2-24-123742/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123742

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2309,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post: xxx)

Kostja: M M (isikukood: xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja järelmaksu

müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 935,44 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 313,45 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 45 eurot.

3. Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja järelmaksu

müügilepingust nr xxx tuleneva viivise põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 935,44 euro

tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse

11,90 euro, intressi 52,17 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 384,12 euro osas.

5. Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja seadmete

kasutuslepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 215,09 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 69,43 eurot.

6. Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja seadmete

kasutuslepingust nr xxx tuleneva viivise põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 215,09 euro

tasumiseni.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2-24-123742

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Jätta menetluskulud 74,45% ulatuses kostja kanda ja 25,55% hageja kanda.

10. Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu

summas 364,81 eurot.

11. Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 08.10.2019 seadmete kasutuslepingu nr

xxx ja 12.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr xxx.

Järelmaksu müügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1199,00 eurot. Järelmaksu

müügilepingu krediidi kulukuse määraks on 24,96% ja intressimääraks 21,90% aastas.

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Telia Eesti

AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

2-24-123742

4. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt.

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis xxx AS 7.04.2021

kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks.

Kostja ei tasunud järelmaksu müügilepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. xxx AS ütles 25.05.2021 järelmaksu müügilepingu üles. Järelmaksu

müügilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.05.2021 oli kostjal tasumata järelmaksu

müügilepingust tulenevad 20.03.2021, 20.04.2021 ja 20.05.2021 maksed.

5. xxx AS loovutas 19.03.2024 kostja vastase nõude hagejale.

6. Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.05.2021 on kostja teostanud

tagasimakseid põhinõude katteks summas 251,66 eurot.

Kostjal on järelmaksu müügilepingust tulenev põhivõlg summas 947,34 eurot (1199-

251,66).

Teenuse osutamise eest on põhivõlgnevus summas 215,09 eurot

(9,45+27,77+8,11+8,11+80,65+81,00).

7. Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.03.2021,

20.04.2021 ja 20.05.2021 intressi maksed, kokku summas 52,17 eurot

(17,63+17,39+17,15).

8. Järelmaksu müügilepingu ja 25.05.2021 arve nr xxx kohaselt on kostjal tasumata

lepingutasu summas 18,84 eurot.

9. Järelmaksu müügilepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 947,34 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.05.2021 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani, s.o 4.10.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 21,90%.

Viivise suurus on 697,57 eurot.

Teenuse osutamise lepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 215,09 eurot viimase

teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates, s.o

21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 04.10.2024 seadusjärgses määras.

Viivise suurus on 69,43 eurot.

10. Edaspidi nõuab hageja viivist järelmaksu müügilepingu alusel põhinõudelt 947,34 eurot

kuni selle kohase tasumiseni alates 05.10.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras s.o 21,90% aastas ning teenuse osutamise lepingu alusel põhinõudelt 215,09 eurot

kuni selle kohase tasumiseni alates 05.10.2024 seadusjärgses määras.

11. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot 16.05.2024 ja 23.05.2024

saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest.

Kohtu seisukoht

2-24-123742

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 15.12.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

13. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõutaval viisil. 08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr xxx

tulenevad nõuded on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Kohtu põhjendused

14. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

15. Kohtu hinnangul vastab 12.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügileping nr 1723610

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS

§ 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida

(VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutusleping nr xxx ei vasta tarbijakrediidilepingu

tunnustele, kuivõrd selle lepingu näol on tegemist üürilepinguga VÕS § 271 tähenduses.

16. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

2-24-123742

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx

AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult

kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et xxx AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on hageja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.

18. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

19. Hagiavaldusest nähtuvalt oli järelmaksu müügilepingu nr 1723610 ülesütlemise eeldused

(VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme

2-24-123742

üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise

hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

20. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

21. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Järelmaksu müügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1199 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks summas 251,66

eurot. Hagiavaldusest võib järeldada, et kostja tasus 20.02.2021 intressi summas 11,90

eurot, kuivõrd hageja väidete kohaselt jättis kostja intressi tasumata alates 20.03.2021

osamaksest. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks, kuna alates lepingu

sõlmimisest kuni ülesütlemiseni oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas.

Seega on järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 935,44 eurot (1199 – 251,66 – 11,90).

22. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Kuna kohus tuvastas, et xxx AS ei täitnud järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.

Alates 26.05.2021 kuni 04.10.2024 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäär 8%, 10,50%, 12%, 12,50% ja 12,25%. Viivise kogusumma on 313,45 eurot ja

see kujuneb alljärgnevalt:

Periood

Võlgnevus

Viivisemäär

(aastas)

Viivis

26.05.2021-

31.12.2022

935,44 eurot

8%

119,94 eurot

01.01.2023-

30.06.2023

935,44 eurot

10,50%

48,71 eurot

01.07.2023-

31.12.2023

935,44 eurot

12%

56,59 eurot

01.01.2024-

30.06.2024

935,44 eurot

12,50%

58,15 eurot

01.07.2024-

04.10.2024

935,44 eurot

12,25%

30,06 eurot

23. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt on leping krediidiga seotud tasude, sh lepingu sõlmimise tasu

osas tühine. Seega lepingutasu 18,84 euro väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata.

2-24-123742

24. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot 16.05.2024 ja 23.05.2024

saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud,

kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli

sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3) täidetud.

25. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et

esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäärast.

26. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust tuleneva

põhivõla 935,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 313,45 eurot, sissenõudmiskulu

hüvitise 45 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 11,90 euro (947,34 – 935,44), intressi 52,17 euro

ja sissenõutavaks muutunud viivise 384,12 euro (697,57 - 313,45) osas.

27. 08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 986666 tulenevad nõuded on

põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viidatud lepingust tuleneva põhivõla 215,09

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,43 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

22. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 702 eurot (riigilõiv 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele

osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning

esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk

ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset

2-24-123742

ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 120 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 74,45% ulatuses

(2309,26/1719,35), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab menetluskulud 74,45% ulatuses kostja kanda ja 25,55% ulatuses hageja

kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 364,81 eurot (490 x 74,45%) ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

23. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik