3-24-1876/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1876

Haldusasi

Xi kaebus kohustada Harju Maakohut Xi 24.04.2024

pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises

küsitud teavet täies ulatuses väljastama

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Harju Maakohus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja kohustada Harju Maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti

läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama.

2. Mõista Harju Maakohtult Xi kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2025 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 24.04.2024 Harju Maakohtu teenistujatele pöördumise, milles palus saata kogu

teabe, mis oli 19.02.2024 Harju Maakohtu dokumendiregistris talletatud registreerimisviida 6-

3/24-13 juurde.

2. Harju Maakohtu kohtu esimees vastas 23.05.2024 kirjaga nr 8-1/2024-139, liigitades

pöördumise selgitustaotluseks, ning keeldus teabe väljastamisest viidates

juurdepääsupiirangule.

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.06.2024 Xi kaebus nõuetes tunnistada Harju

maakohtu 23.05.2024 vastus kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks (mh võimaliku

viivituse osas) ning kohustada Harju maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti lahendama

või selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama.

4. Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2024 kaebuse seal esinenud puuduste tõttu käiguta.

Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal vajadusel kaebust täpsustada ning tasuda riigilõiv 20

eurot või täiendada esitatud menetlusabi taotlust. Kaebaja tasus riigilõivu 08.08.2024.

5. 20.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse nõudes kohustada Harju Maakohut

Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises küsitud teavet täies

ulatuses väljastama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vastustajal on kohustus küsitud teabe talle väljastada. Teabe andmise ja

menetlemise aluseks tuleb lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula esimene, kolmas ja

neljas osalause, PS §-id 1, 3, 9, 10, 11, 13, 14, 19, 38, 44, 45, 46, 47, 51 ja 54 ning Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10.

7. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Xi 24.04.2024 esitatud taotlust tuleb

käsitleda selgitustaotlusena, kuna esitatud taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja

selle alusel selgituste/põhjenduste andmist. Selgitustaotlusele on märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6

sätestatud tähtaega järgides tähtaegselt vastatud.

Harju Maakohus on Xi 24.04.2024 esitatud taotluse sisuliselt lahendanud, tuues välja

õigusliku ja faktilise aluse, millest tuginevalt jättis ta esitatud taotluse rahuldamata.

Keeldumisel selgitas vastustaja, et Xi taotletud teabe näol on tegemist Harju Maakohtu poolt

Justiitsministeeriumile 19.02.2024 edastatud dokumendiga nr 6-3/24-13, milleks on arvamus

õigusakti eelnõu kohta. Arvestades seda, et arvamus esitatud õigustloova akti eelnõu kohta ja

arvamus sisaldab eelnõu osasid, sh refereerib eelnõu sisu, siis seadis Harju Maakohus

dokumendile avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 1 alusel juurdepääsupiirangu.

Vastustaja ei pidanud kõnealuses eelnõu menetlemise faasis vajalikuks esitatud arvamust ning

eelnõud avaldada ning jättis kaebaja taotluse AvTS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatu alusel

rahuldamata. Seega täitis vastustaja AvTS § 35 lg-st 2 diskretsiooni kohaldamise nõude, tuues

välja enda vastuses kaalutlused, miks tunnistas vastustaja dokumendi nr 6-3/24-13

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui teave on

tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis annab see aluse teabenõude täitmisest keelduda

(Riigikohtu 10.09.2021.a otsus asjas 3-19-2069, p 15).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja soovis enda 24.04.2024 pöördumisega saada Harju Maakohtult „kogu teabe, mis

oli 19.02.2024 talletatud Harju Maakohtu dokumendiregistris registreerimisviida 6-3/24-13

juurde“ (link: https://adr.rik.ee/harjumk/dokument/15113475). Viidatud linki avades selgub,

et kaebaja küsitud teabeks on Harju Maakohtu seisukoht, mis edastati Justiitsministeeriumile

halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse

avalikkus) eelnõu kohta (19.02.2024 vastus nr 6-3/24-13). Seda on kinnitanud ka Harju

Maakohtu esimees Astrid Asi 23.05.2024 vastuses nr 8-1/2024-139 kaebaja 24.04.2024

pöördumisele (sisaldub haldusasja 3-24-1876 toimikus). Viidatud vastuse kohaselt:

„Arvestades seda, et arvamus esitatud õigustloova akti eelnõu kohta ja arvamus sisaldab

eelnõu osasid, sh refereerib eelnõu sisu, siis seadis Harju Maakohus dokumendile AvTS § 35

lg 2 p 1 alusel juurdepääsupiirangu. Märgin, et kõnealuses eelnõu menetlemise faasis ei pea

kohus vajalikuks esitatud arvamust ning eelnõud avalda ning Teie taotlus jääb AvTS § 23 lg 1

p-s 1 sätestatu alusel rahuldamata“.

9. Esmalt märgib halduskohus, et nähtuvalt vaidluse asjaoludest vastas kaebaja taotlus

teabenõude tunnustele. Harju Maakohtu 19.02.2024 vastuse nr 6-3/24-13 näol on tegemist

olemasoleva dokumenteeritud teabega, mis on loodud õigusaktides sätestatud avalikke

ülesandeid täites, st küsitav teave vastab AvTS § 3 lg-s 1 toodud avaliku teabe mõistele ja

2

saab olla teabenõude objektiks. Selgitustaotlus MSVS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on isiku

pöördumine, milles taotletakse adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva

teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Harju Maakohtu 23.05.2024 vastuses nr 8-

1/2024-139 on välja toodud, et: „Teie poolt esitatud taotluse lahendamine eeldas õigusalast

analüüsi ja selle alusel selgituste/põhjenduste andmist, mistõttu tuleb 24.04.2024 esitatud

taotlust käsitleda selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes“, kuid mida kaebaja

teabenõude täitmiseks täpsemalt analüüsida tuli, pole välja toodud ja see jääb ka ebaselgeks,

arvestades, et sooviti saada Harju Maakohtu vastuskirja, mis oli teabenõude esitamise ajaks

juba Justiitsministeeriumile edastatud. Ka kohtumenetluses on vastustaja korranud seda

seisukohta, täpsemaid selgitusi ent jaganud ei ole.

10. Vastustaja on küsitud teabele juurdepääsu piiranud AvTS § 35 lg 2 p 1 alusel, mille

kohaselt võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku

juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada õigustloovate aktide eelnõud

enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist. Halduskohtu hinnangul

ei ole täidetud AvTS § 35 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused. Esiteks võimaldab AvTS § 35 lg 2 p

1 tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks õigustloovate aktide eelnõusid,

mitte nende kohta esitatud arvamusi. See on erinev AvTS § 32 lg 2 p-st 2, mis hõlmab

halduse üksikakte ning mille puhul on kohtupraktikas jaatatud sätte laienemist ka haldusakti

projekti kohta esitatud riigiasutuse arvamusele (vt TlnRngKo 16.09.2021, 3-20-961, p 10).

Asjas 3-20-961 rõhutas ringkonnakohus, et AvTS § 35 lg 2 p 1 reguleerimisala on erinev

AvTS § 32 lg 2 p-st 2: „Erinevalt AvTS § 35 lg 2 p-s 1 märgitud õigustloova akti eelnõust

võib üksikakti projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel kehtestada juurdepääsupiirangu kuni selle

vastuvõtmiseni või allakirjutamiseni (st piirang võib hõlmata ka haldusakti eelnõu

ärakuulamiseks või arvamuse andmiseks esitamise etapi ning selle raames laekunud

seisukohad).“ (p 10). Teiseks, AvTS § 35 lg 2 p 1 seab juurdepääsupiirangu seadmiseks

ajalised raamid, st juurdepääsupiirangu võib seada enne „kooskõlastamiseks saatmist“ või

„vastuvõtmiseks esitamist“. Justiitsministri K. Laaneti 15.01.2024 kaaskirja kohaselt edastati

halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse

avalikkus) kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks teistele

subjektidele, mh esimese ja teise astme kohtutele. Seega ei ole võimalik teabele juurdepääsu

piirata AvTS § 35 lg 2 p 1 alusel, kuna tegemist on eelnõu kooskõlastusringil esitatud

arvamusega. Olukorras, kus eelnõu on suunatud kooskõlastusringile, ei kohaldu normi teine

alternatiiv „enne vastuvõtmist“, kuna see muudaks sätte esimese alternatiivi sisutühjaks ning

sätte sõnastust arvestades on see mõeldud pigem teisteks juhtudeks, nt kui tavapärast

kooskõlastamist akti koostaja poolt ei toimu, vaid see esitatakse vastuvõtmiseks.

11. AvTS § 35 lg 2 on diskretsiooniline juurdepääsu piiramise alus. Halduskohtu arvates pole

vastustaja diskretsioonireeglitest kinni pidanud. Vastustaja on tuginenud sellele, et tema

arvamuse kaudu võivad teatavaks saada kooskõlastamisele saadetud eelnõu sätted. Siiski on

kõigile huvilistele Harju Maakohtu dokumendiregistri kaudu niigi kättesaadav eelnõu tekst ja

seletuskiri. Samamoodi on kättesaadavad eelnõu ja sellega seotud materjalid Vabariigi

Valitsuse eelnõude infosüsteemist (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b90fe299-

06f6-4a45-89ec-3b8a89da3da3#yKN2BWlI). Seal on avaldatud ka erinevate ministeeriumide

seisukohad eelnõu kohta. Pole arusaadav, miks peaks üksnes osa eelnõu kohta esitatud

seisukohtadest jääma ametkondlikuks kasutamiseks. Pole ju tegemist ka uue eelnõuga.

Samasisulist eelnõu menetles Riigikogu eelmine koosseis ning see langes menetlusest välja

seoses Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega (eelnõu 574 SE). Riigikogu kodulehel on

574 SE seletuskirja lisana avaldatud eelnõu kohta laekunud märkused ja ettepanekud, sh

Harju Maakohtu ettepanekud. Arvestades, et 15.01.2024 kooskõlastusringile saadetud eelnõu

on jäänud üldjoontes samaks (eelnõu seletuskirja kohaselt on tehtud neli sisulist muudatust,

mis ei muuda eelnõu põhiolemust), võib oletada, et Harju Maakohtu märkused ja ettepanekud

3

on suures osas eelnõu 574 SE seletuskirja lisana saanud varasemalt avalikuks. Seega tekib

küsimus, miks oleks vaja seisukohta, mis on esitatud täiendatud, ent suures pildis sama eelnõu

kohta, varjata. Kuna selliseid kaalutlusi pole esitatud ja kohtule vastavad põhjendused

haldusasjas esitatud dokumentidest ei nähtu, tuleb seda käsitleda kaalutlusveana.

12. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus rahuldab Xi kaebuse ja kohustab

Harju Maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud

teabe väljastamise üle uuesti otsustama. Kohustamisnõude täpse sõnastuse määrab kohus,

kohus ei pea sõna-sõnalt järgima kaebaja formuleeritud nõude sõnastust.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista viimase tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Kaebusest nähtuvalt

on kaebaja selle ise koostanud. Võimalikud muud menetluskulud jäävad kaeba enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

4