2-24-7574/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse aeg ja koht

23.01.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7574

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi K. S., J. K. ja M. K. vastu võlgnevuse ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

8500,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Revensen OÜ, rk 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn,

Harjumaa, volitatud esindaja I. V.

KOSTJAD

K. S., ik xxxx, elukoht xxx

J. K., ik xxxx, elukoht xxxx

M. K., ik xxxx, elukoht xxxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks K. S., J. K. ja M. K. vahel 19.03.2024

sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe

ja asjaõiguslepingu osas, millega K. S. loobus J. K. kasuks ½ mõttelises osas kinnisasja,

asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx, omandist.

3. Kustutada kanne, millega registriosas nr xxxx kaasomanikuna ½ osas on sisse kantud J.

K. ja kustutada III jaos olev kanne isikliku kasutusõiguse kohta ning teha uus kanne,

millega ½ osas kaasomanikuna kanda sisse K. S.. Asendada registriosas nr xxxx

omanikukande muutmiseks ja III jakku kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks

vajalikud J. K. ja K. S. nõusolekud-tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.

4. Jätta kostjate kulud nende enda kanda. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda ja välja mõista kostjatelt K. S., J. K., M. K. hageja Revensen OÜ kasuks

menetluskulude katteks solidaarselt 1180 eurot.

5. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1180 eurolt)

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjatele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg

7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. Revensen OÜ esitas 14.05.2024, korrigeeritult 12.06.2024 Viru Maakohtule hagi kostjate

vastu tagasivõitmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 04.04.2024 kohtumäärusega (maksekäsk)

tsiviilasjas xxxx kostjalt K. S. (edaspidi ka kosta I) hageja kasuks välja võlg 4268,83 eurot,

täiendavalt mõisteti kostjalt I välja põhivõlalt 2838,01 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas

alates 05.04.2024. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud.

04.04.2024 pöördus Revensen OÜ täitmisavaldusega kohtutäitur A. K. poole võla

täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr xxxx algatati 04.04.2024.

Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub vara ja piisav sissetulek,

millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole seni vabatahtlikult hagejale

kohtumäärusega väljamõistetud võlga tasunud. Ka kohtutäituril ei ole täitemenetluses

õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. Seisuga 14.05.2024 ei ole võlgnevuse katteks midagi

laekunud ja hagi esitamise päeva seisuga on võlasumma 5000,83 eurot.

Kohtutäitur tõendi kohaselt kuuluvad kostjale I sõidukid:

•

Sõiduk VOLKSWAGEN, PASSAT, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1997.

Sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus.

•

Sõiduk AUDI, A4, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1996. Sõidukil on käsutamise

keelumärge. Liikluskindlustus on kehtiv, aga võlgnik ei esita andmeid, kus asub sõiduk.

•

Sõiduk MERCEDES-BENZ, 190, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1984. Sõidukil

on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus.

•

Sõiduk OPEL, OMEGA, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 2000. Sõidukil on

käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus.

•

Sõiduk VOLKSWAGEN, POLO CLASSIC, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1999.

Sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus.

Sõidukeid ei saa realiseerida ja kui ka saaks, siis nende turuväärtus on umbes 1000 eurot, mis ei

kata hageja ees olevat võlgnevust. Puudub teave selle kohta, kus need autod asuvad ja võlgnik

ise ei vasta oma vara puudutavatele teabepäringutele. Sellel põhjusel ei ole võimalik hageja

nõuet täita eelmärgitud sõidukite arvelt.

Võlgnik töötab J AS-s. Hageja selgitab, et enne hageja nõuet on veel üks täiteasi B ees summas

7432,65 eurot. Aprilli, mai ja juuni kuu arestitud töötasust hageja nõudele raha ei laeku. Seega

puudub kohtutäituril võimalus hageja nõudeid järk-järgult rahuldada saadava töötasu arvelt.

Täitemenetluse käigus on hageja välja selgitanud, et kostjal I ja M. K.l (edaspidi kostja III) oli

kaasomand aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistu oli kostja I ja kostja III kaasomandis

kuni 19.03.2024.

Kohtutäitur A. K. on hagejale edastanud kinnistuomandi kinkelepingu, mille kostjad sõlmisid

19.03.2024, ehk 1 kuu enne hageja kasuks täitemenetluse alustamist.

Kostja I ja kostja III kaasomandisse ei ole kostjale I kuulunud varast midagi jäänud. 14.03.2024

tehtud makseettepanek on kätte toimetatud 14.03.2024 ning 19.03.2024 kostjad sõlmisid

kinkelepingu. Hageja on seisukohal, et kostjad sõlmisid kinnistu kinkelepingu võlausaldajate

huvide kahjustamise eesmärgiga, soovides vältida kostja I võlgade sissenõudmist

täitemenetluses.

Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on

kahjustatud. Võlausaldajate huvide kahjustamist võib eeldada ka juhul, kui võlgnik oli tehingu

tegemise ajal teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa

tulevaste võlausaldajate kahjustamise (Riigikohtu 02.06.2008 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-39-08 (p

12,13)). Hageja leiab, et kostjatele oli selgelt ettenähtav antud võlanõuete peatne sissenõudmine

täitemenetluses. Just selle vältimiseks sõlmisid kostjad kinnistuomandi kinkelepingu, millega

teadlikult kahjustasid võlausaldaja(te) seadusega kaitstud huve.

Kinkelepingu puhul loobub võlgnik oma varast sisuliselt vastusoorituseta ning on ilmselge, et

sellega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Kinkelepingu puhul pöördub

tõendamiskoormis ümber, st kostjad peavad kinkelepingu tagasivõitmise vältimiseks tõendama,

et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve.

Võla sissenõudmiseks kostjalt I ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui tagasivõitmise korras

taotleda võlausaldajate huve kahjustava kinnisasja kinkelepingu tühistamist ja kostjate I ja III

vara hulka kuulunud kinnistu taas kaasomandiks lugemist.

Hageja palub kostjatelt I, II ja III solidaarselt välja mõista menetluskulu 1180 eurot, mis

koosnevad hagilt tasutud riigilõivust summas 700 eurot ning õigusabikulust summas 480 eurot.

Hageja ja hageja lepinguline esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku

480 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hageja palub:

-- tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks K. S., J. K. ja M. K. vahel 19.03.2024 sõlmitud

kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja

asjaõigusleping osas, millega K. S. loobus J. K. kasuks 1/2 mõttelisest osast kinnistuomandist

asukohaga Xxxx linn (registriosa nr xxxx).

-- kanda registriosa nr xxxx kantud kinnistu kaasomanikuks K. S. (isikukood xxxx) 1/2

kaasomandist, sealjuures asendada J. K. (isikukood xxxx) nõusolek kinnisturaamatu registriosa

nr xxxx omaniku kande muutmiseks ja kolmanda jakku kantud isikliku kasutusõiguse

tühistamiseks kohtuotsusega ja asendada K. S. (isikukood xxxx) nõusolek kinnistusraamatu

registriosa xxxx omaniku kande muutmiseks ja kolmanda jakku kantud isikliku kasutusõiguse

tühistamiseks kohtuotsusega.

Kostjate seisukohad

2. Kostjale K. S. on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 19.06.2024 isiklikult

kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt.

Kostjale M. K. on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud isiklikult 11.10.2024.

Kostjale J. K. on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 10.10.2024 elukaaslase vahendusel.

Kostjaid on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest

ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostjad kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud.

Kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli K. S.l 19.07.2024, M. K.l

11.11.2024 ja J. K.l 11.11.2024.

Kostjad kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

4. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostjate poolt omaksvõetuks hageja

esitatud faktilised väited ning kohus leiab, et hagi on ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

5. Hageja esitas täitemenetluse sissenõudjana kohtule hagi tehingu kehtetuks tunnistamise ja

tehingu alusel saadu üleandmise nõudes seetõttu, et kostjad sõlmisid kinkelepingu 1 kuu enne

hageja kasuks täitemenetluse alustamist, millega määrasid varem kostjate I ja III kaasomandis

olnud kinnistuomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kostja II ehk võlgnikuks mitteoleva

isiku omandiks.

Selle tehinguga kahjustasid kostjad sihilikult võlausaldaja, ehk hageja huve. Kostja I omandisse

ei jäänud mingit vara, mistõttu hageja avalduse alusel toimuvas täitemenetluses ei ole võlgnikul

vara puudumise tõttu seni õnnestunud võlga sisse nõuda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §

187, § 188 ja § 189 näevad ette võimaluse sellise tehingu tagasivõitmise korras tühistamiseks.

6. TMS § 189 lg 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja

arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise

hagi esitamist.

TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning

nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis

kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa

tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja

tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või

on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta

jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja

huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS §

188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise

võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne

täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

7. Kohus nõustub hagis väidetuga, et käesolevas asjas on täidetud kõik eeldused kostjate

19.03.2024 sõlmitud kinkelepingu ning selles sisalduva isikliku kasutusõiguse seadmise

kokkuleppe ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras TMS § 189 lg

1 alusel. Kohus rahuldab hageja vastava nõude.

8. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kustutada kinnistusraamatus kaasomanikuna ½ osas

sisse kantud J. K. ning teha uus kanne, millega ½ osas kaasomanikuna kanda sisse K. S..

Kuivõrd kohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, millega seati kinnistule isiklik

kasutusõigus K. S. kasuks, tuleb kustutada kinnistusraamatu III jaos ka vastav kanne.

9. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või

viivitamata täimisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega saab

kinnistusraamatus kannete muutmiseks vajalikke nõusolekuid hageda kohtus, lähtudes KRS §

34¹ lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS §-st 189.

Kohtul on hagi rahuldamisest tulenevalt alus kohustada kostjaid andma kinnistusraamatu kannete

muutmiseks vajalikud tahteavaldused ja lugeda need asendatuks käesoleva kohtulahendiga.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

12. Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista kokku 1180 eurot (riigilõiv 700 eurot ja

õigusabikulud 480 eurot) ning viivise menetluskuludelt.

13. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu

kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

Põhjendatud, hagi mahtu ja keerukust (tavapärane tagasivõtmise nõue) arvestades, on ka

õigusabi ajakuluks märgitud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, konsultatsiooniks

esindatavaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud 4 töötundi. Töötunni

hind 120 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu) vastab kohtupraktikas mitteadvokaatidest jurist-

esindajate osas väljakujunenud tunnitasu määrale.

14. Kostjad ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostjate võimalikud menetluskulud jäävad nende enda

kanda.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab

hageja taotluse.

16. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik

23.01.2025 tagaselja kohtuotsus 2-24-7574 jõustus 01.05.2025 maakohtu 17.02.2025

kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

referent