2-24-12863/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-12863

Tsiviilasi

D.F-i , T.M-i , I.Q , Z.K , Y.R-i , I.T , Q.X, C.A , A.U

ja M.B hagi I.I vastu ühisomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad D.F (isikukood XXX), T.M (isikukood XXX),

I.Q (isikukood XXX), Z.K (isikukood XXX), Y.R

(isikukood XXX), I.T (isikukood XXX), Q.X (isikukood

XXX), C.A (isikukood XXX), A.U (isikukood XXX),

M.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalju Kutsar

Kostja I.I (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada D.F-i, I.Q, Z.K, C.A, M.B, T.M-i, I.T, Y.R-i, Q.X, A.U ja I.I ühisomand

kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa number XXX ) selliselt, et kinnisasi müüakse

avalikul enampakkumisel, müügist saadud raha eest tasutakse esmalt enampakkumise

korraldamise kulud (täitekulud) ning seejärel jagatakse ülejäänud raha D.F-i, I.Q,

Z.K, C.A , M.B , T.M-i, I.T, Y.R-i, Q.X, A.U ja I.I vahel vastavalt neile kuulunud

mõtteliste osade suurusele.

3. Jätta menetluskulud I.I kanda.

4. Mõista I.I-lt D.F-i kasuks välja menetluskulud 676 eurot 20 senti.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I.I-l tasuda D.F-ile menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. D.F, I.Q, Z.K, C.A, M.B , T.M, I.T, Y.R, Q.X, A.U (hagejad) esitasid 26. augustil

2024 Tartu Maakohtule hagi I.I (kostja) vastu, milles paluvad lõpetada ühisomandi XXX

asuvale kinnisasjale (registriosa number XXX ) selliselt, et kinnistu müüakse avalikul

enampakkumisel, müügist saadud raha eest tasutakse esmalt enampakkumise korraldamise

kulud (täitekulud) ning seejärel jagatakse ülejäänud raha D.F-i, I.Q, Z.K, C.A, M.B, T.M-i,

I.T, Y.R-i, Q.X, A.U ja I.I vahel vastavalt neile kuulunud mõtteliste osade suurusele.

Hagiavalduse kohaselt suri 5. juunil 2023 I.Q N, kelle seadusejärgseteks pärijateks olid D.F

(36/72 mõttelises osas), I.Q (6/72 mõttelises osas), Z.K (6/72 mõttelises osas), C.A (3/72

mõttelises osas), M.B (3/72 mõttelises osas), T.M (3/72 mõttelises osas), I.T (3/72

mõttelises osas), Y.R (4/72 mõttelises osas), Q.X (2/72 mõttelises osas), A.U (2/72 mõttelises

osas) ja I.I (4/72 mõttelises osas). Isikud kanti 19. jaanuaril 2024. a kinnistusregistrisse

ühisomanikena.

Arvestades ühisomanike hulka ning asjaolu, et valdavalt on neile kuuluvate mõtteliste osade

suurus tagasihoidlik, oleks otstarbekas ühisomand kinnisasjale lõpetada. Ühisomanike enamus

on taolise lahendusega ka nõustunud ning leidnud, et otstarbekas oleks kinnisasi müüa ning

saadud raha jagada ühisomanike vahel vastavalt neile kuulunud mõtteliste osade suurusele.

Paraku puuduvad teistel kinnistu ühisomanikel andmed I.I asukoha kohta. I.I omab küll

Eesti Vabariigi isikukoodi ning ta on kantud rahvastikuregistrisse, kuid igasugused andmed

tema aadressi kohta puuduvad. Viimased kontaktid temaga olid sugulastel enam kui 40 aastat

tagasi, pärast seda suhted katkesid ning tema edasine saatus ei ole teada.

2. Kohus võttis hagi menetlusse. Kohtule on kostja elu- ja viibimiskoht teadmata.

Rahvastikuregistris isiku kohta andmed puuduvad. Politsei-ja Piirivalveametil puuduvad

andmed isiku kohta. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise

määruse (kohus teavitas kostjat kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise

võimalusest) kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25. novembri 2024. a

määrusega. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. Hagejad taotlevad hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskulud kokku

676 eurot 20 senti (riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 256 eurot 20 senti (1,5 h tunnihinnaga

170,80 eurot (käibemaksuga)). Hagejate lepingulise esindaja kinnitusel on menetluskulud

tasunud D.F.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (420 eurot).

Õigusabile kulunud aeg kokku 1,5 tundi on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hagejate

lepingulise esindaja tasu 256 eurot 20 senti (1,5 h x 170,80 eurot, käibemaksuga).

Hagejate põhjendatud menetluskulud on kokku 676 eurot 20 senti (420 + 256,20 eurot,

käibemaksuga), mis tuleb kostjalt D.F-i kasuks välja mõista. Vastavalt hagejate taotlusele

peab kostja hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik