1-25-240/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-240

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-240

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Robertas Šamatauskas süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

Kaitsja

Robertas Šamatauskas – isikukood 36403220297, xxxx

kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht H

OÜ (xxxx), telefon xxxx, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad.

Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Robertas Šamatauskas KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 8 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Robertas

Šamatauskas ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 27.07.2024-28.07.2024, s.o 2 päeva.

Välja mõista Robertas Šamatauskaselt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329

eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise

kulu 22 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 153 eurot riigituludesse.

Kohustada Robertas Šamatauskast tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi

tuvastamise kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt

vähemalt 125,33 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1504 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700001521. Selgitusse võib märkida: „Robertas Šamatauskas,

kriminaalasi 1-25-240, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Robertas Šamatauskaselt mootorsõiduki juhtimise

õigus neljaks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Robertas Šamatauskas kohustatud viie tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Robertas Šamatauskast süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.07.2024 kella 21:30

paiku Harjumaal Keilas Piiriserva teel suunaga Linnuse tn mootorsõidukit Citroen Jumper

reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI uuringuakti nr 24T-TXT03634

kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 2,84 mg/g, +/- 0,06, k=2, alkoholisisaldus veres mitte

vähem kui 2,78 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Robertas Šamatauskas toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Robertas Šamatauskase, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.01.2025

sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Robertas Šamatauskase süüdi tunnistamist

KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 68 alusel arvestada

karistuse hulka eelvangistus 27.07.2024 kuni 28.07.2024, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub

7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata

täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 р 1 alusel Robertas Šamatauskaselt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise

kulu 22 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 153 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik