2-21-110845/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-110845

Kohtuasi

Holm Bank AS hagi V.M vastu võlanõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Holm Bank AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), esindaja

Sarmi Värv

Kostja: V.M (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Vladimir Makarov ja Svetlana Malkova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Holm Bank AS 31.10.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks ning tagastada Holm Bank AS-ile määruskaebuselt tasutud riigilõiv

70 eurot ja kanda see summa Holm Bank AS-i arvelduskontole nr

EE087700771000802113 (AS LHV Pank), märkides viitenumbriks 0212812154.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3-5) ning teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi

kanda.

4. Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus võttis

vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni p-d 1 ja 2).

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Võtta vastu Holm Bank AS-i hagist loobumise taotlus.

5.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-110845 seoses hagiavaldusest

loobumisega.

5.3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5.4. Toimetada kätte kohtumäärus menetlusosalistele.

6. Määruskaebuskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2-21-110845

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 2-6 osas võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas (resolutsiooni p 1) ei ole käesoleva

määrus edasikaevatav.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 19.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse V.M-ilt (kostja) 1412,72 euro saamiseks. Kohus tegi 21.04.2021 makseettepaneku

ning kostja esitas 11.05.2021 nõudele vastuväite. 20.05.2021 määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 28.05.2021 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mille kohaselt sõlmisid

pooled 15.12.2018 laenulepingu nr 0212812154, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu

769 eurot Y OÜ-lt kauba ostmiseks, ning 09.07.2020 lepingu lisakokkuleppe nr 1. Pooled

sõlmisid 22.12.2018 laenulepingu nr 0131812222, mille kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 760 eurot Y OÜ-lt kauba ostmiseks, ning 09.07.2020 lepingu lisakokkuleppe nr 1.

Pooled sõlmisid 25.07.2019 laenulepingu nr 0050907250, mille kohaselt väljastas hageja

kostjale laenu 434,98 eurot Klick Eesti AS-ist kauba ostmiseks, ning 09.07.2020 lepingu

lisakokkuleppe nr 1. Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning

hageja ütles lepingud nr 0212812154 ja 0131812222 üles. Leping nr 0050907250 lõppes

lõpptähtaja saabumisega 10.03.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1190,83

eurot, intressi 158,48 eurot, viivise 56 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 55 eurot.

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja nõue on esitatud ebaõige isiku vastu, kuna

kostja ei ole hagejaga laenulepinguid sõlminud. Kostja selgitas, et tema vanglast vabanenud

poeg W elas mõnda aega tema juures. Tõenäoliselt nägi poeg, kuhu kostja peidab oma ID-

kaardi ja paroolid ning kasutas kostja ID-kaarti koos paroolidega siis, kui kostjat ei olnud

kodus (või kui kostja magas) ja tegi kostja nimel ebaseaduslikke tehinguid. Pärast seda, kui

kostja sai teada (maksekäsu kiirmenetlusest teadasaamisel), et tema poeg oli salaja kasutanud

kostja isikuandmeid ja võtnud kostja nimele laene, pöördus kostja Politsei- ja

Piirivalveametisse. 24.05.2021 alustati kriminaalasjas nr 21231601015 menetlust

karistusseadustiku § 213 lg 1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 15.12.2018–05.07.2020

sõlmiti kostja nimelt ilma tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades kostja isiku- ja

pangaandmed, laenulepingud ja võeti kiirlaene erinevast krediidiasutustest.

4. 01.10.2024 andis hageja teada, et 24.09.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX mõisteti W süüdi selles, et ta on ajavahemikul 17.05.2021–16.08.2022 kostjana

esinedes ja tema nimel, kuid kostja teadmata, võtnud erinevatest krediidiasutustest laene ja

järelmakse ning jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata, millega on tekitanud varalise

kahju nii kostjale kui ka krediidiasutustele. Kohtuotsuse alusel mõisteti tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel Wlt hageja kasuks välja 5243,20 eurot. 09.10.2024

2-21-110845

loobus hageja hagist ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude

hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

5. 04.10.2024 ja 14.10.2024 seisukohtades märkis kostja, et ta ei ole vastu menetluse

lõpetamisele, kuid leidis, et hageja peaks hüvitama kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4

järgi. Hageja on kohtumenetluse algataja. Hagist loobumine tunnistab esitatud nõuete

põhjendamatust. Pool, kes algatas põhjendamatu kohtumenetluse, peab hüvitama teise poole

menetluskulud. Kostja on kogu kohtuvaidluse jooksul väitnud, et tema ei ole isik, kes peaks

hagejale kahju hüvitama. Kostja on käitunud heas usus ja on algusest peale õigesti osutanud

isikule, kes tegelikult vastutab kahju eest. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise

esindaja kulust kokku 1600 eurot ilma käibemaksuta (16 h x 100 eurot/h). Kostja palus

lahendis märkida, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 17.10.2024 määrusega võeti vastu hagist loobumine, lõpetati tsiviilasja

menetlus seoses hagist loobumisega (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) ning jäeti

menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu

1600 eurot ilma käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja põhjendanud menetluskulude poolte

endi kanda jätmist. Antud juhul ei ole kostja nõuet tasunud ega tunnistanud, vaid nõue on

rahuldatud kriminaalmenetluse käigus ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg

4 alusel hageja kanda. Hageja loobus hagist ning palus menetluse lõpetada kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX tehtud lahendi tõttu.

8. Kostja lepingulise esindaja kulu kokku 1600 eurot on põhjendatud ja vajalik.

Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).

Määruskaebus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas. Hageja palus jätta määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja

kanda. Hageja palus määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 70 eurot.

10. Hageja hinnangul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).

Hagejal ei olnud muul moel võimalik oma õigusi kaitsta kui kohtu poole pöördudes. Kostja

nimele kuuluv isikut tõendav dokument ning tema PIN-koodid on olnud kolmandale isikule

kättesaadavad. Hageja ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud

kolmanda isiku poolt ning et kostja isikusamasust on kuritarvitatud.

11. Selleks, et hageja oleks saanud tekkinud kohtukulusid vältida, oleks kostja pidanud juba

maksekäsu kiirmenetluse vastuväite esitamisel esitama hagejale info, et nõue on esitatud

ebaõige isiku vastu ning alustatud on kriminaalmenetlust. Eelduslikult oleks sellest tulenevalt

jäänud ka hagimenetlus kostja vastu ära. Kostja seda ei teinud ja hagejal ei jäänud muud üle,

kui pöörduda hagiga kohtusse.

12. Kostjal on võimalus enda menetluskulude kandmiseks esitada nõue kriminaalmenetluse

raames tema identiteeti kuritarvitanud isiku vastu.

Menetluse edasine käik

2-21-110845

13. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

13.1. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

13.2. Hageja kui krediidiasutus pidi tagama isikusamasuse kontrollimise usaldusväärsuse ja

kõigi turvaprotseduuride järgimise laenu vormistamisel. Kui neid nõudeid ei täideta, kannab

krediidiasutus vastutust laenu ebaseadusliku väljastamisega seotud kahjude eest.

13.3. Laenulepingud nr 0212812154 ja 0131812222 olid allkirjastatud käsitsi ning sel juhul

pidi hageja veenduma, et dokumendi pildil olev isik vastab sellele, kes lepingu allkirjastas.

Vastutust peaks kandma hageja, kuna just tema töötaja oli krediidi vormistamisel hooletu.

13.4. Kostja ei nõustu, et talle ei hüvitata menetluskulusid ainult seetõttu, et ta ei esitanud

maksekäsu kiirmenetluses täiendavaid selgitusi. Alles pärast maksekäsu kiirmenetluse

materjalide kättesaamist sai kostja teada, et kolmas isik kasutas ebaseaduslikult tema ID-

kaarti, et võtta tema nimel laenu. Seejärel esitas kostja avalduse kriminaalmenetluse

algatamiseks.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–5). Ülejäänud osas on

maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2

esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada.

17. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse

resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

18. Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul,

kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162

lg-t 4. Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162

lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse

vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui

kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. Sätte kohaldamiseks ei piisa

üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille

järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15; RKTKm

28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14; RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15).

2-21-110845

19. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul alust üldreeglist kõrvalekaldumiseks ning

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja on selgitanud, et

ta ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku poolt ning

et kostja isikusamasust on kuritarvitatud. Hagejal ei olnud muul moel võimalik oma õigusi

kaitsta, kui kohtu poole pöördudes. Ringkonnakohus märgib, et hageja võis eeldada, et kui

isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis annab

tahteavalduse isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada

isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema

tahteavaldust ei andnud (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Praegusel juhul selgus alles

tsiviilasja menetluse käigus, et kostja tegelikkuses laenulepinguid ei sõlminud ning lepingud

sõlmiti kostja nimel ilma tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades kostja isiku- ja

pangaandmed ning isikutunnistust ja autentimisvahendeid. Seega leiab ringkonnakohus, et

kuna hageja ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku

poolt, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus märgib ka, et

tsiviilasjades nr 2-21-109963 ja nr 2-21-108606 on kohtud samadel asjaoludel võtnud vastu

hageja loobumise hagist ning on pidanud põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja nimetatud tsiviilasjades tehtud lahendeid vaidlustanud ei ole.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ülekaalukat

tähtsust asjaolu, kas kostja oleks juba maksekäsu kiirmenetluses pidanud esitama hagejale

info, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu. Tegemist oleks olnud üksnes kostja sellekohase

väitega, mitte tõendiga. Selleks ajaks ei olnud tehtud W süüdimõistvat otsust ning hageja võis

eeldada, et kuna kostja nimel anti tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis

andis tahteavalduse lepingute sõlmimiseks kostja. Seega on paljasõnalised hageja väited, et

eelduslikult oleks sellisel juhul jäänud ka hagimenetlus kostja vastu ära. Ringkonnakohus

juhindub seejuures analoogia korras Riigikohtu lahendis nr 2-22-130552 välja toodud

põhjendustest. Nimelt hindas Riigikohus selles tsiviilasjas seda, kelle kanda tuleks jätta kuni

kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud ja millal esitas kostja piisavalt andmeid isiku

kohta, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Riigikohus leidis, et sõidukite

kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine ei ole piisav, tõendamaks seda, kes juhtis

sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Tegemist on üksnes kostja sellekohase väitega, mitte

tõendiga. Dokument, millega sõidukit juhtinud isik annab digitaalselt allkirjastatud kinnituse

selle kohta, et sõiduk oli vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses, on

tõend, mida kohus saab kohtumenetluses hinnata või mille põhjal oleks hageja pidanud

esitama kohe hagi sõidukit juhtinud isiku vastu (vt RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p-d 13,

14, 16).

21. Kostja leiab, et laenulepingute nr 0212812154 ja 0131812222 sõlmimisel oli hageja

töötaja hooletu, kuna lepingud olid allkirjastatud käsitsi ning hageja töötajal oli võimalik

isikusamasus tuvastada. Seega peab kostja hinnangul vastutust kandma hageja.

Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul olid vaidlusalused laenulepingud ja nende

lisakokkulepped allkirjastatud digitaalselt, v.a laenulepingud nr 0212812154 ja 0131812222,

mis olid allkirjastatud käsikirjaliselt. Ringkonnakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsusest nähtuvalt on oma kohustusi rikkunud Y

OÜ töötaja W, mitte hageja töötaja. Nimelt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud Harju

Maakohtu 24.09.2024 otsuse kohaselt vormistas W Y OÜ töötajana kostja nimel

krediiditaotluse järelmaksuga kauba ostmiseks Y OÜ-st, esitades AS-ile Koduliising

(praeguse ärinimega Holm Bank AS) krediiditaotluse infosüsteemis. Selle tulemusena tegi

arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning W koostas Y OÜ töötajana lepingud nr

0212812154 ja 0131812222, mille edastas Y OÜ poolt koos kostja ID-kaardi koopiaga

Koduliising AS-ile (praeguse ärinimega Holm Bank AS). Laenulepingud nr 0212812154 ja

2-21-110845

0131812222 allkirjastas W, võltsides selleks kostja allkirja. Seega on ebaõiged kostja väited,

et laenulepingute nr 0212812154 ja 0131812222 sõlmimisel oli hooletu hageja töötaja, kes ei

tuvastanud kohaselt isikusamasust. Vastavad lepingud vormistas W Y OÜ töötajana kostja

nimel, kasutades selleks kostja isikutunnistust ja autentimisvahendeid ning võltsides kostja

allkirja. Laenulepingute alusel esitas W Holm Bank AS-ile infosüsteemis krediiditaotluse,

mille tulemusena tegi arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse.

22. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus

määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue

määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud maakohtus

jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

23. Eeltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebemenetluse kulud

jätta samuti menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

24. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro

tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse

esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui

kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotlus tuleb rahuldada, kuna

ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ega jäta hageja menetluskulusid (sh tasutud

lõivu) kostja kanda (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 28; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517,

p 21). Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada ja kanda see summa

vastavalt hageja taotlusele Holm Bank AS-i arvelduskontole nr EE087700771000802113 (AS

LHV Pank), märkides viitenumbriks 0212812154.

25. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178

lg 1 alusel. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus

rahuldas taotluse riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt