2-24-134348/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134348

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

468,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja X (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X-ilt Elisa Eesti AS kasuks 01.04.2023 sõlmitud liitumislepingust tulenev

põhivõlgnevus summas 300,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 96,14 eurot ning

viivis alates 22.11.2024 kuni põhinõude (300,62 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 0,065%

päevas.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista X-ilt Elisa Eesti AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus X-ile

avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 25.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-

ilt (võlgnik, kostja) 393,13 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.11.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagiavalduse 21.11.2024 (täpsustatud 09.12.2024). Hagi aluseks on hageja ja kostja

vahel 01.04.2023 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks sõlmitud liitumislepingust tulenev

võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 300,62 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 96,14 eurot ning viivised alates 22.11.2024 kuni põhinõude

summas 300,62 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 10.12.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks

xxx.

Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks samuti märgitud xxx. Kohtul ei ole

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Võlgniku ema on kinnitanud, et võlgnik ei

ela enam aadressil xxx. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-

posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud

kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht

jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte

avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

TsMS § 133 kohaselt 468,08 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Põhjendatud on

hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale

makstud tasu 338 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis

(käibemaksuta), kokku 2 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust,

ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel

rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus

arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse

käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega

sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on

kulunud alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik