2-24-131442/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131442

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi X (X) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

5 199,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline

esindaja Aivira Kollamaa

Kostja X (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Revensen OÜ kasuks AS Citadele banka Eesti filiaali ja X vahel 20.02.2024

sõlmitud laenulepingust nr KPP-79-02047210 tulenev põhivõlgnevus summas 4 264,45 eurot,

intress summas 198,64 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, 21.01.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 275,37 eurot ning alates 22.01.2025.a kuni põhinõude

summa 4 264,45 eurot täitmiseni viivist määraga 13,9% aastas.

3. Välja mõistetud summad tuleb tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXX LHV.

Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt Revensen OÜ kasuks menetluskulud summas 855 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

7. Toimetada tagaseljaotsus Xle avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

1

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 02.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt

(kostja, võlgnik) 4 555,87 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.10.2024 määrusega anti nõue

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi 16.10.2024.

Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 20.02.2024 laenulepingust nr KPP-79-02047210 tulenev

põhivõlgnevus 4264,45 eurot, intress 198,64 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, seisuga

16.10.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 118,18 eurot ning viivised alates

17.10.2024.a põhinõudelt 4264,45 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 13,9%

aastas.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 07.11.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 17.12.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja AS

2

Citadele banka Eesti filiaali vahel 20.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr KPP-79-02047210 (mille

alusel väljastati kostjale laen summas 4 400 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust,

mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt tegi esialgne võlausaldaja

päringud avalikesse registritesse (Ametlikud Teadaanded, Krediidiinfo) ning küsis kostjalt pangakonto

väljavõtet, et analüüsida sissetulekuid ja väljaminekuid. Laenuandja tuvastas, et kostja töötas XXX

OÜ-s ja tema igakuise sissetuleku suurus oli 2200 eurot. Kostja esitas laenutaotluse laenusummale 19

000 eurot. Laenuandja kontrollis kostja andmeid piisava põhjalikkusega ja jõuti otsusele, et kostjale on

võimalik pakkuda väikelaenu mootorsõiduki ostmiseks summas 4400 eurot. Hagis toodud asjaolude

kohaselt hindas võlausaldaja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja

kontoväljavõtte põhjal ja veendus kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on

kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet.

Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust,

võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja

põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

5. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressiks xxx. Nimetatud aadress

oli rahvastikuregistri andmetel kostja elukoha aadressiks perioodil 25.01.2024 – 24.11.2024. Alates

25.11.2024 ei ole kostjal rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi. Maksekäsu kiirmenetluses

kogutud info kohaselt kinnitas võlgniku poeg 30.09.2024, et võlgnik ei ela aadressil xxx ja võlgniku

kontakte ta ei tea. xxx omanik kinnitas 30.09.2024, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, võlgnik oli

eelmine üürnik. Pärnu Maakohus palus võlgniku tööandjalt abi dokumentide kättetoimetamisel

võlgnikule, kuid tööandja järelepärimisele ei vastanud. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

vastuse kohaselt puuduvad PPA andmebaasides andmed kostja elu- või asukohtade osas. Kohtul ei ole

õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata

mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei

ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud

toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

3

7. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5 199,03 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 6 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 595 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 744 eurot (käibemaksuta).

Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 6 tundi ja 20 minutit. Kohus

leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, saab hagejale õigusabi

osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära pidada põhjendatuks. Hageja on kohtule

esitanud 13-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva

tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist

vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks

ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 855 eurot

(riigilõiv 595 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

4