2-24-18220/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18220

Tsiviilasi

A.E (A.E) avaldus Clever Cities Group OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): A.E (isikukood XXX)

Võlgnik: Clever Cities Group OÜ (registrikood 16707701),

seaduslikud esindajad juhatuse liikmed M. P. ja P. T. A.

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.E avalduse alusel Clever Cities Group OÜ-le ajutine haldur nimetamata

ja lõpetada A.E pankrotiavalduse alusel menetlus.

2. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud A.E kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.E (võlausaldaja, avaldaja) esitas 2. detsembril 2024 Tartu Maakohtule avalduse Clever

Cities Group OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjon 11. oktoobri 2024. a otsusega võlgnikult võlausaldaja

kasuks välja mõistnud saamata jäänud töötasu 4906 eurot 68 senti, puhkusehüvitise 715 eurot

33 senti ning viivise 248 eurot 47 senti. Võlgnik ei ole kohustust vaatamata 19. novembri 2024.

a pankrotihoiatusele täitnud. Lisaks on võlgnik märkinud, et puudub likviidne vara.

2. Maakohus võttis 17. detsembri 2024. a määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse

menetlusse, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavalduse kohta kirjaliku vastuse ning

võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot 10 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui

võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus

ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (PankrS § 15 lg 3 p 5 ja lg 41).

3. Võlgniku selgituste kohaselt tõi 2024. a kaasa märkimisväärse tagasilöögi, kui jäädi ilma

investeeringust. Lisaks mõjutas olukorda ülemaailmne majandusseis. Praegu tegeletakse

nutilinnaku projektiga, uute koostööpartnerite kaasamisega ning prioriteet on võlgade tasumine

nii praegustele kui endistele töötajatele. Pankrot ei paku ühelegi osapoolele lahendust ning

võlgnik loodab raskustest üle saada. Kumbki juhatuse liige pole samuti tasu saanud.

4. Võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks deposiidina nõutud rahasummat ei tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel nimetamata.

6. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise

halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui

kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 41

kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu

pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma

tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus,

kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise

halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust

piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest

nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses hindama, kas töötaja on

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma

asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise

saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja

tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse

kulude katmiseks.

9. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku

maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara

pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlausaldaja nõude aluseks on 11. oktoobri 2024. a töövaidluskomisjoni otsus, millega mõisteti

võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 2024. a märtsi, aprilli ja mai töötasu 4906 eurot 68 senti,

puhkusehüvitis 715 eurot 33 senti ning viivis saamata jäänud töötasult ja puhkusehüvitiselt 5.

septembri 2024. a seisuga 248 eurot 47 senti. Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku

vastu olevat nõuet tõendanud. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud.

Võlausaldaja on ka põhistanud võlgniku maksejõuetuse (PankrS § 10 lg 1 p 1). Võlausaldaja

edastas võlgnikule pankrotihoiatuse 19. novembril 2024. Võlgnik ei ole kohustust täitnud ning

on 20. novembri 2024. a elektronkirjas võlausaldajale teavitanud, et vara puudub. Kohtule ei

ole võlgnik vaatamata selgitustele esitatud andmeid vara ja võlgade kohta, ega selgitusi

maksejõuetuse osas. Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei

jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

10. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja

pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

11. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja

(võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj).

12. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse

läbi vaatamisega seotud menetluskulud PankrS § 15 lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja. Seega

jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik