2-24-17975/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-17975

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-17975

Määruse tegemise aeg ja

koht

23.jaanuar 2025 Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

O. S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise ja

kohustuste vabastamise menetluse algatamise nõudes.

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

Kohtuistungi toimumise

aeg

20.01.2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik:

Usaldusisik:

O. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX )

pankrotihaldur Tiia Kalaus (OÜ Civilex,

asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407

662;

6694,

e-post:

tiia.kalaus@civilex.ee,

vandeadvokaadi

tunnistus nr 141).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku O. S. (isikukood XXX) maksejõuetusavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused.

2. Jätta O. S. kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Tiia Kalaus usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest O. S.

maksejõuetusavalduse menetluses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. Määrata usaldusisiku Tiia Kalaus tasu summas 785,07 eurot (seitsesada

kaheksakümmend viis eurot 07 senti, sh käibemaks 141,57 eurot).

5. Anda O. S.ile menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks ning hüvitada riigi

vahenditest 785,07 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Nimetatud summa

kuulub kandmisele OÜ Civilex kontole EEXXX Swedbank.

6. Avaldada teade O. S. maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste

Keskusele täitmiseks p. 5 märgitud väljamakse toestamiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1. O. S. esitas 27.11.2024 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamise

ja kohustuste vabastamise menetluse algatamise nõudes.

O. S. nõustus usaldusisiku kandidaadiga.

3. Viru Maakohtu 04.12.2024 määrusega võeti O. S. maksejõuetusavaldus menetlusse ning

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel nimetati pankrotihaldur Tiia Kalaus.

4. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas 09.01.2025 kohtule usaldusisiku aruande vastavalt FiMS §-le

17. Esitatud aruande kohaselt võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida võlgnevuste

katteks. Võlgnik on hiljuti kolinud Tallinnast Narva ning väidetavalt käesoleval ajal otsib tööd.

Võlgniku pangakonto kohaselt on võlgnik saanud töötutoetust viimati 2024.a. juunis ning

pärast seda on rahalisi ülekandeid teinud peamiselt võlgniku ema. Nendest maksetest on

võlgnik tasunud kuni maksejõuetusavalduse esitamiseni võlausaldajatele lepingulisi kohustusi

(laenu tagasimaksed). Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik oleks lähiajal võimeline saama tulu

ulatuses, mis võimaldaks olemasolevate kohustuste täitmist. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul

maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku vastu esitatud nõuded analüüsides,

tuvastas usaldusisik, et need on kõik tarbijakrediidi lepingutest, mida võlgnik on sõlminud,

kuid pole suutnud nõuetekohaselt tagasimakseid sooritada. Usaldusisiku hinnangul on ilmselt

võlausaldajad jätnud analüüsimata võlgniku põhjendatud krediidivõime, mistõttu on antud

laenu isikule, kes tegelikult ei olnud krediidivõimeline. Võlgnik on küll viimase ajani tasunud

kohustusi, kuid on selleks võtnud teisi laene või saanud rahalisi vahendeid oma emalt.

Võlgnik selgitas, et elas Tallinnas koos elukaaslasega viimase korteris. Koos teostati korteris

remont ning võlgniku laenude eest muretseti mööblit ja kodumasinaid. Elukaaslane suri ning

viimase sugulased ei võimaldanud võlgnikul korteris edasi elada. Tallinnas oli raske ja ülejõu

käiv üüripinda leida, mistõttu kolis Narva, kus elab koos emaga.

Võlgnik on viimase kolme aasta tuludeklaratsiooni kohaselt saanud keskmiselt kuus tulu ca

1000 eurot või pigem alla selle. 2021.a.on realiseerinud oma kohustusliku pensionikonto

osakud (tulu 4761 eurot).

Võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 10 451,39 eurot.

5. Usaldusisik palus kuulutada välja O. S. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus;

6. 20.01.2025 kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Võlgnik kinnitas

kohtuistungil, et tal ei ole võimalust laene tagasi tasuda. Võlgnikul on müüja kutse, kuid ta ei

suuda tööd leida, sest tal on mäluga probleeme. Probleemid mäluga algasid peale abikaasa

surma ca 9 kuud tagasi. Töölepingu lõpetas ta Tallinnas, sest jäi oma eluasemest ilma. Võlgnik

ei suutnud öelda millal tema tervislik seisund võiks paraneda. Võlgnikuga kaasas olnud ema

selgitas, et võlgnik suunati kõigepealt psühhiaatri juurde ja sealt psühholoogi juurde.

Psühholoogi juures käis võlgnik kolm korda.

Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde. Samas nõustus usaldusisik sellega, et kohustust

vabastamise menetlus ei pruugi perspektiivikas olla.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et

võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §

45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab

jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

8. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja O. S. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 10 451,39 eurot. Võlgniku poolt saadavatest

toetustest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal

tegeleda tulutoova tegevusega.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, so võlgnikul

käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Samuti on

maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund, puuduv töövõime, mille tõttu tal on raske

tööd leida.

9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või

kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FiMS § 2 lg 1).

Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja

võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade

ümberkujundamise menetlus (FiMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on

vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2

lg ). Võlgnik on esitanud kohtule 18.01.2025 oma ema e-posti aadressilt väljavõtte

anamneesist, mille kohaselt „Pöördus vastuvõtule patsient (naine, 44 a.v.) + patsiendi ema.

Pöördumise põhjus: patsient kaebab halva mälu üle. Patsient elas ja töötas 6 aastat Tallinnas. 9

kuud tagasi suri tal abikaasa, pärast seda naasis ta Narva. Pärast abikaasa surma mälu halvenes

järsult. Vastuvõtul segab patsient kuupäevi. Ema sõnul ei suuda ta linnas iseseisvalt

orienteeruda. Patsient suitsetab, tema sõnul tarbib ta alkoholi mõõdukalt. Vastuvõtul on

patsient ärritunud, on ebaviisakas nii ema kui ka personali suhtes. Patsient ei suutnud EEK -2

testi iseseisvalt teha. EEK-2 testi tulemused: DEP 8 ÜÄR 8 PAF 4 SÄR 0 AST 0 INS 0. „

10. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt,

pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas

seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise

kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse

pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.

11. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud

tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid

kasvõi osaliselt rahuldada ning võlgniku poolt esitatud anamneesi väljavõttest tulenevalt ei ole

tõenäoline, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis

võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu

hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi

saavutamiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu

ning avaldu edasisest menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus.

13. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas

isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Deposiidimakse määramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus, kuna

pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise

menetlust ei algatata).

14. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille

arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub. Kohus leiab, et käesoleval

juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga.

15. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse

tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54

lg 9).

17. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või

usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse

nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses

märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS §

150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

18. Usaldusisik palus määrata tasu summas 643,50 eurot. Antud summale lisandub käibemaks

22% summas 141,57 eurot, kokku 785,07 eurot. Usaldusisik palus anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu väljamaksmiseks.

19. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see

vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku

tasu summas 785,07 eurot, sh käibemaks, väljamaksmiseks annab kohus võlgnikule

menetlusabi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik