2-24-14593/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14593

Tsiviilasi

I P maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): I P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Avaldaja (võlgniku) esindaja: I V (e-post: xxx)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (J. Poska 12-4, 10126 Tallinn;

telefon: 5280212; e-post: svetlana.pilden@haldur.just.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I Pi avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

2. Kuulutada välja I Pi (P; isikukood xxx) pankrot 22.01.2025 kell 15.00.

3. Algatada I Pi kohustustest vabastamise menetlus. Kohus lõpetab kohustustest vabastamise

menetluse ennetähtaegselt ning keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

-

võlgnik rikub tahtlikult või raske hooletuse tõttu FIMS §-st 47 või PankrS 4. peatükist

tulenevaid kohustusi ja kahjustab sellega võlausaldajate huve; või

-

pärast menetluse algatamist selgub mõni FIMS § 45 lg-s nimetatud aluse esinemine, mh

isiku süüdi mõistmine kelmuse toimepanemises.

4. Nimetada I Pi pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.02.2025 algusega kell 10.15.

Üldkoosolek viiakse läbi virtuaalselt videokõne teel. Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi

pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule hiljemalt

pankrotimenetluse lõppemisel või 22.01.2026 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem).

Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 22. jaanuariks.

12. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud

reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

otsustatakse kolme aasta möödumisel. Rikkumiste esinemisel võib kohus ennetähtaegselt

kohustustest vabastamise menetluse lõpetada.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

14. Menetluskulud jätta võlgniku I Pi kanda.

15. Määrata usaldusisik Svetlana Pildeni tasuks 1 556 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista

see välja võlgnik I Pilt.

16. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada 805,20 euro (sh käibemaks) ulatuses riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-s.

Ülejäänud osas, 750,80 eurot, tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnikul.

17. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse.

Asjaolud

Võlgnik esitas 26.09.2024 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub võlgnik kuulutada

välja tema pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisik esitas 07.11.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgniku kohustuste kogumaht on

vähemalt 60 307,36 eurot, mis koosneb peamiselt kohtulahenditest tulenevatest nõuetest. Lisaks

kaasnevad täitemenetluse kulud. Võlgniku vara hinnanguline väärtus on arvelduskontodel oleva raha

mõnesaja euro väärtuses. Arestitavat sissetulekut võlgnikul ei ole. Võlgnikule kuulub küll registrite

järgi kaks sõiduautot ja osaühingu osalust, kuid neil puudub eeldatavasti reaalne positiivne väärtus. On

ilmne, et lähitulevikus pole tema varadest ega sissetulekust võimalik kohustusi tasuda. Pangakontode

väljavõtete ülevaate ei lisa selgust tema rahalise seisu kohta, kuna seal on hulgalisi sularaha

sissemakseid ja väljavõtteid ning ülekandeid võlgnikuga seotud äriühingute kassasse ja kassast.

Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei ole hetkeseisuga tuvastatud. Võlgnik ei ole

usaldusisiku täpsustavatele päringutele vastanud, kuna ilmnes, et ta oli menetluse algatamise päeval

vahistatud ja viibib hetkel Tallinna Vanglas.

Usaldusisik leiab, et arvestades süütuse presumptsiooni, ei ole hetkel teada, kui kaua see olukord kestab.

Samas ei peata vahistamine pankroti- ega kohustustest vabastamise menetlust. Siiski tekitab võlgniku

kinnipidamine olulisi raskusi menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks, kuna see eeldab tema aktiivset

osalemist ja teabeandmise kohustuse täitmist (Pankrotiseaduse 4. peatükk). Lisaks on võlgniku kohustus

menetluse jooksul tegeleda tulutoova tegevusega või seda aktiivselt otsida, mis antud olukorras on

ilmselt võimatu.

FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe kohustustest vabastamise menetlusega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega on usaldusisiku hinnangul

juba ette teada, et vähemalt 8 304,83 euro suurusest kohustusest ei ole võlgnikul võimalik vabaneda.

Ebaselge on ka, kas võlgniku vahistamise aluseks olevate asjaolude tagajärjel võivad tekkida uued

kohustused. Sellisel juhul tekiks vajadus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt

FIMS § 49 lg 8 alusel, kuna puuduvad väljavaated, et võlgnik saaks edaspidi täita FiMS §-s 50

ettenähtud võlgniku kohustusi. Seetõttu oleks usaldusisiku hinnangul praegu menetluse algatamine

otstarbetu.

Kohtu kogutud andmete järgi heidetakse I Pile ette KarS § 114 lg 1 p-des 3 ja 5 ning § 213 lg 2 p-s 4

sätestatud süütegude toimepanemist. Võlgnik on vahistatud, kuid süüdimõistvat (või menetlust

lõpetavat) lahendit tema suhtes tehtud ei ole.

Kohus edastas võlgniku lepingulisele esindajale ja määratud kaitsjale päringu, kas võlgnik jääb oma

avalduse juurde. Kohus tõi välja, et kui võlgnik arvutikelmuses süüdi mõistetakse, on tema kohustustest

vabastamine FIMS § 49 lg 5 ja § 45 lg 3 p 1 alusel välistatud ning maksejõuetusavaldus seetõttu suuresti

perspektiivitu.

Lepinguline esindaja Irina Vassiljeva teatas kohtule 17.01.2025, et I P jääb oma avalduse juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas

kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja

I P on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara,

mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu finantskäitumine.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses

vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Usaldusisik on asjakohaselt esitanud andmed, et võlgnik on vahistatud kahtlustatuna kelmuse

toimepanemises ning tema vahistamine takistab eeldatavasti pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetlust.

Samas ei ole I Pi seni kelmuse toimepanemises süüdi mõistetud, mistõttu ei saa kohus jätta täna FIMS §

45 lg 3 p 1 alusel kohustustest vabastamise menetlust algatamata. Kohus peab lähtuma süütuse

presumptsioonist ning võimalusest, et I P võib kinnipidamisasutusest vabaneda ja saab asuda korrektselt

oma pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kohustusi täitma. Välistatud ei ole, et võlgnik

suudab neid kohustusi täita ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal.

Kui võlgnik siiski mõistetakse süüdi kelmuse toimepanemises, lõpetab kohus FIMS § 49 lg 5 ja

§ 45 lg 3 p 1 alusel ennetähtaegselt kohustustest vabastamise menetluse ning jätab I Pi kohustustest

vabastamata. Selle riski kandmine on võlgniku otsustada.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud täna asjaolusid kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku vahistamise asjaolusid arvestades võib see menetluse vältel

muutuda.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus

nimetab seetõttu pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni,

erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib

haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Sama

sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3

alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

määruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal oli kuupalga alamäär

820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 10 tundi (menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga

suhtlemine, päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara- ja võlanimekirja koostamine),

arvestuses sisalduvad bürookulud. Tasu palub usaldusisik mõista välja tunnitasuga 130 eurot, millele

lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt on tasu suuruseks 10 x 130 = 1 300, millele lisandub käibemaks

22% summas 286 eurot.

Usaldusisik palus hüvitada usaldusisiku tasu summas 805,20 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest

arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses sätestatud piirmäära (20 x 33 eurot= 660 +

käibemaks 145,20). Ülejäänud osa summas 750,80 (sh käibemaks) eurot (1556 – 805,20) mõista tasu

välja võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on

10 tunni eest (alustatud pooltunde 20 × 33) 660 eurot, s.o 805,20 eurot (käibemaksuga).

Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 805,20 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud

ulatuses, s.o 750,80 eurot (1 556– 805,20) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik