1-24-7098/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-24-7098

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Ants Tomson süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg

2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. jaanuari 2025

otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Ants Tomson (isikukood 39509243514),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas 6. jaanuaril 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Ants

Tomsoni karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, KarS §

121 lg 2 p 3 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 10 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas maakohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis

A. Tomsonile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuu 15 päeva pikkuse vangistuse.

KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel ei pööranud maakohus A. Tomsonile mõistetud vangistust

osaliselt täitmisele. A. Tomsonil tuleb koheselt ära kanda 4 kuu 20 päeva pikkune vangistus,

mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Tomsoni eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse

algusajaks luges kohus süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 17. oktoobri 2024.

Maakohus ei pööranud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel A. Tomsonile mõistetud karistuse

ülejäänud osa 1 aasta 3 kuu 25 päeva pikkust vangistust täitmisele, kui A. Tomson 2 aasta 3

kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6

sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on A. Tomsonil keelatud

käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel on A. Tomson kohustatud

käitumiskontrolli ajal vabatahtlikult alluma Politsei- ja Piirivalveameti ametnike teostatavale

alkoholijoobe kontrollile.

Sama kohtuotsusega mõisteti A. Tomsonilt riigi tuludesse välja menetluskuludena sundraha

1230 eurot ja kaitsja tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 630,74 eurot. Kohtuotsusega

määrati, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud

kokku 1860,74 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Tomson,

kes palub ringkonnakohtul väljamõistetud õigusabikulud 630,74 eurot jätta riigi kanda.

Süüdistatav ei ole rahul, et temalt mõisteti välja sundraha ja menetluskulud, kuid keegi ei

küsinud, kas tal on vahendid nende tasumiseks ning kas riigi pidev eesmärk on tekitada

rahatutes kinnipeetavatest kohtutäituritele raha teenimise võimalus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Tomsoni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

4. Kuna maakohus lahendas A. Tomsoni kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Apellatsioonis ei viita A. Tomson sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks A. Tomsonil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus A. Tomson ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. A. Tomson

kinnitas maakohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh oli ta teadlik menetluskulude

hüvitamise kohustusest. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest

probleemidest väljamõistetud menetluskulude tasumise osas ei ole aluseks

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole A. Tomsonil

apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab

ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 A. Tomsoni apellatsiooni läbi vaatamata

ja tagastab selle talle.

(allkirjastatud digitaalselt)