2-24-114688/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-114688

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas

Kostja: X (isikukood XXX)

Hagihind

2984,41 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks 09.01.2023.a laenulepingust nr BL3367989

tulenev põhivõlgnevus 1275,76 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ning viivis

võlgnevuselt (1275,76 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras alates 17.04.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi X vastu 09.01.2023.a laenulepingust nr

BL3367989 tuleneva intressi nõude 215 euro, lepingu haldustasu nõude 35,45 euro ja

viivise nõude 95,66 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta Bondora AS menetluskulud 48% ulatuses X kanda ja 52% ulatuses Bondora AS

kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista Xlt menetluskulu summas 252 eurot, s.o tasutud riigilõiv 184,80 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 9,60 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu

57,60 eurot Bondora AS kasuks.

6. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (252 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

1 (3)

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, punkt 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kostja igakuiseks sissetulekuks on laenuandja arvestanud 608,83 eurot, igakuisteks kohustusteks

14,1 eurot ning seda, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele (hagi punkt 1.4). Kostja

arvelduskontolt nähtub aga, et kostja detsembrikuu (09.12.2022.a) töötasuks oli üksnes 324,50

eurot. Samuti nähtub arvelduskontolt, et kostja sai 24.11.2022.a Rapla Vallavalitsuselt 200 eurot

toimetulekuteotust ning 08.12.2022.a sotsiaaltoetust. Kuigi hageja on väitnud, et puudusid kulutused

hasartmängudele, siis nähtub hageja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal oli harjumus osaleda

hasartmängudes (14.10.2022.a, 20.10.2022.a AS Eesti Loto). Kostjal lasusid juba laenutaotluse

esitamisel ka igakuised kohustused AS Inbank Finance ees (arvelduskonto 15.10.2022.a).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

403⁴ lg 13).

2 (3)

Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine

lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

VÕS § 403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Laenuandjal tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS §

49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne

laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste

suurust.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on

antud juhtumil vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese kahe

lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 09.01.2023.a laenulepingust nr BL3367989 tulenev

põhivõlgnevus 1275,76 eurot (väljamakse arvelduskontole summas 2000 – tagasimaksed

kogusummas 724,24) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)