2-21-110845/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedRahuldada Holm Bank AS 31.10.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus võttis
Legislator headnote
AI generated2-21-110845/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahuldada Holm Bank AS 31.10.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus võttis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve
Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
23.01.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-110845
Kohtuasi
Holm Bank AS hagi V.M vastu võlanõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Holm Bank AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), esindaja
Sarmi Värv
Kostja: V.M (isikukood XXX), lepingulised esindajad
Vladimir Makarov ja Svetlana Malkova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Holm Bank AS 31.10.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu
tagastamiseks ning tagastada Holm Bank AS-ile määruskaebuselt tasutud riigilõiv
70 eurot ja kanda see summa Holm Bank AS-i arvelduskontole nr
EE087700771000802113 (AS LHV Pank), märkides viitenumbriks 0212812154.
2. Rahuldada määruskaebus.
3. Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja
kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3-5) ning teha tühistatud osas uus
määrus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi
kanda.
4. Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus võttis
vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni p-d 1 ja 2).
5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
5.1. Võtta vastu Holm Bank AS-i hagist loobumise taotlus.
5.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-110845 seoses hagiavaldusest
loobumisega.
5.3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.4. Toimetada kätte kohtumäärus menetlusosalistele.
6. Määruskaebuskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2-21-110845
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse resolutsiooni p-de 2-6 osas võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva
jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas (resolutsiooni p 1) ei ole käesoleva
määrus edasikaevatav.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Holm Bank AS (hageja) esitas 19.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse V.M-ilt (kostja) 1412,72 euro saamiseks. Kohus tegi 21.04.2021 makseettepaneku
ning kostja esitas 11.05.2021 nõudele vastuväite. 20.05.2021 määrusega lõpetati maksekäsu
kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 28.05.2021 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mille kohaselt sõlmisid
pooled 15.12.2018 laenulepingu nr 0212812154, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu
769 eurot Y OÜ-lt kauba ostmiseks, ning 09.07.2020 lepingu lisakokkuleppe nr 1. Pooled
sõlmisid 22.12.2018 laenulepingu nr 0131812222, mille kohaselt väljastas hageja kostjale
laenu 760 eurot Y OÜ-lt kauba ostmiseks, ning 09.07.2020 lepingu lisakokkuleppe nr 1.
Pooled sõlmisid 25.07.2019 laenulepingu nr 0050907250, mille kohaselt väljastas hageja
kostjale laenu 434,98 eurot Klick Eesti AS-ist kauba ostmiseks, ning 09.07.2020 lepingu
lisakokkuleppe nr 1. Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning
hageja ütles lepingud nr 0212812154 ja 0131812222 üles. Leping nr 0050907250 lõppes
lõpptähtaja saabumisega 10.03.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1190,83
eurot, intressi 158,48 eurot, viivise 56 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 55 eurot.
3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja nõue on esitatud ebaõige isiku vastu, kuna
kostja ei ole hagejaga laenulepinguid sõlminud. Kostja selgitas, et tema vanglast vabanenud
poeg W elas mõnda aega tema juures. Tõenäoliselt nägi poeg, kuhu kostja peidab oma ID-
kaardi ja paroolid ning kasutas kostja ID-kaarti koos paroolidega siis, kui kostjat ei olnud
kodus (või kui kostja magas) ja tegi kostja nimel ebaseaduslikke tehinguid. Pärast seda, kui
kostja sai teada (maksekäsu kiirmenetlusest teadasaamisel), et tema poeg oli salaja kasutanud
kostja isikuandmeid ja võtnud kostja nimele laene, pöördus kostja Politsei- ja
Piirivalveametisse. 24.05.2021 alustati kriminaalasjas nr 21231601015 menetlust
karistusseadustiku § 213 lg 1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 15.12.2018–05.07.2020
sõlmiti kostja nimelt ilma tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades kostja isiku- ja
pangaandmed, laenulepingud ja võeti kiirlaene erinevast krediidiasutustest.
4. 01.10.2024 andis hageja teada, et 24.09.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-
XXXX mõisteti W süüdi selles, et ta on ajavahemikul 17.05.2021–16.08.2022 kostjana
esinedes ja tema nimel, kuid kostja teadmata, võtnud erinevatest krediidiasutustest laene ja
järelmakse ning jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata, millega on tekitanud varalise
kahju nii kostjale kui ka krediidiasutustele. Kohtuotsuse alusel mõisteti tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel Wlt hageja kasuks välja 5243,20 eurot. 09.10.2024
2-21-110845
loobus hageja hagist ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude
hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
5. 04.10.2024 ja 14.10.2024 seisukohtades märkis kostja, et ta ei ole vastu menetluse
lõpetamisele, kuid leidis, et hageja peaks hüvitama kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4
järgi. Hageja on kohtumenetluse algataja. Hagist loobumine tunnistab esitatud nõuete
põhjendamatust. Pool, kes algatas põhjendamatu kohtumenetluse, peab hüvitama teise poole
menetluskulud. Kostja on kogu kohtuvaidluse jooksul väitnud, et tema ei ole isik, kes peaks
hagejale kahju hüvitama. Kostja on käitunud heas usus ja on algusest peale õigesti osutanud
isikule, kes tegelikult vastutab kahju eest. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise
esindaja kulust kokku 1600 eurot ilma käibemaksuta (16 h x 100 eurot/h). Kostja palus
lahendis märkida, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohtu 17.10.2024 määrusega võeti vastu hagist loobumine, lõpetati tsiviilasja
menetlus seoses hagist loobumisega (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) ning jäeti
menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu
1600 eurot ilma käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt.
7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja põhjendanud menetluskulude poolte
endi kanda jätmist. Antud juhul ei ole kostja nõuet tasunud ega tunnistanud, vaid nõue on
rahuldatud kriminaalmenetluse käigus ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg
4 alusel hageja kanda. Hageja loobus hagist ning palus menetluse lõpetada kriminaalasjas nr
X-XX-XXXX tehtud lahendi tõttu.
8. Kostja lepingulise esindaja kulu kokku 1600 eurot on põhjendatud ja vajalik.
Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).
Määruskaebus
9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude
jaotuse osas. Hageja palus jätta määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja
kanda. Hageja palus määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud
riigilõiv 70 eurot.
10. Hageja hinnangul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).
Hagejal ei olnud muul moel võimalik oma õigusi kaitsta kui kohtu poole pöördudes. Kostja
nimele kuuluv isikut tõendav dokument ning tema PIN-koodid on olnud kolmandale isikule
kättesaadavad. Hageja ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud
kolmanda isiku poolt ning et kostja isikusamasust on kuritarvitatud.
11. Selleks, et hageja oleks saanud tekkinud kohtukulusid vältida, oleks kostja pidanud juba
maksekäsu kiirmenetluse vastuväite esitamisel esitama hagejale info, et nõue on esitatud
ebaõige isiku vastu ning alustatud on kriminaalmenetlust. Eelduslikult oleks sellest tulenevalt
jäänud ka hagimenetlus kostja vastu ära. Kostja seda ei teinud ja hagejal ei jäänud muud üle,
kui pöörduda hagiga kohtusse.
12. Kostjal on võimalus enda menetluskulude kandmiseks esitada nõue kriminaalmenetluse
raames tema identiteeti kuritarvitanud isiku vastu.
Menetluse edasine käik
2-21-110845
13. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.1. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
13.2. Hageja kui krediidiasutus pidi tagama isikusamasuse kontrollimise usaldusväärsuse ja
kõigi turvaprotseduuride järgimise laenu vormistamisel. Kui neid nõudeid ei täideta, kannab
krediidiasutus vastutust laenu ebaseadusliku väljastamisega seotud kahjude eest.
13.3. Laenulepingud nr 0212812154 ja 0131812222 olid allkirjastatud käsitsi ning sel juhul
pidi hageja veenduma, et dokumendi pildil olev isik vastab sellele, kes lepingu allkirjastas.
Vastutust peaks kandma hageja, kuna just tema töötaja oli krediidi vormistamisel hooletu.
13.4. Kostja ei nõustu, et talle ei hüvitata menetluskulusid ainult seetõttu, et ta ei esitanud
maksekäsu kiirmenetluses täiendavaid selgitusi. Alles pärast maksekäsu kiirmenetluse
materjalide kättesaamist sai kostja teada, et kolmas isik kasutas ebaseaduslikult tema ID-
kaarti, et võtta tema nimel laenu. Seejärel esitas kostja avalduse kriminaalmenetluse
algatamiseks.
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse
lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on
edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja
kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–5). Ülejäänud osas on
maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2
esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud
menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse
resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
18. Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul,
kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162
lg-t 4. Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162
lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse
vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui
kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. Sätte kohaldamiseks ei piisa
üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille
järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine
poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15; RKTKm
28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14; RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15).
2-21-110845
19. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul alust üldreeglist kõrvalekaldumiseks ning
menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja on selgitanud, et
ta ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku poolt ning
et kostja isikusamasust on kuritarvitatud. Hagejal ei olnud muul moel võimalik oma õigusi
kaitsta, kui kohtu poole pöördudes. Ringkonnakohus märgib, et hageja võis eeldada, et kui
isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis annab
tahteavalduse isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada
isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema
tahteavaldust ei andnud (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Praegusel juhul selgus alles
tsiviilasja menetluse käigus, et kostja tegelikkuses laenulepinguid ei sõlminud ning lepingud
sõlmiti kostja nimel ilma tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades kostja isiku- ja
pangaandmed ning isikutunnistust ja autentimisvahendeid. Seega leiab ringkonnakohus, et
kuna hageja ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku
poolt, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus märgib ka, et
tsiviilasjades nr 2-21-109963 ja nr 2-21-108606 on kohtud samadel asjaoludel võtnud vastu
hageja loobumise hagist ning on pidanud põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja nimetatud tsiviilasjades tehtud lahendeid vaidlustanud ei ole.
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ülekaalukat
tähtsust asjaolu, kas kostja oleks juba maksekäsu kiirmenetluses pidanud esitama hagejale
info, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu. Tegemist oleks olnud üksnes kostja sellekohase
väitega, mitte tõendiga. Selleks ajaks ei olnud tehtud W süüdimõistvat otsust ning hageja võis
eeldada, et kuna kostja nimel anti tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis
andis tahteavalduse lepingute sõlmimiseks kostja. Seega on paljasõnalised hageja väited, et
eelduslikult oleks sellisel juhul jäänud ka hagimenetlus kostja vastu ära. Ringkonnakohus
juhindub seejuures analoogia korras Riigikohtu lahendis nr 2-22-130552 välja toodud
põhjendustest. Nimelt hindas Riigikohus selles tsiviilasjas seda, kelle kanda tuleks jätta kuni
kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud ja millal esitas kostja piisavalt andmeid isiku
kohta, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Riigikohus leidis, et sõidukite
kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine ei ole piisav, tõendamaks seda, kes juhtis
sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Tegemist on üksnes kostja sellekohase väitega, mitte
tõendiga. Dokument, millega sõidukit juhtinud isik annab digitaalselt allkirjastatud kinnituse
selle kohta, et sõiduk oli vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses, on
tõend, mida kohus saab kohtumenetluses hinnata või mille põhjal oleks hageja pidanud
esitama kohe hagi sõidukit juhtinud isiku vastu (vt RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p-d 13,
14, 16).
21. Kostja leiab, et laenulepingute nr 0212812154 ja 0131812222 sõlmimisel oli hageja
töötaja hooletu, kuna lepingud olid allkirjastatud käsitsi ning hageja töötajal oli võimalik
isikusamasus tuvastada. Seega peab kostja hinnangul vastutust kandma hageja.
Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul olid vaidlusalused laenulepingud ja nende
lisakokkulepped allkirjastatud digitaalselt, v.a laenulepingud nr 0212812154 ja 0131812222,
mis olid allkirjastatud käsikirjaliselt. Ringkonnakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et
kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsusest nähtuvalt on oma kohustusi rikkunud Y
OÜ töötaja W, mitte hageja töötaja. Nimelt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud Harju
Maakohtu 24.09.2024 otsuse kohaselt vormistas W Y OÜ töötajana kostja nimel
krediiditaotluse järelmaksuga kauba ostmiseks Y OÜ-st, esitades AS-ile Koduliising
(praeguse ärinimega Holm Bank AS) krediiditaotluse infosüsteemis. Selle tulemusena tegi
arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning W koostas Y OÜ töötajana lepingud nr
0212812154 ja 0131812222, mille edastas Y OÜ poolt koos kostja ID-kaardi koopiaga
Koduliising AS-ile (praeguse ärinimega Holm Bank AS). Laenulepingud nr 0212812154 ja
2-21-110845
0131812222 allkirjastas W, võltsides selleks kostja allkirja. Seega on ebaõiged kostja väited,
et laenulepingute nr 0212812154 ja 0131812222 sõlmimisel oli hooletu hageja töötaja, kes ei
tuvastanud kohaselt isikusamasust. Vastavad lepingud vormistas W Y OÜ töötajana kostja
nimel, kasutades selleks kostja isikutunnistust ja autentimisvahendeid ning võltsides kostja
allkirja. Laenulepingute alusel esitas W Holm Bank AS-ile infosüsteemis krediiditaotluse,
mille tulemusena tegi arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse.
22. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus
määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue
määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud maakohtus
jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks
kindlaksmääramiseks.
23. Eeltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebemenetluse kulud
jätta samuti menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus
menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
24. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro
tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse
esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui
kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab
riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes
selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotlus tuleb rahuldada, kuna
ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ega jäta hageja menetluskulusid (sh tasutud
lõivu) kostja kanda (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 28; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517,
p 21). Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada ja kanda see summa
vastavalt hageja taotlusele Holm Bank AS-i arvelduskontole nr EE087700771000802113 (AS
LHV Pank), märkides viitenumbriks 0212812154.
25. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178
lg 1 alusel. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus
rahuldas taotluse riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Kuurberg
Indrek Soots
Neve Uudelt