2-22-18260/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-22-18260

Tsiviilasi

B.L-i hagi G.N-i vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.N-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): G.N (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Roman Ippolitov

Vastustaja (hageja): B.L (isikukood XXX), lepinguline

esindaja B.L Stulov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. oktoobri 2024. a

määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada G.N-i

kaja Viru Maakohtu 23. veebruari 2023. a

tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi

menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada G.N-i määruskaebus.

3. Jätta G.N-i määruskaebusele lisatud tõendid -

terviseportaali väljavõtted (5 tk) – asja materjalide

juurde võtmata.

4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. B.L (hageja) esitas 5. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagi G.N-i (kostja) vastu. Hageja

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6620 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 1287 eurot 72 senti ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise.

Maakohus võttis 22. detsembri 2022. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati

kostjale kätte 2. veebruaril 2023 isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kostja ei vastanud

hagile tähtaegselt.

Maakohus rahuldas hagi 23. veebruari 2023. a tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevuse 6620 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1287 eurot 72

senti, kokku 7907 eurot 72 senti, ja alates 5. detsembrist 2022 sissenõutavaks muutuva viivise

kuni põhinõude 6620 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 1600 eurot. Tagaseljaotsus loeti kostjale kätte toimetatuks 6. märtsil

2023 postkasti panekuga.

2. Kostja esitas 4. aprillil 2023 tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagile.

Kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostja ei saanud esitada nõuetekohast

vastust hagile terviseseisundi tõttu.

Kostja viibis alates 25. jaanuarist 2023 kuni 25. märtsini 2023 haiguslehel seoses parema käe

sõrmede vigastusega.

Kostjaga võeti 2. veebruaril 2023 telefoni teel ühendust. Kostjat kutsuti kohtusse tsiviilasja

materjalide vastuvõtmiseks. Kostjale anti kätte kinnine ümbrik dokumentidega. Kostjale ei

selgitatud, millega on tegemist ja mida on sellega teha vaja. Kohtutöötaja selgitas kostjale, et

on vaja need dokumendid temale kätte toimetada ning võtta temalt allkiri dokumentide

kätteandmise kohta.

Kostja ei teinud vastuvõetud ümbrikut kohe lahti. Kostja hakkas ennast halvemini tundma,

kostjal tõusis kõrge palavik, suurenes peavalu ja sõrmevalu. Kostja ei pööranud

dokumentidele erilist tähelepanu, kuna talle ei öeldud, et dokumentide seas on kohtumäärus,

millega oli vastamistähtaeg määratud. Kostja tegi ümbriku lahti paari nädala pärast, kui

hakkas ennast paremini tundma. Kostja ei valda eesti keelt ja kostjal ei ole õiguslikke

teadmisi. Kostja eeldas, et pärast hagiavalduse esitamist kutsutakse kostja uuesti kohtusse

istungil osalemiseks. Kostja ei avastanud kohe dokumentide hulgast kohtumäärust. Alles

mõne aja pärast tõlkis kostja sugulane talle vastuvõetud dokumendid ja kohtumääruse. Kostja

sai teada alles 1. märtsil 2023, et talle oli kohtumäärusega määratud vastamistähtaeg.

Kostja tundis ennast alates 2. veebruarist 2023 kuni veebruarikuu lõpuni väga halvasti. Kostja

tarvitas valude tõttu psühhotroopset ravimit (kodeiin), mis mõjutas tema võimet ratsionaalselt

mõelda ja õigeaegseid otsuseid teha. Ravimite võtmise, palaviku ja valude tõttu ei andnud

kostja endale täielikult oma tegudest aru. Kostja mõtles vaid sellele, et käe- ja liigesvalu

väheneks. Kostja liikumine oli piiratud. Kostja oli oma terviseseisundi tõttu pidevalt voodis,

ta oli valuvaigisti ja preparaatide tarbimise tõttu uimane.

Kostjal olid ka muud põhjused, mis takistasid tal hagile õigel ajal vastamast. Kostja pidi

otsima tõlki ning kulutas aega esindaja leidmiseks. Kuna kostja oli haiguslehel, võttis nende

küsimuste lahendamine palju aega.

Maakohus andis kostjale hagile vastamiseks minimaalse tähtaja, s.o 14 päeva kättesaamisest.

Tegemist on keerulise ja spetsiifilise asjaga. Tähtaja määramisel pidi kohus arvestama asja

hinda ja andma rohkem aega hagile kirjaliku vastuse esitamiseks.

Kostja ei saanud taotleda vastamistähtaja pikendamist. Kostjal puuduvad õigusalased

teadmised, et tal oli võimalik üldse sellist taotlust esitada.

Maakohus ei ole hagi õiguslikku põhjendatust piisavalt kontrollinud. Hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

3. Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.

Puudub mõjuv põhjus või usutav põhjendus, miks kostja jättis hagile vastamata. Samuti

puuduvad asjaolud kaja rahuldamiseks või menetluse taastamiseks ilma mõjuva põhjuseta.

Ei ole eluliselt usutav, et sõrme vigastus võib põhjustada teovõimetust või mõistuse kaotust,

mis ei võimalda osaleda kohtumenetluses. Kodeiini tarvitamine ei põhjusta teovõime

vähenemist sellisel määral, et isik ei tule toime oma igapäevaste tegevustega või et isik vajaks

kõrvalabi. Kostja on võtnud enda esindamiseks lepingulise esindaja, mida kostja oli suuteline

tegema ka sõrmevigastusega ja valuvaigistite toime all.

Kostja oli või pidi olema teadlik vastuse esitamata jätmise tagajärgedest. Kostja enda hooletus

ei ole mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks.

Tagaseljaotsus on piisavalt hästi argumenteeritud ning hageja nõustub maakohtu seisukohaga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 14. oktoobri 2024. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse

taastamata. Kaja esitamisega seotud kulud jäid kostja kanda.

Maakohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 ja 3 alusel põhjusel, et kostja jättis kohtu

määratud tähtpäevaks kirjaliku vastuse hagile esitamata. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse

võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult 2. veebruaril 2023. Kohtukordnik andis

dokumendid kostjale allkirja vastu kätte.

TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 teise lause p-des 1–3 nimetatud

juhtudel.

TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata või kohtuistungile

ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu

haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või

kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Kostja leiab, et tal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus: haiguslehel viibimine,

tugevate valuvaigistite mõju enesetundele, eesti keele mittevaldamine. Lisaks eeltoodule

võttis aega tõlgi ja juristi leidmine.

Kostja viibis haiguslehel perioodil 25. jaanuar 2023–25. märts 2023. 20. märtsi 2023. a

tõendist nr 24907 nähtub, et 25. jaanuaril 2023 sai kostja olmetrauma, sõrmedesirutajate ja

nende kõõluste vigastuse randme- ja käepiirkonnas. Vigastatud olid parema käe kolm sõrme.

Veenvat luulist vigastust ei ilmnenud. Liigestuvused olid normipärased. Tarvitatavad ravimid

kodeiin ja paratsetamool.

Tõendist ega muudest dokumentidest ei nähtu, et kostjal oleks esinenud häiret, millele on

iseloomulik psühhootiliste sümptomite esinemine (nt ajukahjustus, psühhootilised häired,

meeleoluhäired).

Kodeiini kasutatakse tavaliselt kerge kuni mõõduka valu korral. Tugevama valu vaigistava

toime saamiseks võib seda kombineerida paratsetamooliga. Levinumad kõrvaltoimed on

oksendamine, kõhukinnisus, sügelus ja pearinglus. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad

hingamisraskused ja sõltuvus. (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kodeiin). Eeltoodust ei tulene

kodeiini võimalikku mõju inimese vaimsele seisundile.

Maakohus nõustus hageja esindaja seisukohaga, et sõrmede vigastus ei takista inimesel hagile

vastata, endale esindajat võtta, kohtusse ilmuda või vajadusel menetlustoimingu teostamiseks

kohtu määratud tähtaja pikendamise taotlust esitada. Valuvaigistid ei mõjuta inimese seisundit

määral, mis pärsiks tema otsusevõimet või võimet adekvaatselt tegutseda. Ka eesti keele

mittevaldamine ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks.

Kohtukordniku ülesanne on üksnes dokumentide kättetoimetamine, kordnik ei tea ümbrikus

olevate dokumentide sisu. Juhul kui kostjale oleks materjalid kätte toimetatud postitöötaja

vahendusel, ei oleks ka postitöötaja andnud dokumentide kättesaajale juhiseid, milliseid

toiminguid tuleb nendega edasi teha.

Isegi kui nõustuda kostja väidetega seoses riigikeele mittevaldamise ja esindaja

otsimise/leidmise ajakuluga, ei ole kostja esitanud kohtule taotlust menetlustähtaja

pikendamiseks ja/või taotlust menetlusabi saamiseks hagimaterjalide ja kohtumääruse

tõlkimiseks.

Maakohus oli seisukohal, et kostja on olnud ise materjalide kättesaamisel hooletu ja passiivne,

jätnud need tähelepanuta. Reaktsioon järgnes alles tagaseljaotsusele.

Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ega

esinenud ka TsMS § 415 lg 1 teises lauses loetletud asjaolusid, mil on võimalik kaja esitamine

mõjuva põhjuseta.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaja menetlusse, rahuldada kaja ja taastada

menetlus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja ega maakohus ei saanud hinnata kostjal olnud terviseseisundit ilma vastava arsti

seisukohata või kostja haigusloo täiendavate materjalideta. Kostja esitab täiendavate

tõenditena väljavõtted oma haigusloost.

Sõrmede vigastus oli kostja haiguse tagajärg. Kostja halb terviseseisund püsis kolm aastat

enne tagaseljaotsuse tegemist. Kostjal diagnoositi epilepsia ehk langetõbi, mis mõjutas kostja

terviseseisundit eriti negatiivselt ja põhjustas edaspidiste haiguste tekkimist.

Vastavalt terviseportaali väljavõttele diagnoositi kostjal sõrmedesirutajate ja nende kõõluste

vigastus randme- ja käepiirkonnas. Tegemist ei ole tavapärase sõrmede vigastusega, vaid

traumaga, mille ajal esineb n.medianuse kahjustus karpaalkanali nivoolt mõlemal käel –

kerges astmes paremal käel ja keskmises astmes vasakul käel. Kukkumise ja sõrmede

vigastuste tagajärjeks oli karpaaltunneli sündroom. Alates 25. jaanuarist 2023 olid kostjal

väga tugevad valud kõõluses, mille tõttu pidi ta tarvitama tugevaid valuvaigisteid, mis

mõjutasid kindlasti kostja vaimset seisundit.

Arvestades pidevat valu ja ravimite mõju, oli kostjal väga raske hinnata olukorda seoses

menetlusdokumentidega. Lisaks tekitasid ajuprobleemid ja epilepsia tol ajal võimetust

ratsionaalselt mõelda ja tõsisemaid otsuseid vastu võtta.

Kohus võiks/võib esitada kostja perearstile L. Spivakile kohtunõude, et tuvastada, kas oma

terviseseisundi tõttu tol ajal oli kostja võimeline menetlustoimingutes osalema.

Maakohus on andnud hagile vastamiseks liiga lühikese tähtaja. Maakohus ei ole seda

küsimust vaidlustatud määruses sisuliselt käsitlenud.

Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ning seetõttu ei võinud kohus tagaseljaotsust seaduse

kohaselt teha. Maakohus ei ole tagaseljaotsuses ega määruses, millega jättis kaja rahuldamata,

hagi õigusliku põhjendatuse kontrolli esitanud.

6. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetlus taastamata.

Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema suutmatust osaleda

kohtumenetluses tervislikel põhjustel. Kostja on esitanud osaliselt umbkeelseid väljavõtteid

terviseportaali digiloost, kus arst on pannud lühidalt kirja kostja enda kaebused ja kostjale

määratud ravi. Antud informatsioon on mõeldud arstile endale ja teistele meditsiinitöötajatele.

Kostja ei pea tsiviilkohtumenetlusest isiklikult osa võtma, vaid saab seda teha esindaja kaudu.

Kostja ei ole esitanud ühtegi paikapidavat selgitust või tõendit, miks ta ei ole varem endale

esindajat võtnud. Samuti oleks kostja saanud taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab menetluse. Määruskaebus

rahuldatakse.

8. Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kostja lisas määruskaebusele väljavõtted terviseportaalist (5 tk). Kostja soovib

nende tõenditega põhistada mõjuvat põhjust, mis takistas teda hagile vastamast ja sellest

teatamast. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja hagimaterjalid kätte 2. veebruaril 2023 ja

hagile vastamise tähtpäev saabus 16. veebruaril 2023. Ühestki esitatud väljavõttest ei nähtu

kostjal hagile vastamise tähtaja jooksul esinenud kaebusi. Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul tegemist asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1) ja need tuleb jätta vastu

võtmata.

9. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 teise lause p-des 1–

3 nimetatud juhtudel.

Kostja tugineb esiteks sellele, tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Teiseks tugineb kostja sellele, et tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha ja kostja võib TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt esitada kaja sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust. Kostja ei tugine sellele ja asja materjalidest ei nähtu, et kostja

võiks esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 teise lause p 1 või

p 2 kohaselt.

10. Tagaseljaotsust ei või TsMS § 407 lg 5 p 1 kohaselt teha juhul, kui kostjale anti hagile

vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse

esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki

kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Riigikohus on leidnud, et

minimaalne tähtaeg ei ole alati vastamiseks piisav, vastasel juhul poleks TsMS § 407 lg 5 p-l

1 sisu. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale,

eeldatavaid takistusi vastamisel, vajadust võtta esindaja (vt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17,

p 14.2).

Arvestades hageja nõuet (töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu

tagastamise ja kahju hüvitamise nõue) oli praegusel juhul 14-päevane tähtaeg hagile

vastamiseks ringkonnakohtu hinnangu ebapiisav.

11. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest

teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase

ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata

kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Riigikohtu seisukoha järgi võib mõjuvaks

põhjuseks olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt

menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata

jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Esmajoones on selle mõte

võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale (vt RKTKm

03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 15.1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja on olnud ise dokumentide

kättesaamisel hooletu ja jätnud need tähelepanuta. Kostja tunnistab kajas, et tegi ümbriku

dokumentidega lahti alles paar nädalat pärast nende kättesaamist. Kostja ei ole põhistanud, et

ta ei olnud terviseseisundist tulenevalt võimeline dokumentidega varem üldse tutvuma.

Ringkonnakohus leiab aga, et koostoimes asjaoludega, et kostja ei valda väidetavalt eesti

keelt, mistõttu dokumendid vajasid tõlkimist ning hagile vastamiseks oli antud minimaalne

tähtaeg, saab praegusel juhul lugeda kostja terviseseisundi mõjuvaks põhjuseks, mis takistas

teda hagile õigel ajal vastamast.

12. TsMS § 407 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks

hagi õiguslik põhjendatus (veenvus). Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida

omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises

menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p

17). Maakohus on tagaseljaotsuses viidanud üksnes õigusnormidele, mille alusel hageja

nõuded kvalifitseerida, kuid ei ole kontrollinud nõuete rahuldamise eeldusi. Hagi õigusliku

põhjendatuse kontrolli ei ole esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta.

Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja

lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada.

Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses

toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks

võetuks. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid (vt

nt RKTKm 30.01.2014, 3-2-1-181-13, p 16).

Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist ja

kahju hüvitamist. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle

formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka

VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema

seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt RKTKo

30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14). Tellijal on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral,

mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu

olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus

kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS §

646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja (vt RKTKo 24.11.2021, 2-18-

13432, p 18 3).

Ringkonnakohutu hinnangul ei ole hagiavalduses toodud asjaolud lepingu esemena

kokkulepitud ja kostja tehtud tööde ja nendes esinevate puuduste kohta piisavad selleks, et

hageja nõuete õiguslikku põhjendatust hinnata.

Hageja nõuab kostjalt mh 420 euro tagastamist, mille hagiavalduse kohaselt hageja tasus

kostja käsundil kostja alltöövõtjale ehitusprahi väljaveo ja utiliseerimise eest.

Ringkoknnakohtu hinnangul ei ole hagiavalduses toodud asjaolud piisavad ka selleks, et selles

osas hageja nõuet kvalifitseerida.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

14. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda kaja esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamist. Tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 7 järgi kaja rahuldamise korral.

Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)