamisele ja süüdistatavale tema õiguste ja kohustuste selgitamisele, osalemisele kohtuistungil kokku 6 pooltundi. Pool tunni eest on seadusega määratud tasu 15.98

EUR-i. Tasu arvestatakse pooltundides. Seega taotlus 8x15.98 =127.84 EUR-i. Lisaks on kaitsjal kulunud aega õigusabi sihtkohta jõudmiseks (Pärnu-Kuressaare 167 km), seega lisandub

veel 41.54 EUR-i . Seega taotlus tasule summas 127.84+41.54=169.38, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 33.87 EUR-i, kokku 203.23 EUR-i. Kaitsja on kandnud ka riigi õigusabi

osutamisel kulusid, milleks on sõidukulud: Pärnu-Kuressaare-Pärnu 334 km, 334km x 0.13 euroga=43.42 EUR-i; sõiduauto praamipiletid Virtsu-Kuivastu-Virtsu 2x 6.39 = 12.78 EUR-i ja

isiku praamipiletid Virtsu-Kuivastu-Virtsu 2x2.24=4.48 EUR-i, kokku kulu 60.68 EUR-i. Taotletavale summale lisandub käibemaks 20%, ehk 12.14 EUR-i. Kulud kokku 72.82 EUR-i.

Tasu ja kulude taotlus kokku koos käibemaksuga 276.05 EUR-i. Vastavalt kohtupraktikale ei mõisteta süüdistatavalt välja sõiduauto kasutamise kulusid. KrMS § 180 lg3 alusel leiab kohus,

et Z.H võib tema materiaalset olukorda (sissetulekuks pension) arvestades, mis ei

võimalda temal kõiki menetluskulusid tasuda, vabastada osaliselt menetluskulu-kaitsjatasu

tasumisest riigituludesse. Kohus leiab, et Z.H-lt on põhjendatud välja mõista lisaks sundrahale menetluskuluna kaitsjatasu 150 EUR-i.

Kristel Pedassaar Kohtunik