2-21-144011/41 · 2-21-144011/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Harju Maakohtu menetluses on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu

Legislator headnote

AI generated

2-21-144011/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Harju Maakohtu menetluses on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-144011

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu

võlgnevuse nõudes

5664.47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühing

(registrikood 14529431);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres (e-post

menetlus@emerald.legal);

kostja X (isikukood XXX, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL

osaühingu (registrikood 14529431) kasuks välja põhivõlg 4015.44 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 316.91 eurot.

3. Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL

osaühingu (registrikood 14529431) kasuks välja viivis määras 0,06% päevas

tähtaegselt tasumata põhinõudelt 4015.44 hagi esitamisele järgnevast päevast

01.01.2022 kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

4. Jätta hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu (registrikood

14529431) hagi X (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla summas 729.84

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72.66 eurot ning sissenõudmiskulu nõude

summas 150 eurot osas.

Menetluskulude jaotus

2-21-144011

Jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja ning 18% ulatuses hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

summas 4745.28 eurot, sissenõudekulu summas 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 389.57 eurot ja viivis määras 0,06% / päev tähtaegselt tasumata põhinõudelt 4745.28

eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning

kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi 0,06% / päev määras tähtaegselt tasumata

põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja

tasuma tasu talle hageja osutatud õigusabi eest. Õigusteenuse sisu seisnes kostja õigusalases

nõustamises ja esindamises vastavalt kostja suulisele ja kirjalikule tellimusele.

Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kahes erinevas tsiviilasjas: 2-21-408 ja 2-20-114576.

Tsiviilasja 2-21-408 sisuks oli X-i (X) hagi Yi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise,

ebaõigete andmete ümberlükkamise ja viivise nõudes. Tsiviilasja nr 2-20-114576 sisuks oli W-i

hagi X-i vastu elatise väljamõistmiseks. Lisaks kaitses hageja kostjat kriminaalasjas nr

212730000024.

Kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust, st jättis talle esitatud arved tasumata. Hageja

esitas kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele jättis kostja arved tasumata.

Kostjal on tasumata arve nr 21050088 summas 185.28 eurot, arve nr 21200127 summas 832

eurot, arve nr 21060009 summas 1008 eurot, arve nr 21060010 summas 864 eurot, arve nr

21070111 summas 1856 eurot ja arve nr 21090096 summas 576 (tasutud 04.01.2022).

Arve nr 21050088 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas nr 2-21-408 ja tsiviilasjas nr 2-20-

114576 esindamisega. Arve nr 21200127 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas nr 2-21-

408 esindamisega, samuti seoses kriminaalasjaga nr 212730000024. Arve nr 21060009 sisaldab

tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas 2-21-408 esindamisega. Arve nr 21060010 sisaldab tegevusi,

mis on seotud tsiviilasjas 2-20-114576 esindamisega. Arve nr 21070111 sisaldab tegevusi, mis

on seotud tsiviilasjas 2-21-408 esindamisega.

Tsiviilasjas nr 2-21-408 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 22 tundi ja 55 minutit, millest

on tasumata õigusabi ulatuses 21 tund ja 20 minutit:



45 minutit: Edasise tegevuskava arutamine kliendiga (kõne, 10 min), kohtu 27.04.2021

nõude täitmine, vastaspoole 12.05.2021 seisukohtade, tõendite ja taotlustega tutvumine,

selgitused kliendile (hagi lisa 7 - 12.05.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad

11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 1-4.



2 tundi 50 minutit: Kostja 12.05 taotluste ja vastuskirja osas seisukoha kujundamine, sh

dokumendi koostamine, hageja täiendavate tõendite analüüs, dokumendi kohtule edastamine

2-21-144011

(hagi lisa 7 - 25.05.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024

menetlusdokumendi lisad 5-7.



45 minutit: Ettevalmistumine 01.06.21 istungiks (hagi lisa 9 - 01.06.2021 tegevus). Hagejal

puuduvad tõendid istungiks ettevalmistuse kohta, kuid hageja palub kohtul lugeda antud

ajakulu põhjendatuks, sest esitatud tõenditest nähtub, et 01.06.2021 istung toimus ning

lepingulise esindaja ettevalmistus istungiks on vajalik ja põhjendatud.



2 tundi: Esindus 01.06.21 istungil (10.00 kuni 12.00) (hagi lisa 9 - 01.06.2021 tegevus).

Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 8.



2 tundi: Tõenditaotluse koostamine, kohtule edastamine, suhtlus kliendiga (hagi lisa 9 -

08.06.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 9

ja 10.



30 minutit: 01.06.21 istungi protokolliga tutvumine, helisalvestise kuulamine, tunnistajate

ütluste kontroll (TsMS § 53) (hagi lisa 9 - 08.06.2021 tegevus). Õigusabi osutamist

põhjendab asjaolu, et protokoll saabus 08.06.2021 ning hageja analüüsis seda, samuti

analüüsis tunnistajate ütlusi (lisad 11 ja 12).



15 minutit: Kohtu 29.06.2021 nõude täitmine (ütlusi andvate isikute järjekorra määramine)

(hagi lisa 11 - 07.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024

menetlusdokumendi lisad 13-15.



45 minutit: 13.07.2021 istungiks ettevalmistumine, sh suhtlus kliendiga (kõne, 7 min) (hagi

lisa 11 - 12.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi

lisa 16. Hagejal puuduvad tõendid istungiks ettevalmistuse kohta, kuid hageja palub kohtul

lugeda ajakulu põhjendatuks, sest esitatud tõenditest nähtub, et 13.07.2021 istung toimus

ning lepingulise esindaja ettevalmistus istungiks on vajalik ja põhjendatud.



1 tund: Pärnu - Tallinn (HMK) - Pärnu (3 h). Hageja palub kohtul lugeda antud kokkulepe

eluliselt usutavaks, kuna kostja tollane lepinguline esindaja tegutses alaliselt Pärnus, samas

kui kohtuistung toimus Tallinnas (Harju Maakohtus). Seetõttu leppisid pooled kokku, et

sõidukulud hüvitatakse ühe tunni ulatuses. Hageja palub kohtul arvestada hageja 17.05.2023

menetlusdokumendi punktides 21 ja 22 toodud asjaolusid.



3 tundi: Esindus istungil, kl 10:00 kuni 13:00, istungijärgne konsultatsioon kliendiga (hagi

lisa 11 - 13.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi

lisa 17.



3 tundi 50 minutit: Lõppteeside koostamine, kliendiga kooskõlastamine, lõplik redigeerimine

ja kohtule edastamine (hagi lisa 11 - 23.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad

11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 18 ja 19.



20 minutit: Menetluskulude nimekirja koostamine (hagi lisa 11 - 23.07.2021 tegevus).

Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 20.



30 minutit: Vastuväited kostja 23.07.2021 menetluskulude taotlusele, dokumendi koostamine

ja kohtule edastamine (hagi lisa 11 - 28.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab

11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 21.



50 minutit: Ettevalmistus 15.11.21 ringkonnakohtu istungiks, materjalide ülevaatamine,

nõupidamised kliendiga (hagi lisa 8 - 15.11.2021 tegevus). Hagejal puuduvad tõendid

istungiks ettevalmistuse kohta, kuid hageja palub kohtul lugeda ajakulu põhjendatuks, sest

2-21-144011

esitatud tõenditest nähtub, et 15.11.2021 istung toimus ning lepingulise esindaja

ettevalmistus istungiks on vajalik ja põhjendatud.



1 tund: Esindus 15.11.21 istungil, kl 13.45 kuni 14.45 (hagi lisa 8 - 15.11.2021 tegevus).

Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 22.



40 minutit: Menetluskulude nimekirja (20 min) ja vp menetluskuludele vastuväidete (sh vp

kulunimekirjaga tutvumine) (20 min) koostamine (hagi lisa 8 - 17.11.2021 tegevus).

Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 23.



20 minutit: Ringkonnakohtu otsuse analüüs, selgitused kliendile (e-kiri) (hagi lisa 8 -

29.11.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 24.

Arvestades tsiviilasja nr 2-21-408 sisu ja asjas tehtud menetlustoiminguid, on antud ajakulu

põhjendatud. Eelnevat tõendab eelkõige asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-21-408 menetluskulude

kindlaksmääramisel vähendas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu vaid ebaoluliselt ehk

määras, et kostja põhjendatud ja vajalikud toimingud on kokku 18 tunni ja 50 minuti ulatuses (vs

kostja menetluskulude nimekirjas märgitud 22 tundi ja 55 minutit) (kostja 19.04.2022 vastuse

lisa).

Täiendavalt rõhutab aga hageja, et asjaolu, et maakohus ei määranud osa kostja menetluskulusid

hüvitatavateks, ei saa mõjutada kostja kohustust tasuda talle osutatud õigusabi eest. Pooltel ei saa

olla kehtivalt sõlmitud lepingu alusel vaidlust tasu suuruse üle. Kostja ei ole vaidlustanud

lepingu kehtivust. Kostja kirjutas kliendilepingu alla ehk nõustus kliendilepingu tingimustega (sh

kliendilepingu päises nimetatud tunnitasu suurusega). Samuti vastas hageja tunnihind (140-160

eurot, millele lisandub käibemaks) senisele kohtupraktikale.

Sõidukulude osas märgib hageja täiendavalt, et kuigi menetluslikult ei ole lepingulise esindaja

sõidukulud hüvitatavad, ei ole vastava kokkuleppe kliendi ja advokaadi vahel sõlmimine

välistatud.

Tsiviilasjas nr 2-20-114576 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 5 tundi (30 minutit + 30

minutit + 1 tund + 3 tundi). Õigusteenuse sisuks oli kassatsioonkaebuse koostamine ning selleks

teostas hageja järgmised toimingud:



30 minutit: I ja II astme kohtu dokumentidega tutvumine (hagi lisa 7 - 10.05.2021 tegevus).

Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 25.



30 minutit: maa- ja ringkonnakohtu otsuste analüüs, kassatsioonkaebuse perspektiivi

hindamine, ülevaade kliendile (hagi lisa 10 - 01.06.2021 tegevus). Õigusabi osutamist

tõendavad 11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 26 ja 27.



1 tund: Kliendi edastatud kokkuvõttega tutvumine, alama astme kohtute muu materjali

analüüs, kokkuvõte kliendile, kassatsioonkaebuse koostamine (hagi lisa 10 - 04.06.2021

tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 28.



3 tundi: Kassatsioonkaebuse koostamine (hagi lisa 10 - 07.06.2021 tegevus). Õigusabi

osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 29.

Eelnevast nähtub, et hagejal kulus kokku 2 tundi menetlusdokumentidega tutvumisele ning 3

tundi kassatsioonkaebuse koostamisele. Arvestades tsiviilasja nr 2-20-114576 sisu ja asjas tehtud

menetlustoiminguid, on antud ajakulu põhjendatud, sest ei ületa tavapärast ajakulu ning

tunnihind (160 eurot, millele lisandub käibemaks) on varasema praktikaga kooskõlas.

Samuti kaitses hageja kostjat kriminaalasjas nr 212730000024 ning vastav õigusabiteenus

seisnes järgmises: kliendiga nõupidamine, ülekuulamiseks ettevalmistumine ja kliendi

ülekuulamisel osalemine (1 tund 30 minutit) (hagi lisa 8 - 23.11.2021 tegevus). Kostja ei

vaidlustanud asjaolu, et hageja esindas kostjat ülekuulamisel. Hageja on seisukohal, et ajakulu on

põhjendatud.

2-21-144011

Sõlmitud kliendilepingu p 4.5 kohaselt on klient kohustatud arve tasuma 7 (seitsme) päeva

jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3

(kolme) tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud

advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks. Seega luges hageja

põhjendatult arved aktsepteerituks ning kostja ei toonud seni välja ühtegi etteheidet osutatud

teenuse kvaliteedi osas.

VÕS § 630 lg 1 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal

ajal üles öelda. Praegusel juhul täitis aga hageja käsundi (st osutas kostjale teenust) ning tasu

kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist vastavalt VÕS § 628 lg 1 lausele 2. Seega on tegemist

lepingu korralise ülesütlemisega (VÕS § 195 lg 1). Poolte leping lõppes 01.08.2021, kuivõrd

kostja kokkuleppest tasuda arved osamaksetega 300€/kuu kinni ei pidanud.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist 25 eurot arve nr

21050088 puhul, 25 eurot arve nr 21200127 puhul ja 30 eurot arve nr 21060010 puhul. Lisaks

nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist 35 eurot arve nr

21060009 puhul ja 35 eurot arve nr 21070111 puhul. Kokku nõuab hageja kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist 150 eurot.

Hageja nõuab viivise tasumist kliendilepingu p 7.1 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega

0,06% päev. Vastavalt lepingu p-le 4.5 on klient kohustatud tasuma arve seitsme (7) tööpäeva

jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt.

Arve nr 21050088 edastati kostjale 31.05.2021, seega oli maksetähtaeg 09.06.2021, mistõttu

muutus arve sissenõutavaks 10.06.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas

22.79 eurot. Arve nr 21200127 edastati 30.11.2021, seega oli maksetähtaeg 09.12.2021, mistõttu

muutus arve sissenõutavaks 10.12.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas

10.98 eurot. Arve nr 21060009 edastati kostjale 30.06.2021, seega oli maksetähtaeg 09.07.2021,

mistõttu muutus arve sissenõutavaks 10.07.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist

summas 105.84 eurot. Arve nr 21060010 edastati kostjale 30.06.2021, seega oli maksetähtaeg

09.07.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 10.07.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda

viivist summas 90.72 eurot. Arve nr 21070111 edastati 31.07.2021, seega oli maksetähtaeg

10.08.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 11.08.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda

viivist summas 159.24 eurot. Arvete tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist kokku summas 389.57

eurot.

Hageja on esitanud vastuväited kostja seisukohtadele. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et

õigusabiteenus on ülemäära „kallis“. Pooltel ei saa olla kehtivalt sõlmitud lepingu alusel vaidlust

tasu suuruse üle. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu kehtivust. Kostja kirjutas kliendilepingu alla

ehk nõustus kliendilepingu tingimustega. Samuti kooskõlastas hageja kostjaga ka eraldi

konkreetse tegevuse hinna, nt hagiavalduse koostamise kulud. Hageja osutas kostjale

õigusabiteenust hinnaga, mis oli kostjaga kokku lepitud enne teenuse osutamisega alustamist.

Kostja viidatud küsimus ja võrdlus seoses Postimehe artikliga on asjakohatu: hageja nõuab

kostjalt kulu mitmetes mahukates kohtuasjades esindamise eest, samuti ka kriminaalasjas

esindamise eest ning kostja viidatud kulu (726 eurot) on kohtuvälised õigusabikulud (n-ö

esialgne pöördumine rikkuja poole). Seega on kostja välja toodud võrdlus asjasse puutumatu

ning hageja palub kohtul jätta arvestamata kostja esitatud vastuargumendiga.

2-21-144011

Kostja etteheide, et õigusvaidluse lõpplahend ei olnud kostja jaoks soodne, on seotud sisuliselt

vaid tsiviilasjaga nr 2-21-408. Kostja ei toonud välja muid pretensioone, st ei põhjendanud,

millest on tingitud teiste õigusabiteenuste eest esitatud arvete mittemaksmine. Näiteks osutas

hageja kostjale lisaks teenust ka tsiviilasjas nr 2-20-114576 ja kriminaalasjas nr 212730000024.

Vastuse kohaselt ei ole kostjal pretensioone eespool viidatud asjades esindamise suhtes, kuid

kostja siiski jättis vastavad õigusabiarved tasumata. Hageja keskendub seega kostja

vastuväidetele, mis puudutavad tsiviilasja nr 2-21-408 ning järeldab, et kostjal ei ole muid

pretensioone hageja vastu seoses osutatud õigusabiteenuse kvaliteediga.

Hageja hindas kostja nõuete perspektiivi ning edastas arvamuse kostjale. Kostja nõustus hageja

analüüsi ja tegevuskavaga.

Eelkõige väärib rõhutamist, et maakohus rahuldas kostja hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

poolte endi kanda (tsiviilasi nr 2-21-408 – X (kostja) hagiavaldus Y vastu). Hageja esindas

kostjat ka apellatsioonmenetluses ning apellatsioonmenetluse tulemusel rahuldas

ringkonnakohus hagiavalduse täiendavalt ning jättis menetluskulud 70% ulatuses Yi ning 30%

ulatuses kostja kanda. Kostja ei kaotanud seega viidatud tsiviilasjas, kohus rahuldas kostja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude (500 euro ulatuses), varalise kahju hüvitamise nõude

(198.33 eurot) ning faktiväidete ümberlükkamise nõude (kostja nõudis kolme väite

ümberlükkamist ning kohus rahuldas nõude kahe väite osas). Oluline on see, et hagi sai

rahuldatud märkimisväärses osas. Seega seisneb kostja pretensioon sisuliselt vaid menetlus-

kulude jaotuses ehk kostja pole rahul sellega, et menetluskulud jäid 30% ulatuses tema kanda.

Samuti jäid kostja kanda apellatsiooniastme menetluskulud, kuna ringkonnakohtu hinnangul oli

Y nõus sõlmima kompromissi ulatuses, milles kohus rahuldas hagi, kuid kostja sellega ei

nõustunud (sest hageja olles kostja esindajana seisis kostja huvide eest ning nõudis, et kõik

kostja hinnangul ebaõiged väited saaksid ümber lükatud). Seega jäi osa menetluskuludest kostja

kanda põhjusel, et kostja ise ei olnud nõus ringkonnakohtu pakutud kompromissiga ning kuna

kohtul on õigus sellisel juhul jätta osa kuludest vastava poole kanda, siis hageja ei saa selle eest

vastutada.

Hagi jäi rahuldamata vaid nn politseisse helistamise väite osas – selle kohta avaldas kostja ise

hagejale, et politseisse helistamist pole olnud ja selle kohta pole tõendeid. Hagejale oli teada, et

puuduvad tõendid politseisse helistamise kohta. Kuna Y tõendas politseisse helistamist vande all

antud ütlustega, ei saa seda hagejale ette heita.

See asjaolu, et kostja ei jäänud õigusabiteenusega rahule alles siis, (1) kui temalt hakati võlga

sisse nõudma ja (2) vaid põhjusel, et tema esitatud hagi ei rahuldatud 100% ulatuses, ei tähenda

seda, et kostjale osutati halva kvaliteediga teenust (st hageja rikkus lepingut) ning kostja ei pea

maksma teenuse eest. Arusaadavalt on tegemist tagantjärele otsitud väidetega järgmisel põhjusel.

Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et kostja on avanud kõik tsiviilasja nr 2-21-408

dokumendid, need on temaga e-kirja teel või telefonis eelnevalt kooskõlastatud ning tal on olnud

võimalik kohe reageerida olnud. Arvestades kliendilepingu p 3.6 kokkulepet, pidi kostja

viivitamatult advokaadibüroole teatama, et advokaadi valitud lahendus ei sobi või pole kooskõlas

kostja huvidega. Kostja ei ole seda ühelgi korral teinud.

Enamgi, kostja oli talle osutatud teenustega tegelikult rahul ning pöördus hageja poole ka

muudes küsimustes ehk järelikult ei pidanud hageja osutatud teenust ebakvaliteetseks ega

pidanud hagejat pahatahtlikuks.

2-21-144011

Kostja ei ole kordagi esitanud pretensioone seoses töömahuga, kuigi on kõik kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjad ise avanud. Kostja pole kordagi teinud kohtule avaldust sisuga

„Vabandust, minu esitatud menetluskulude nimekirja töömaht on liiga suur“. Kui kostja ise

nõustus kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud töömahuga ning sama maht

arveldati ka kostjale edasi, siis on tegemist kliendilepingu täitmise seisukohalt põhjendatud

töömahuga.

Kliendilepingu p 3.6 kohaselt tegutseb advokaat tööülesannete täitmisel vajaliku hoolsusega,

kuid ei saa teenuse iseloomust tulenevalt tagada konkreetse tulemuse saavutamist. Advokaat

järgib kliendi juhiseid, kuid õigusteenuse osutamise konkreetse viisi ja tingimuste üle otsustab

advokaat ning klient ei või nõuda üksikasjalike juhiste täitmist. Sisuliselt taandus toona vaidlus

vaid sellele, kas hädaabinumbril helistamine on samastatav politseisse helistamisega. Kohtud

pidasid, et hädaabinumbril helistamine on samastatav politseisse helistamisega, ning seetõttu on

kohtute hinnangul usutav Yi pöördumine politseisse.

Kostja ei andnud hagejale juhist ringkonnakohtu otsust edasi kaevata ehk kostja oli nõus

ringkonnakohtu otsuse jõustumisega.

Kostjale osutas õigusabiteenust hageja tollane töötaja advokaat Severinas Jakubauskas, kes

kooskõlastas kostjaga Pärnu – Tallinn ja Tallinn – Pärnu sõidukulud seoses vajadusega esindada

kostjat kohtuistungitel. Tasu kooskõlastamisel lähtus Severinas Jakubauskas büroo poliitikast

Pärnust istungitele sõitmise osas. Hageja esitab büroojuhi allkirjastatud kinnituskirja, millest

selgub, et büroo poliitika ehk sisekord üldise kohtutes käimise praktika kohta oli selline, et

väljaspool Tallinna elavad advokaadid osalevad Harju Maakohtu istungitel vaid veebi

vahendusel. Advokaadil on aga õigus kliendiga kokku leppida, et advokaat osaleb istungil

kohapeal ehk praegusel juhul leppis Severinas Jakubauskas kostjaga, et Severinas Jakubauskas

esindab kostjat Harju Maakohtu istungil kohapeal. Asjaolu, et Severinas Jakubauskase ja kostja

vahel oli vastav kokkulepe, tõendab ka see, et Severinas Jakubauskase tegelik ajakulu istungil

osalemiseks oli 3 tundi, kuid büroo andmebaasi ja seega ka kostja arvele sai lisatud vaid 1 tund.

Rõhutamist väärib, et kui kostja sai selle arve (mille üle vaidlust kostja vastuse kohaselt pole), ei

vaidlustanud kostja sõidukulu – kostja ei vaidlustanud seda, sest kostja lähtus advokaadiga

tehtud kokkuleppest.

Hageja palub jätta kohtul arvestamata kostja viidetega väidetavale makseraskusele. Hageja on

pakkunud kostjale korduvalt maksegraafiku võimalust, kuid kostja ei pidanud seda sobivaks ega

vastuvõetavaks.

Hageja ei nõustu kostjaga, et kostja koostas kassatsioonkaebuse ise ja soovis vaid kaebusele

allkirja. Kohus võib hageja eespool esitatud dokumentidest veenduda, et hageja ei allkirjastanud

kostja saadetud kassatsioonkaebust, vaid analüüsis kostja projekti ja täiendas selle oma mõtetega.

Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja paneb allkirja kostja koostatud projektile ilma

selleta, et analüüsib madalama astme kohtute otsuseid ning täiendab kostja koostatud

kassatsiooni projekti. Kõiki asjaolusid arvestades on hageja seisukohal, et kogu ajakulu – 5 tundi

– on põhjendatud, madalama astme menetlusdokumentide mahtu arvestades. Kui kostjal on

selles osas vastuväiteid, siis, lähtudes tsiviilkohtumenetluse võistlevuse printsiibist, palub hageja

kohtul määrata, et kostjal tuleb põhjendada, mis tegevuste ajakuluga ja miks kostja pole nõus.

II Kostja vastuväited

2-21-144011

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et esmajärjekorras tuleb antud kaasuse lahendamisel

jõuda selgusele, kas kostjale on osutatud pädevat õigusteenust ning selgusele tuleb jõuda

küsimuses, kas õigusabiteenuse kulud on antud juhul õigustatud ja proportsionaalsed.

Avalikel andmetel (Ajaleht Postimees 13.01.2022) ei ole hageja sarnase vaidluse puhul leidnud,

et kulud oleks kuigivõrd suured: „/…/kui Robert Sarv esitas kliendi nimel Cle nõudekirja, milles

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ebakohase väärtushinnangu eest summas 1500 eurot ja 726

euro väärtuses õigusabikulu tasumist./…/“ Seega kerkib kostjal küsimus, kuidas saavad tema

õigusabikulud sarnases vaidluses olla ca 6 korda suuremad? Arvestades asjassepuutuvate

vaidluste tulemust kostja jaoks, ei ole – ega saagi olla - õigusvaidluse lõpplahend kostja jaoks

soodne ega kostja huvides. Kostja leiab, et õigusabiteenuse osutaja peab hindama, kas saavutatav

tulemus ja õigusabiteenuse kulu on kliendi jaoks omavahel proportsioonis. Kuna tegemist oli

spetsiifilise õigusvaidlusega ja Rober Sarv on ennast afišeerinud omaala asjatundjana, siis pidi ta

vähemalt teatud ulatuses olema võimeline õigusvaidluse tulemit prognoosima. Samuti omab

antud juhul tähtsust asjaolu, et menetluses esindas kostjat vandeadvokaadi abi, mitte

vandeadvokaat.

Kostja märgib, et on hageja suhtes käitunud heauskselt ning teavitanud hagejat ajutisest

makseraskusest ning püüdnud leida omapoolseid lahendusi. Kostjale arusaadavalt oli tal

hagejaga kokkulepe, et ta asub õigusabiteenuse kulusid kustutama 2022. aasta jaanuaris, kui

kostja arvele laekub I pensionisamba väljamakse. Kostjale üllatuseks teatas hageja, et peatab

õigusteenuse osutamise.

Kostja on 04.01.2022 tasunud hageja väljastatud arve nr 21090096 summas 576 eurot.

Hageja pahatahtlikkust kinnitab Harju Maakohtu 31.03.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-

408. Hageja on suurendanud kulusid muuhulgas sellega, et on soovitud, et kostja tasuks

vandeadvokaadi abi kohtusse sõidu kulud. Kui kostja oleks soovinud hakata tasuma esindaja

sõidukulusid Pärnust Tallinnasse, oleks ta palganud advokaadi Tallinna asemel Pärnust.

Kostja ei nõustu väitega, justkui oleks hageja esindanud teda mitmes "mahukas" kohtuasjas.

Tegemist on sisutühja väitega. Näiteks tsiviilasjas nr 2-20-114576 esindas kostja ennast kahes

esimeses kohtuastmes ise ja vajas hageja abi vaid kassatsioonkaebuse esitamisel, kuna kostja ei

ole advokatuuri liige. Kassatsioonkaebuse koostas kostja sisuliselt ise ja hageja panus kaebuse

koostamise juures oli marginaalne.

Hageja peatas õigusteenuse osutamise 26.11.2021 (Lisa 1, AB Emeraldlegal büroojuhi kiri) ehk

enne tsiviilasjas nr 2-21-408 kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist (29.12.2022), seega

jättis hageja kostja peale apellatsiooniastmes tehtud lahendit õigusabita. Menetluse antud faasis

oleks uue õigusabi teenuse osutaja leidmine osutunud kostja jaoks sisuliselt võimatuks või

toonud kaasa ebaproportsionaalsed ja ülisuured kulud.

Kriminaalasja nr 212730000024 osas märgib kostja, et kuna hageja katkestas 26.11.2021

õigusabiteenuse osutamise, siis talle soovitud teenust ka ei osutatud. Kostja esindas ennast

kriminaalmenetluses ise ning tänaseks on kriminaalasi kuriteokoosseisu puudumise tõttu

lõpetatud.

Kostja leiab, et hageja poolt väljatoodud selgituste osas võis igale eraldiseisvale tegevusele (v.a

arvatud istungitel osalemine) kuluda maksimaalselt 20 minuti.

Mis puudutab hageja seisukoha punkte 6.4, 6.10 ja 6.15 istungitel osalemise osas, siis märgib

kostja, et vandeadvokaat Robert Sarv istungitel ei osalenud ning tema asemel osales istungitel

2-21-144011

advokaadi abi. Seega puudub ka vajadus maksta istungitel esinemise eest vandeadvokaadi

tunnihinda.

Arvetel 21050088, 21200127 ja 21060009 toodud ajakulu ei ole eluliselt usutav, on suvaliselt

tuletatud ning on ilmne, et kliendile ei ole pakutud kvaliteetset õigusteenust (s.h suudetud esitada

kuluridasid, mis oleksid eluliselt usutavad.

Lisaks märgib kostja, et talle jääb arusaamatuks kostja väide "Samuti vastas hageja tunnihind

(140-160 eurot, millele lisandub käibemaks) senisele kohtupraktikale". Näib, et hageja ei saa ka

ise aru või ei tea täpselt, millise tunnihinnaga ta kliendile teenust pakkus.

Arvete 21060010 ja 21070111 teenuse sisuks oli kassatsioonkaebuse edastamine. Sisuliselt

koostas hageja kassatsioonkaebuse ise. Kostja vajas vandeadvokaadi abi, kuna advokatuuri

mittekuuluv kostja ise ennast Riigikohtus esindada ei saanud. Sisuliselt koostas kostja

kassatsioonkaebuse siiski suuremas osas ise ning hageja tegi dokumenti parandusi, mille tõttu ei

võtnud Riigikohus kostja kaebust menetlusse ning kuigi kostja oli ennast ise esindades

saavutanud Tallinna Ringkonnakohtus I astme kohtu otsuse suures osas tühistamise, ei olnud

kostjal võimalik saavutada soovitud resultaati. Et hageja kulutas kassatsioonkaebuse

koostamisele 3 tundi, on hageja pahatahtliku fantaasia vili ning kostjale õigusteenuse ajakulust

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine.

Hageja märgib, et tal kulus seoses tsiviilasjaga nr 2-20-114576 I ja II astme kohtu

dokumentidega tutvumiseks vaid 30 minutit. On ilmne, et kahe kohtuastme dokumentide analüüs

30 minutiga ei ole eluliselt usutav ning sellise põgusa analüüsi tulemusel ei olnud hageja

tegelikkuses võimeline kostjat aitama ega kvaliteetset õigusteenust pakkuma.

Arvete 21060010 ja 21070111 koostamise aluseks olnud ajakulu arvestus on suvaliselt tuletatud,

ebausutav ning järelduvalt pole teenusepakkuja tegutsenud teenust pakkudes heas usus ega

sellise hoolsusega, mida advokaadibüroolt eeldada võiks.

Kostja hinnangul ei tõenda hageja ajakulu, vaid üksnes palub kohtul lugeda ajakulu

põhjendatuks. On oluline märkida, et kohtuistungil ei suutnud hageja põhjendada isegi seda,

miks ta on kostjale esitanud topeltarve ühe ja sama teenuse eest ning märkinud kahel erineval

arvel ajakuluks 30 minutit ehk 2 korda 30 minutit kahe esimese astme kohtumaterjalidega

tutvumise eest. Kostja jääb oma seisukoha juurde ja märgib, et ta ei ole saanud professionaalset

õigusabiteenust ja arvetel esitatud ajakulu on suvaliselt ja meelevaldselt tuletatud.

IV Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta.

2-21-144011

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4. Harju Maakohtu menetluses on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja

tasuma tasu talle hageja poolt osutatud õigusabi eest. Õigusteenuse sisu seisnes kostja

õigusalases nõustamises ja esindamises vastavalt kostja suulisele ja kirjalikule tellimusele.

Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kahes erinevas tsiviilasjas ning kaitses kostjat

kriminaalasjas. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust, st jättis talle esitatud arved

tasumata.

5. Kostja leiab, et talle ei ole osutatud professionaalset õigusabiteenust ja arvetel esitatud ajakulu

on suvaliselt ja meelevaldselt tuletatud.

Kostja hinnangul on hageja suurendanud kulusid muuhulgas sellega, et on soovitud, et kostja

tasuks tsiviilasjas nr 2-21-408 vandeadvokaadi abi kohtusse sõidu kulud.

Kostja leiab, et hageja poolt väljatoodud selgituste osas seoses tsiviilasjaga nr 2-21-408, võis

igale eraldiseisvale tegevusele (v.a arvatud istungitel osalemine) kuluda maksimaalselt 20

minuti.

Kuna tsiviilasja nr 2-21-408 istungitel osales advokaadi abi, mitte vandeadvokaat, siis puudub

vajadus maksta istungitel esindamise eest vandeadvokaadi tunnihinda. Lisaks märgib kostja, et

talle jääb arusaamatuks kostja väide "Samuti vastas hageja tunnihind (140-160 eurot, millele

lisandub käibemaks) senisele kohtupraktikale". Näib, et hageja ei saa ka ise aru või ei tea täpselt,

millise tunnihinnaga ta kliendile teenust pakkus.

Tsiviilasjas nr 2-20-114576 koostas kostja kassatsioonkaebuse sisuliselt ise.

Kriminaalasja nr 212730000024 osas märgib kostja, et kuna hageja katkestas 26.11.2021

õigusabiteenuse osutamise, siis talle soovitud teenust ka ei osutatud. Kostja esindas ennast

kriminaalmenetluses ise.

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

7. Hageja nõuab tasu osutatud õigusabi eest, mis on käsunduslepingust tuleneva tasu nõude

tunnustega, mis võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 619 lg 1 alusel. Vastava nõude

rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused. Lepingu alusel esitatud rahalise kohustuse

täitmise nõude rahuldamise eeldused on (1) lepingu tuvastamine; (2) rahalise kohustuse

sisaldumine lepingus; (3) rahalise nõude aluse tuvastamine (nt osutatud teenus) ning (4)

võlgnikul keeldumise vastuväidete puudumine. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulu VÕS 1132

lg 2 alusel ning viivist lepingu 7.1. punkti alusel.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kliendileping õigusteenuse

osutamiseks ning et kostja pole hageja esitatud arveid tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas

arvetel esitatud ajakulu ja tunnihind õigusteenuse eest on põhjendatud ning kas kostja on

esitanud vastuväited hilinenult.

2-21-144011

9. Esmalt analüüsib kohus osutatud õigusabi ajakulu põhjendatust, seejärel, kas tunnihind

õigusteenuse eest on põhjendatud ning kas kostja on vastuväited esitanud hilinenult. Lõpuks

kontrollib kohus hageja sissenõudmiskulu ja viivise nõuete põhjendatust.

I

10. Kohus analüüsib järgnevalt õigusteenuse ajakulu põhjendatust.

Tsiviilasja nr 2-21-408 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 22 tundi ja 55 minutit, millest

on tasumata õigusabi ulatuses 21 tund ja 20 minutit. Kostja leiab, et igale eraldiseisvale

tegevusele (v.a arvatud istungitel osalemine) võis kuluda maksimaalselt 20 minutit ning kostja ei

ole nõus tasuma sõidukulusid.

Kohtu hinnangul on hageja toimingud seoses tsiviilasja nr 2-21-408 kohtumenetlusega märgitud

ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kajastatud

ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja nr 2-21-408 materjalidega ja nendest ei

nähtu, et hageja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja on tõendanud õigusteenuse

osutamist (dtl 253-346).

Sõidukulude kohta on hageja selgitanud, et advokaat Severinas Jakubauskas kooskõlastas

kostjaga sõidukulud. Tasu kooskõlastamisel lähtus Severinas Jakubauskas büroo poliitikast

Pärnust istungitele sõitmise osas. Hageja esitas kohtule büroojuhi allkirjastatud kinnituskirja,

millest selgub, et büroo poliitika ehk sisekord üldise kohtutes käimise praktika kohta oli selline,

et väljaspool Tallinna elavad advokaadid osalevad Harju Maakohtu istungitel vaid veebi

vahendusel. Advokaadil on aga õigus kliendiga kokku leppida, et advokaat osaleb istungil

kohapeal ehk praegusel juhul leppis Severinas Jakubauskas kostjaga, et Severinas Jakubauskas

esindab kostjat Harju Maakohtu istungil kohapeal. Asjaolu, et Severinas Jakubauskase ja kostja

vahel oli vastav kokkulepe, tõendab ka hageja hinnangul see, et Severinas Jakubauskase tegelik

ajakulu istungil osalemiseks oli 3 tundi, kuid büroo andmebaasi ja seega ka kostja arvele sai

lisatud vaid 1 tund. Rõhutamist väärib, et kui kostja sai selle arve (mille üle vaidlust kostja

vastuse kohaselt pole), ei vaidlustanud kostja sõidukulu – kostja ei vaidlustanud seda, sest kostja

lähtus advokaadiga tehtud kokkuleppest.

Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe

sõidukulude hüvitamise osas. Büroojuhi kinnituskirjast nähtub vaid büroo reeglistik ning

andmebaasi ja arvele kantud sõidukulu ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Eelnevast tulenevalt ei

ole hageja tõendanud sõidukulu 1 tund põhjendatust.

Eelnevast tulenevalt on tsiviilasja nr 2-21-408 põhjendatud ajakulu 1 tunni võrra väiksem ehk 20

tundi ja 20 minutit.

11. Tsiviilasjas nr 2-20-114576 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 5 tundi (30 minutit + 30

minutit + 1 tund + 3 tundi).

Kostja hinnangul on talle esitatud topeltarve ühe ja sama teenuse eest kuna kahel erineval arvel

on ajakuluks märgitud 30 minutit ehk 2 korda 30 minutit kahe esimese astme kohtumaterjalidega

tutvumise eest. Kostja hinnangul on ilmne, et kahe kohtuastme dokumentide analüüs 30 minutiga

ei ole eluliselt usutav ning sellise põgusa analüüsi tulemusel ei olnud hageja tegelikkuses

võimeline kostjat aitama ega kvaliteetset õigusteenust pakkuma.

Hageja on 01.10.2024 istungil selgitanud, et maa- ja ringkonnakohtu otsuste analüüsile kulus

kokku 2 tundi, tegemist on ühe ja sama tegevusega, lihtsalt toiming on tehtud erinevatel aegadel,

mistõttu on see erineva tegevusena kajastatud (01.10.2024 kohtuistungi protokoll 00:40:45 ja

2-21-144011

00:41:24). Hageja lisab, et kui arve seoses kassatsiooniga oli kostja jaoks soodsamaks tehtud, siis

see ei tähenda, et see kuidagi rikub kostja õigusi (01.10.2024 kohtuistungi protokoll 00:28:35).

Kohtu hinnangul on ajakulu 2 tundi maa- ja ringkonnakohtu otsuste analüüsile,

kassatsioonkaebuse perspektiivi hindamisele ning kliendile ülevaate koostamise eest

põhjendatud (dtl 347 - 363). Võttes arvesse koostatud kassatsioonikaebust, ei nähtu, et hageja ei

olnud võimeline kostjat aitama ega kvaliteetset õigusteenust pakkuma.

12. Kostja on seisukohal, et sisuliselt koostas kostja kassatsioonkaebuse suuremas osas ise ning

hageja tegi dokumenti parandusi, mille tõttu ei võtnud Riigikohus kostja kaebust menetlusse ning

kuigi kostja oli ennast ise esindades saavutanud Tallinna Ringkonnakohtus I astme kohtu otsuse

suures osas tühistamise, ei olnud kostjal võimalik saavutada soovitud resultaati.

Hageja toob välja, et kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja paneb allkirja kostja

koostatud projektile ilma selleta, et täiendab kostja koostatud kassatsiooni projekti. Kohus

nõustub hagejaga ning on seda kostjale 01.10.2024 toimunud kohtuistungil selgitanud

(01.10.2024 kohtuistungi protokoll 00:43:17).

Hageja on kohtule esitanud kostja ja hageja poolt koostatud kassatsioonid. Hageja on kostjale

tagastanud kostja koostatud kassatsiooni koos kommentaaride ja selgitustega. Hageja tõi välja, et

paljudest kostja esitatud argumentidest ei piisa ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja

tugines sisuliselt kolmele kostja välja toodud argumendile, kuid hageja koostatud kassatsiooni

ülesehitust ning argumentatsiooni on oluliselt täiendatud. Kohtu hinnangul ei saa kassatsioonide

põhjal öelda, et kostja koostas Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse suuremas osas ise.

Lisaks on hageja kostjale selgitanud, miks osad kostja argumendid pole Riigikohtu jaoks

piisavad. Arvestades hageja selgitusi, ei saa öelda, et hageja paranduste tõttu ei võetud

kassatsiooni menetlusse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kassatsioonikaebuse koostamise ajakulu on põhjendatud 3

tundi.

Eelnevast tulenevalt on tsiviilasjaga nr 2-20-114576 seotud ajakulu 5 tundi põhjendatud.

13. Hageja kaitses kostjat kriminaalasjas nr 212730000024 ning vastav õigusabiteenus seisnes

järgmises: kliendiga nõupidamine, ülekuulamiseks ettevalmistumine ja kliendi ülekuulamisel

osalemine (1 tund 30 minutit) (hagi lisa 8 - 23.11.2021 tegevus). Hageja toob välja, et kostja ei

vaidlustanud asjaolu, et hageja esindas kostjat ülekuulamisel.

Kriminaalasja nr 212730000024 osas märgib kostja, et kuna hageja katkestas 26.11.2021

õigusabiteenuse osutamise, siis talle soovitud teenust ei osutatud.

Kohtu hinnangul on ülekuulamisega seotud toimingud põhjendatud, kuna õigusteenust osutati

enne õigusabiteenuse osutamise katkestamist ja kostja ei ole vaidlustanud hageja ülekuulamisel

osalemist.

14. Eelnevast tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-21-408 põhjendatud ajakulu 20 tundi ja 20 minutit,

tsiviilasjas nr 2-20-114576 on põhjendatud ajakulu 5 tundi ning kriminaalasja nr 212730000024

on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi.

II

15. Järgnevalt analüüsib kohus hageja õigusteenuse hinda.

2-21-144011

Hageja nõuab kostjalt osutatud õigusabi teenuse eest tunnihinda 160 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%. Kostja toob välja, et teda ei esindanud Robert Sarv, vaid advokaadi abi,

mistõttu ei ole nimetatud tunnihind põhjendatud.

Kliendilepingu kohaselt pidi õigusabi teenust osutama vandeadvokaat Robert Sarv. Kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-408 osutas tegelikult õigusabi advokaat

Severinas Jakubauskas (dtl 253-346).

Kliendilepingu kohaselt on partneri tunnitasu 160 eurot ning advokaadi tunnitasu 140 eurot,

millele lisandub käibemaks.

Kuna kostjat esindas tsiviilasjas nr 2-21-408 advokaat, siis on põhjendatud tunnitasu 140 eurot,

millele lisandub käibemaks. Tsiviilasjas nr 2-21-408 on Robert Sarv tasumata arvetel märgitud

toimingute hulgast allkirjastanud vaid menetluskulude nimekirja (dtl 325). Kohtu hinnangul ei

vaja menetluskulude nimekirja koostamine vandeadvokaadi kvalifikatsiooni. Võttes ka arvesse,

et kogu ülejäänud menetluses oli esindajaks advokaat, siis ei pea kohus põhjendatuks tunnihinda

160 eurot menetluskulude nimekirja koostamise eest.

Eelnevast tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-21-408 tehtud toimingute põhjendatud tunnihind 140

eurot.

16. Tsiviilasjas nr 2-20-114576 on kohus leidnud, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi. Kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et järgnevad toimingud teostas advokaat Katrin Paulus:

- maa- ja ringkonnakohtu otsuste analüüs, kassatsioonkaebuse perspektiivi hindamine, ülevaade

kliendile (dtl 68 - 10.05.2021 tegevus, dtl 347).

- 30 minutit: I ja II astme kohtu dokumentidega tutvumine (dlt 73 - 01.06.2021 tegevus, dtl 350-

357).

- 1 tund: Kliendi edastatud kokkuvõttega tutvumine, alama astme kohtute muu materjali analüüs,

kokkuvõte kliendile, kassatsioonkaebuse koostamine (dtl 73 - 04.06.2021 tegevus, dtl 359-263).

Seega nähtub asja materjalidest, et kassatsioonkaebuse koostamise ettevalmistused (kokku 2

tundi) on teostanud advokaat Katrin Paulus. Kassatsioonkaebuse on allkirjastanud

vandeadvokaat Robert Sarv, mistõttu on alust eeldada, et dokumendi on koostanud Robert Sarv

või see on koostatud vastavalt tema juhistele. Kohtu hinnangul on toimingu kestusega 3 tundi

kassatsioonkaebuse koostamise eest tunnitasu 160 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-20-114576 tehtud toimingute põhjendatud tunnihind 2

tunni osas 140 eurot ja 3 tunni osas 160 eurot.

17. Hageja nõuab kriminaalasjas nr 212730000024 tehtud 23.11.2021 toimingu (kliendiga

nõupidamine, ülekuulamiseks ettevalmistumine ja kliendi ülekuulamisel osalemine) eest (1,5

tundi x 160 eurot x 20%) 288 eurot.

Kohus on tuvastanud, et kriminaalasjas nr 212730000024 tehtud toiming on põhjendatud.

Kliendilepingu kohaselt osutas õigusteenust vandeadvokaat Rober Sarv ning kohtule esitatud

asjaoludest ei nähtu, et kriminaalasjas osutas õigusteenust vandeadvokaadi asemel keegi teine.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja kriminaalasjas nr 212730000024 osutatud

õigusteenuse maksumus 288 eurot on põhjendatud.

2-21-144011

18. Eelneva alusel on tsiviilasjas nr 2-21-408 põhjendatud õigusteenuse tunnitasu 140 eurot,

tsiviilasjas nr 2-20-114576 on 2 tunni osas 140 eurot ja 3 tunni osas 160 eurot ning

kriminaalasjas nr 212730000024 on põhjendatud tunnihind 160 eurot.

III

19. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on esitanud oma vastuväited hilinenult.

Hageja toob välja, et sõlmitud kliendilepingu punkti 4.5 kohaselt on klient kohustatud arve

tasuma 7 (seitsme) päeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega

mittenõustumisel peab klient 3 (kolme) tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest

advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud

tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve

aktsepteerituks. Seega luges hageja arved aktsepteerituks ning kostja ei toonud seni välja ühtegi

etteheidet osutatud teenuse kvaliteedi osas.

Hageja tugineb kliendilepingu punktile 4.5. Seega võiks olla tegemist tüüptingimusega VÕS §

35 alusel, kuna esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja poolt kasutatavat lepingu

punkti 4.5 oleks eraldi läbi räägitud.

Kohus selgitab, et arve on raamatupidamisdokument, mis ei ole iseseisev kohustuse alus.

Kohustus, tasuda õigusteenuse eest, tuleb poolte vahel sõlmitud kliendilepingust. Kohtu

hinnangul reguleerib kliendilepingu punkt 4.5 vaid arve aktsepteerimist, mitte kostja õigust

esitada osutatud õigusteenusele vastuväiteid.

Isegi kui tõlgendada lepingu punkti 4.5 selliselt, et kostja on õigusteenuse vastuväideteta vastu

võtnud, on kohtu hinnangul lepingu punkt 4.5 tühine VÕS § 35 lg 5 ja VÕS § 42 lg 3 p 9 alusel.

Kohtu hinnangul näeb lepingu punkt 4.5 kostjale ette ebamõistlikult lühikese tähtaja vastuväidete

esitamiseks. Arvestades, et kostja on käesolevas õigussuhtes tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ehk

lepingu nõrgem pool, on kohtu hinnangul 3 tööpäeva vastuväidete esitamiseks ebamõistlikult

lühike aeg.

Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta, et tsiviilasja nr 2-21-408 menetluse lõpplahend

jõustus 30.12.2021 (dtl 92) ning hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 31.12.2021. Seega on kohtu hinnangul kostja vastuväited seoses tsiviilasjaga nr 2-21-

408 esitatud mõistliku aja jooksul.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma vastuväiteid osutatud õigusteenusele

esitanud hilinenult.

IV

20. Järgnevalt hindab kohus hageja sissenõudmiskulude ning viivise nõuet.

21. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu

lõppemist 25 eurot arve nr 21050088 puhul, 25 eurot arve nr 21200127 puhul ja 30 eurot arve nr

21060010 puhul. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu

lõppemist 35 eurot arve nr 21060009 puhul ja 35 eurot arve nr 21070111 puhul. Kokku nõuab

hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 150 eurot.

Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

hüvitamiseks. Nimetatud sättega on kehtestatud vaid sissenõudmiskulude ülempiirid. Kui poolte

2-21-144011

vahel meeldetuletuskirja tasu kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult

tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist

ja selle ulatust ka tõendama.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks lepitud kokku

meeldetuletuskirja tasu suuruses, seega saab hageja kahju hüvitamist nõuda üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel.

Üldised kahju hüvitamise nõude eeldused on: Võlgnik on lepingut/kohustust rikkunud (VÕS §

115 lg 1); Võlgnik vastutab rikkumise eest (rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi);

Võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); Kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule ettenähtav (v.a tahtlus või raske hooletus) (VÕS § 127 lg 3); Rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hageja on kohtule sissenõudmiskulude tekkimise tõendamiseks esitanud kostjale saadetud

meeldetuletuskirjad. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud kirjad kahju tekkimist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist summas 150 eurot.

22. Hageja nõuab viivist kliendilepingu punkti 7.1 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega

0,06% päev. Vastavalt lepingu p-le 4.5 on klient kohustatud tasuma arve seitsme (7) tööpäeva

jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Hageja nõuab viivist kuni maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiseni 31.12.2021.