2-24-131890/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-131890

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi R A vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1498,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Placet Group OÜ, registrikood 11198910;

lepinguline esindaja D K e-post: xxx;

Kostja: R A, isikukood xxx, tegelik viibimiskoht

xxx,

menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R A hageja Placet Group OÜ krediidikonto lepingust nr XXX

tulenev võlgnevus põhiosas 1 024,40 eurot, intressid summas 306,72 eurot, 18.10.2024

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 7,38 eurot (põhinõudelt 1 024,40

eurot), 35 eurot sissenõudmiskulud ning viiviseid alates 19.10.2024 põhinõude 1 201,86

eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R A hageja Placet Group OÜ kasuks menetluskuludena 280 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

6. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

R A (võlgnik/kostja) sõlmis 21.08.2023 PLACET GROUP OÜ-ga (laenuandja/hageja)

krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1 000 eurot.

Tegemist on sidevahendi abil (interneti vahendusel) sõlmitud laenulepinguga, mida ei

allkirjastata poolte poolt eraldi. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu

lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu

tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne osamakse

koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest (tagastatava osamakse suurus vabalt valitav,

kuid mitte alla 10% kasutatud krediidilimiidi summast), intressist ja muudest lepingu

alusel arvestatud summadest. Vastavalt krediidikonto lepingule krediidikonto nr XXX oli

sõlmitud krediidikulukuse määraga 45.85% ja intressimääraga 38.41% aastas.

Krediidilepingu nr XXX alusel kostja oli võlgnevuses veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni

ja juuli maksete eest. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning laenuandja edastas

kostjale võlateatisi 16.02.2024, 27.02.2024, 17.03.2024, 26.03.2024, 16.04.2024,

02.05.2024, 16.05.2024, 24.05.2024, 15.06.2024, 26.06.2024, 15.07.2024 ja 23.07.2024

mille järgi on näha, et hageja andis kostjale mitmeid kordi teada tema võlgnevusest

hageja ees ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08. augustil 2024 kostjale oli

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu

04.09.2024 üles.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus põhiosas 1 024,40 eurot, tasumata intressid summas 306,72 eurot, 18.10.2024

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 7,38 eurot (põhinõudelt 1024,40 eurot),

ning 35 eurot tasumata sissenõudmiskulud; viiviseid alates 19.10.2024 põhinõude 1

201,86 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning riigilõiv summas 35 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.11.2024.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,85%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,72%. Seega vastas 21.08.23 sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXX krediidi kulukuse

määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot

ja esindustasu 150 eurot.

Hageja nõudeks on ühtlasi esindustasu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja (vaatamata 04.11.24.a kohtumääruse /hagi menetlusse

võtmine/ resolutsiooni p 6, millega kohus kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri

ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul), mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas

150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja

tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi

riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid

kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik