2-24-15505/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-15505

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kostja õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15505

Tsiviilasi

I.O hagi I.C vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I.O (isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A.I (isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post: XXX)

Kostja: I.C (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

15.01.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista välja Ande I.O A.I kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.08.2024.

a kuni 12.10.2024. a summas 686,80 eurot.

3. Mõista välja Ande I.O A.I kasuks alates 13.10.2024. a elatis 287,72 eurot kuus kuni I.O

täisealiseks saamiseni (s.o 09.08.2036. a).

4. I.C-l tuleb temalt I.O kasuks välja mõistetud elatis maksta I.O pangakontole nr

EE537700771005048545.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

2-24-15505

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.I esitas 13.10.2024. a Tartu Maakohtule alaealise I.O nimel hagiavalduse I.C vastu

elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise

seadusega ettenähtud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.08.2024.a.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja I.O A.I ja kostja I.C ühine alaealine laps, sündinud

09.08.2018. a. Hageja elab emaga kahekesi ja kostja ei võta osa lapse kasvatusest, kuna viibib

kinnipidamisasutuses alates 2023. aasta septembrist. Vanemate lahutuse avaldus on kohtusse

sisse antud. Hageja kulud ühes kuus on kokku ca 600 eurot, sh eluasemekulud 40 eurot, kulud

toidule 150 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, kulud hügieenitarvetele 40

eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, trennid 120 eurot ning kulutused

riietele ja jalanõudele 150 eurot.

2. Kohus võttis hagi 15.10.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus otsustas

määrata asja arutamiseks kohtuistungi.

3. Kohtuistung toimus 15.01.2025. a ja seal osalesid hageja seaduslik esindaja, A.I, ning

kostja, I.C.

Hageja esindaja, A.I, teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista elatise seadusel alusel arvutatud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates

01.08.2024. a. Hageja esindaja täpsustas, et soovib elatise väljamõistmist kindla summana

praegu kehtivas määras, s.o 287,72 eurot kuus. Hageja esindaja avaldas täiendavalt, et hageja

suhtleb kostjaga minimaalselt, kostja käib Tartus lapsel külas, aga laps isa juures ei ole.

Kostja, I.C, ei esitanud hageja nõudele vastuväiteid ja võttis hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja ei ole esitanud hagile vastuväiteid.

Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik kostja õigeksvõtul

põhineva otsusega rahuldada.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja I.O on A.I ja kostja I.C ühine alaealine

laps, sündinud 09.08.2018. a (hetkel seega 6. aastane). Vanemate kooselu on lõppenud. Hageja

elab koos emaga. Kostja elab eraldi ja hageja kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Kostja

suhtleb hagejaga minimaalselt, hageja kostja juures ei ole.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele

ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

2-24-15505

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Antud juhul taotleb hageja kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras kindla summana

tagasiulatuvalt alates 01.08.2024. a.

Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102

lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101

alusel arvutatud määra. Poolte vahel puudub ka vaidlus PKS §-s 101 sätestatud elatise

arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Muu hulgas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale

makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lg-le 3 on pere esimese lapse

kohta 80 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja kostja juures ei viibi,

millisel juhul ei tule PKS § 101 järgi elatise arvestamisel elatise summat proportsionaalselt

vanemaga koos veedetava ajaga vähendada. Neid komponente arvestades kujuneb PKS § 101

alusel arvutades elatise suuruseks (perioodil 01.04.2024-31.03.2025) 287,72 eurot (baassumma

272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) =

287,72 eurot). Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava perioodi, s.o alates 01.08.2024. a

kuni 12.10.2024. a, eest kujuneb elatise suuruseks kokku 686,80 eurot (287,72 + 287,72 +

111,36).

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist alates

01.08.2024. a kuni 12.10.2024. a summas 686,80 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o alates

13.10.2024. a 287,72 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 09.08.2036. a).

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja

pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

2-24-15505

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS §

164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristiina Kask

Kohtunik